2026 - Sarek, Põhja-Rootsi

Reno vaatab Slugga sõbralikku koonust

Tallinnast läbi Soome Rootsi 

Sarek on kaugel polaarjoone taga, sinna minek on keeruline. Kuid Reno logistika korraldus on super. Suusad ja kelgud autole, laevaga Helsingisse, auto Pasila jaamas öörongi peale, rong Põhja-Soome Kolarisse. Sealt on matka alguspunkti Suorvasse vaid neli tundi sõitu. Reede lõunal oleme Tallinnas, reede õhtul rongis, laupäeva lõunal saame Rootsis suusad jalga. 

Gällivare CircleK-s saame viimast korda masinast kohvi ja sooja kempsu. Järgmised kaheksa päeva on meil vaid priimused ja lumehang. 

Päev 1 - üle Suorva tammi
5 km suuska, 2 tundi, ilm -4C, tuuleta, selge, kõrgus 420 => 500 meetrit

Oleme Suorva tammil Akkajaure paisjärve ääres. Tamm ja järv on osa Lule jõele rajatud paisude ja elektrijaamade ahelast. Asume Stora Sjöfalleti rahvuspargis - Sarek on siit üle järve ja veidi ülesmäge. 

Suusad paneme  jalga otse parklas. Sõidame alla tammile ja siis üle selle. Teisel pool järve on kasemetsas ja selles vingerdav suusarada. Kahe tunni järel jääme metsa laagrisse. Lumi on pehme, ilm samuti. Saame telgid üles, söögid tehtud ja üldse kõik sujub. Läheme jube vara magama ja põõname 10-11 tundi. 

Päev 2 - Suorva tõus
14 km, 6.5 tundi, ilm -5C, selge, kõrgus 500 => 800 meetrit 

Pusime end üles metsasest, koheva lumega künklikust nõlvast. Korra või kaks võtan suusad jalast. Ehmatan otse suusa alt lumest üles lumepüü - erevalge sulestiku ja tumeda silmatriibuga põhjala linnu. Nende pehme "kurr-kurr" on meid saatnud paljudel suusamatkadel.

Jõuame metsast välja, vaade läheb avaraks. Oleme "päris suusamatka maastikul". Lõputu lumine väli, mille servades on mäed. Eriti kena on Slugga - terava koonuse kujuga mägi Sareki värvas. On selge ilm ja väga ilus. Laagrikorraldus sujub kiiremalt kui eile ja kahe magamiskotiga on soe magada. Telgis on üldse soe - bensiiniga priimus töötab nagu ahi. 

Öösel käib üle laagri tuuleiil. Kuuleme seda kõik, isegi mina, kes ma magan väga sügavalt. Mulle tundub läbi une, et see ei ole ilmastikunähtus, vaid vaim. Selline heatahtlik ja uudishimulik. Sahistab puudes ja vaatab meid: kes need mulle külla on tulnud? 

Päev 3 - orgu pidi lääne poole
15 km, 5.5 tundi, õhtul -12C, kõrgus kogu päev 800m

Ärkame iga päev kuue ja seitsme vahjel, suusatama hakkame täpselt kell 9. Oleme distsipliiniga üsna head. Sõidame tunniste tsüklitena, 50 minutit liikumist ja 10 puhkust. Nii on kogu aeg kenasti teada, kui palju veel puhkuseni on. Muidugi saab kenadel hetkedel seisma jääda ja pilti teha. Kelguga on liikuda imeliselt kerge. 

Läheme kōrgust võtmata üle järvede. Näeme ära kõik võimalikud jää ja lume kombinatsioonid. Päike särab ja Sareki mäed siravad erevalgelt kahel pool orgu. Ilm on tuulevaikne, päikese käes soe, varjus krõbedalt külm. Imeilus!

Nägime kuut inimest - kolme vastutulevat soomlast ja kolme lõunatavat sakslast. Pikka juttu me nendega ei tee. Reno imestab, et küll on alles palju rahvast. 

Päev 4 - Mikkastugan
15 km, 6 tundi, -6C, vahelduvalt tuisune ja selge, kõrgus 800 => 870 meetrit

Mikkastugani hädaabi-majake on Sareki ainus turismi-infra. Siin on kemps, päästetelefon ja sild üle kanjoni. Sööme majas lõunat ja suusatame põhja poole edasi. Kerge tõus ja siis laager. Umbes pool matka distantsist on tehtud. Oleme sügavas orus järskude mägede vahel, kuid ei näe neid: tuisk ja pilved varjavad vaated.

