Kursuse „Eesti usuline maastik“ ainekava

Kursuse „Eesti usuline maastik“ ainekava

Valikkursuse läbinud gümnaasiumi õpilane

· iseloomustab Eesti usulisi olusid käsitletud ajastuil;

· nimetab Eestis levinud suuremaid religioosseid liikumisi ning eristab suuremaid konfessioone ja usulisi rühmitusi;

· tunneb Eestis levinud religioonide ja kirikute sümboolikat;

· nimetab nende õpetuslikke põhiseisukohti ning võrdleb õpitud religioonide ja kristlike konfessioonide üldisi erinevusi ning sarnasusi;

· võrdleb erinevate religioonide avaldumisvorme igapäevaelus;

· oskab näha religiooni rolli ühiskonnaelus ja inimsuhetes;

· mõistab religiooni mõju ühiskonnale;

· oskab oma tegevuses arvestada inimeste usulisi tõekspidamisi;

· suhtub erinevatesse usulistesse tõekspidamistesse lugupidavalt ja sallivalt, kuid vajaduse korral ka kriitiliselt; mõtiskleb oma hoiakute ja suhtumiste üle enda omast erinevasse (usulisse või sekulaarsesse) maailmavaatesse;

· sõnastab oma maailmavaate põhijooni ning võrdleb oma maailmavaatelisi tõekspidamisi käsitletud usundite ja konfessioonide omadega.

Hindamine

Usundiõpetuse õpitulemusi hinnates lähtutakse gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest.

Hinnatakse õpilase teadmisi ja nende rakendamise oskust, üldpädevuste saavutatust suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele.

Hoiakuid ega väärtusi ei hinnata. Hoiakute ja väärtuste kohta antakse õpilasele tagasisidet.

Antakse numbrilisi ja sõnalisi hinnanguid; kasutatakse mitmekesiseid hindamise vorme.

Kursuse hinne võib olla nii diferentseerituna kui ka mitte diferentseerituna.

Kursusega taotletakse, et õpilane

· nimetab religiooni erinevaid dimensioone ja võrdleb erinevate usuteaduse koolkondade arusaamu religioonist;

· nimetab suuremaid konfessioone ning religioone Eestis ning võrdleb erinevate statistiliste numbrite saamise põhjusi;

· teab religioonide ja konfessioonide liigitamise probleeme;

· iseloomustab käsitletud ajastute Eesti usulisi olusid, nimetades põhijooni ja erinevusi;

· eristab Eestis levinud suuremaid konfessioone ja usulisi rühmitusi;

· tunneb Eestis levinud religioonide ja kirikute sümboolikat;

· nimetab nende õpetuse põhiseisukohti, võrdleb õpitud religioonide ja kristlike konfessioonide üldisi erinevusi ning sarnasusi;

· võrdleb erinevate religioonide avaldumisvorme igapäevaelus (sh noorte elus);

· tunneb mittereligioossete maailmavaadete aluseid;

· tunneb kodukoha tähtsamaid pühapaiku;

· analüüsib lihtsamaid religioosseid tekste;

· oskab näha religiooni rolli ühiskonnaelus ja inimsuhetes;

· mõistab religiooni mõju ühiskonnale;

· oskab oma tegevuses arvestada inimeste usulisi tõekspidamisi;

· suhtub erinevatesse usulistesse tõekspidamistesse lugupidavalt ja sallivalt, kuid vajaduse korral ka kriitiliselt, mõtiskleb oma hoiakute ja suhtumiste üle endast erinevasse (usulisse või sekulaarsesse) maailmavaatesse;

· sõnastab oma maailmavaate põhijooni ning võrdleb enda maailmavaatelisi tõekspidamisi käsitletud usundite ja konfessioonide omadega;

· teab Eesti usuelu reguleerivaid peamisi õigusakte;

· koostab ettekande ühest olulisest Eesti usulisest mõtlejast või kultuuritegelasest.

·

Õppesisu

Religiooni mõiste. Religiooni uurimise võimalusi. Eesti usuline kaart. Religioonide ja konfessioonide liigitamise probleeme.

Muinasaeg. Ristiusustamine. Reformatsioon, pietism ja ratsionalism. Venestamine. Eesti Vabariigi aeg. Nõukogude okupatsioon. Tänapäev.

Traditsioonilised kristlikud usulised ühendused Eestis: roomakatoliku kirik, sh ukraina kreekakatoliku kogudus, õigeusu kirik, vanausulised; kloostrid; luterlus, vennastekogudused; baptism, metodism, adventism, nelipühilus. Muud usulised ühendused ja liikumised Eestis (1) taara- ja maausulised; 2) judaism; 3) islam; 4) budism; 5) hinduism (krišnaiidid); 6) Baha’i kogudused; 7) Jehoova tunnistajad, Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik, Uusapostlik Kirik; 8) Armeenia kirik; 9) Elu Sõna kogudused, karismaatilised kirikud; 10) New Age; 11) muud).

Mittereligioossed maailmavaated Eestis (1) ateism; 2) agnostitsism; 3) mitteusklikkus).

Eesti usuelu korraldus, religioossus tänapäeva Eestis, sekulariseerumine. Olulisi usulisi mõtlejaid ja kultuuritegelasi Eestis (nt prohvet Maltsvet, Jakob Hurt, Johan Kõpp, paljasjalgne Tõnisson, piiskop Platon, Uku Masing, Arthur Võõbus, Toomas Paul, Ain Kalmus (Evald Mänd), Hugo Lepnurm, Jüri Arrak, Urmas Sisask, Arvo Pärt jt).