Rootsi, off-Kungsleden 2018

Suusamatk Rootsi Arktikas, päris-päris põhjas.

Matkasime Norra-Rootsi piiri äärest kõrvalisi orge pidi alla Nikkaluoktasse.

Oli väga ilus! Aga raske oli ka. Saime tuisku ja lund, kõva külma ja valget pimedust.

Aga saime ka säravat päikest, imelist põhjamaa valgust ja eredaid virmalisi.

Matka korraldus läks raskelt. Kas minna Soome, Rootsi või Norra? Laeva või lennuki või autoga? Telkidega või majast-majja? Kuu enne matka murrab üks tulija käe, kaks päeva enne matka ütleb teine ära, siis tuleb kolmas juurde...

Lõpuks sai plaan selline:

Oleme kuuekesi - neli meest, kaks naist.

Matkame kaheksa päeva - 16. - 23. märts. Lisaks sinna- ja tagasisõit, kaks päeva kumbki suund.

Kohale saame laeva ja öörongiga.

Rada tuleb umbes sama sama mis 2017 suvisel matkal, mööda Kungsledeni väiksemaid kõrvalorge.

Lõplik rada: Katterjokk - Unna Allakas - Alesjaure - Vistas - Nallo - Sälka - Singi - Kebnekajse mäemaja - Nikkaluokta.

Telgid võtame kaasa ja oleme valmis ööbima ükskõik kus, aga ei põlga ära ka mägimaju.

Sinna

14. märtsil oleme Tallinna sadamas, järgmisel hommikul Stockholmis.

Ergo vedamisel sebime öörongile kupee.

Rongisõit on kaheti eriline.

Esiteks on kevad nii hiline, et juba Stockholmist alates on lumi. Kesk-Rootsi metsad on kaunis, paksus, värske lumes.

Teiseks meie rong... säriseb. Tugevalt ja heledalt. Juhtmed on jääs! See on normaalne, aga võimas ikka - kogu ümbrus on valge (lumi ju võimendab) ja särin kogu aeg kuulda.

1. päev: Katterjokk - Stuor-Gerbil

11 km, 4 tundi, 14:15 - 18:30

Rongilt tuleme maha Katterjokkis, 1 km enne Norra piiri.

Ilm on vaikne, selge ja külm.

Esimene paanika: mu suusaklambrid on katki! Üks kummividin on kadunud! Meenub 2014, kus Mirjami klamber lahkus suusalt esimesel pöördel... Osavkäpad Ergo-Juhani teevad tänaseks nipukatest ajutise lahenduse. Juhani õhtune parandus kestab aga matka lõpuni.

Kiire poeskäik, restorani-lõuna ja rajale!

Sõidame raudtee alt läbi ja mäesuusa-keskusest mööda.

Maastik on esimesest kilomeetrist alates "päris" mägine. Ei mingeid puid ja põõsaid - ainult kaljud ja lumi.

Liikuda on kerge. Suvel ekslesime siin kivide vahel ja otsisime teed; nüüd paneme talverada pidi otse.

Sõidame üle Gatterjavri järve ja käime märkamatult ära Norras.

Ööseks jääme Stuor-Gerbili häda-majja. Siin vist ei tohiks ööbida, aga me ei kasuta puid, oleme puhtad ja hoolsad.

Süüa teeme toas priimusel, aga õhtu tuleb ikkagi õues veeta - taevas on võimsad virmalised!

Öösel on -25C, aga majas on üsna soe. Uni tuleb sügav ja pikk.

2. päev: Stuor-Gerbil - Unna Allakas

19 km, 8.5 tundi, 8:30 - 17

Hommik on vaikne, ilus ja külm. Tõuseme kõva põhjaga saaniteed pidi kaks tundi. Liigume kenasti, kõik jaksavad.

Hirmus lihtne on; suvel turnisime siin kividel, ületasime jõgesid ja valisime teed. Nüüd laseme igalt poolt sirgelt otse. Mugav!

Teise suvise laagri järel tulevad laskumised jõeorgu. Ühel neist kukun. Pehmes lumes poleks sest midagi, aga nüüd künnan peaga jäist teed. Pea- ja kaelavalu kestavad õhtuni.

Enne lõunat tõuseb tuul, lõunaks kasvab see tuisuks ja siis tormiks. Lumi näkku, iilid võtavad jalust.