Täna sõidame esimest korda nii, et kellegi teise jälgi pole näha. "Vabaduse tunne", ütleb Rein. Mees peab ikka ise oma rada ajama, mitte teiste sabas suusatama :)

Päev 5 - orgu pidi põhja poole
9 km, 5 tundi, -1C, vastutuul ja jäide ja sula, kõrgus 870 => 860 meetrit

Peaksime jätkuvalt olema orus, mäed kahel pool, kuid tuisus ei näe me suurt midagi. 

Õhtul lõbutseme lumesae ja labidaga. Ehitame suure tuisutõkke-seina. Reno ja Rein koostavad sildi "SAREK". Reno tutvustab lumes hädamajutuse võimalusi - koobas, iglu, varje... Kuid koopa jaoks on vaja sügavat lund. Reno küll sorgib kõiki nõlvu laviinisondiga, kuid sobivat nõlva ei leia. Kõige lihtsam on kelgu alla pugeda ja endale lumi peale kraapida :))))  

Väljas keerutab tuul, telgis on aga hea ja soe. Reno muretseb, et kas me tuulega magada saame. No kuulge... Mina põõnan igasugu tuisus ja tuules ja sajus hästi. Kõik ööd matkal saame ligi 10 tundi magada. Puhkuuuuus!!!! 

Päev 6 - orgu pidi põhja poole
10 km, 5 tundi, +1C, pilves ja udune, kõrgus 860 => 710 meetrit

Sõidame terve päeva kerges udus, ainult keskpäeval lööb selgemaks. Mäed on nähtamatuna meie kõrval. Sõidame Ruohtesvagge orus ja Nijakjågåsj jõe peal.  Vasakult ja paremalt kostab rabakanade kuristamist. Näeme roigastest tehtud lapi onni. Soe ilm paneb lume suusa alla pakkima, aga muidu on lihtne ja lühike päev. Õhtul ehitab Reno väliköögi ja friteerib meile kartuleid, Rein aga teeb lisaks sportliku suusaringi. Tore päev!

Päev 7 - järve äärde
10 km, 7.5 tundi, +1C kuni -4C, hommikul sajab vihma, päev pilves ja udune, kõrgus 710 => 470 meetrit

Öösel sajab vihma, kõik on märg – kelgud, kotid, telgid. Lükkame väljasõidu tunni võrra edasi. Vihm lakkab, aga saame päeva jooksul tuisku ja tuult igast suunast.

Hommikul sõidame 5 km läbi Sjnjuvtjudisjavra kanjoni. Näeme juba suurt Akka järve ja üle selle matka lõppu – Ritsemit. Peaaegu kohal! Kuid järgmist kuut kilomeetrit ukerdame kuus tundi. Alguses saame sõita oja pidi, kuid edasi on see juba lahtine. Keerutame kasemetsas ja pusime ojasid ületada. Lumi on keeruline, koorikuga. Laagri saame üles viimase päevavalgusega. Matka kõige raskem päev! 

Täna sõidame korraks piki Padjelanta matkarada (Padjelantaleden) ja nii riivame ka Padjelanta rahvusparki.

Näeme õhus keerutavat kotkast.

Pärast õhtusööki vaatame Reinuga üksteisele otsa, noogutame mõistvalt ja teeme endale teise potitäie kartuliputru veel. Süüa on meil piisavalt, ja nagu teada - matkal kasvab isu.

Meie lähedal üle jõe on Akka (Ahka) mäemaja, kuid sinna ei pääse - kelguga ei saa järsakust alla. Ega pole vaja ka. Meie ööd telgis on superluks mugavad!

Päev 8 - üle järve Ritsemisse
13 km, 4 tundi, umbes null kraadi, tugev taganttuul, selge, kõrgus 470 => 420 meetrit

Tund pehmet lund pidi laagrist järveni. Järve kallas on muhklik jääväli. Paisjärv on talvel osaliselt alla lastud, jää on laskunud kividele ja moodustanud tohutud, mitme meetri kõrgused jääkoonused. Selja taga hakkab pilvedest paistma Ahka mäemassiiv. 

Esimene lõik järve on veidi vesine, aga sealt edasi on suurepärane lumi. Tuiskame klassikasammu lastes Ritsemisse. Kerge tõus mäemajani ja siis võib suusad hange torgata - tehtud!!!

Hüvastijätuks näitab Põhjamaa meile täna öösel ilusaid virmalisi. Rohelised lained käivad üle kogu taeva. 

Koju

Autoga Ritsem => Stora Sjäfalleti mäemaja suurepärane kohvik => Gällivare. Teel paistab sõbralik, tuttav Slugga mägi ja Akka järve äge muhklik jää.
Gällivarest lähen mina lennukile, Rein Kolarisse rongile ja Reno Kilpisjärve kanti - suusamatkale :)