tarkus

tarkus on (kellegi) (võime) saavutada mõnda tema poolt (soovitud) tulemust;

[nimisõna] tarkus = Kreeka keeles (SOFIA [4][2]) = (inglise keeles) (wisdom);

tarkus = arukus = edukus = intelligentsus = kavalus = leidlikkus = nutikus = osavus = oskus = pädevus = (inglise keeles) (smartness) = (wit) ~~ tunnetus = (tundmine) ~~ (liha arukus Jumala vastu);

(Piiblis) mõiste tarkus tähendab mõnda (Jumala suhtes head) tarkust, kus ei ole öeldud teisiti;

siiski mõni tarkus võib olla (Jumala vastu kuri tarkus);

edu on (kellegi) poolt (soovitud) tulemus;

(tarkus) koosneb peamiselt oskustest;