Lõuna teeme Válfojohka päästemaja vaikuses, aga pärast seda on mürgel õhtuni.

Kõigepealt tõuseme pikalt tõusta, 1100m peale. Siis laskume paksus lumes. Kõik kukuvad, aga pole hullu, see käib suusamatka juurde.

Enne Unna Allaka maja näeme matkajat, tuleb Abiskojaurest. Tema ja meie oleme UA ainsad külalised. Peremees (stugvärd) on tore noor rootsi paar. Ka nemad on siin uued; meie maja-maks on nende esimene "STF purchase". Rootsi matka-onu on nurgelise olemisega, aga jutukas; ta on igal pool käinud ja lõbustab meid oma lugudega (10 km peldikuskäik). Lisaks teab ta, et kogu Kesk-Rootsi on paksus lumes, Dalarnas on märtsi keskel metsades 1.5 m lund. Brrhh!!!

Saun on katki :( Kütta saaks, aga "ohutusnõuded". Majavahid on ka kurvad - ka nemad tahaks ju sauna. Ja nemad on siin veel kaua.

Virgemad (räpasemad?) käivad siiski ka külmas saunas pesus.

- Tegelikult oli meil siin plaan telkida, aga tormis ei taha keegi sellest mõeldagi.

- Nägime põhjapõtru.

- Lund on sel aastal vähe, mäed on haljast kivist täpilised.

- Katterjokk - Unna Allakas lõigule kulus meil suvel 2.5 päeva, nüüd 1.5.

- E teeb suusakeppidele moosipurgist uued kulbid.

3. päev: Unna Allakas - Alesjaure

15 km, 8.5 tundi, 11:45 - 20:15

Täna peaks tulema kerge päev. Ja tuisk peaks lõunast järele andma. Magame pikalt ja ootame mõnusas soojas majas, enne kui lõunal välja läheme.

VIGA!!!!!

Sest tuhkagi see tuisk järele jääb! Mida kõrgemale ronime, seda hullemaks läheb!

Unna Allakast keerame ümber mäenuki laugele nõlvale - see on veel üsna ok.

Aga siis tuleb matka esimene järsk tõus ja see murrab. Jalge ümber keeb tuisk. Koperdame mäest siksakis üles, mõnel suusad näpus, mõnel all. Raske, raisk!

Kuid laskumine on hullem! Mägi on kohati jäine ja kivine, kohati paksus lumes. Lumevalguses ei näe me reljeefi, sõidame umbropsu, kukume. Jääl ei saa suusatada, lumel ei saa kõndida (vajub sisse). Suusad käivad küll alt, küll alla. Oleme kobad ja aeglased. Tunnen end kui täielik äpu ja ma pole ainus. Rajamärgid peidavad end tuisku; õnneks on Kai teravsilm.

Rasketes oludes aitab meid kõige rohkem Ergo. Hea suusatajana on tema kõige ees. Ergost tekib maamärk, mille järgi hinnata nõlva kallet ja mäe reljeefi ja enda kiirust. Ka järgmistel päevadel on Ergo esimene laskuja ja teistele suuna näitaja.

Väsime ja külmetame vaheldumisi. Peatused ei aita: tormi käes ei saa puhata ega riideid vahetada, üldse midagi ei saa.

Kai-Ergo tandem aitab meid mäest alla, kuid aeglased oleme ikka. Viimasele pikale laskumisele läheme hämaras. See on kõige hullem - ÜLDSEEE ei saa aru, mis kujuga mägi on. Siis läheb täiesti pimedaks -- ja üllatusega selgub, et pealambiga on täiesti okei sõita. Igatahes palju parem kui hämarikus.

Alesjaures majas oleme pimedas. Ei mingit telkimist! Tahame sooja ja tuulevarju!

4. päev: Alesjaure - Vistas

16 ... 19 km, 7 tundi, 9:45 - 17

Alesjaures pidime otsustama, mis rada pidi edasi läheme ja kuhu üldse jõuame. Ma ei teadnud ette, kui kaua me siia tuleme ja mida suudame. Seni oleme liikunud üsna aeglaselt. Mida edasi? Küsime kohalikel!

Majavaht hirmutab meid laviinidega "järskudes, kitsastes orgudes" ja soovitab Vistas-Nallo-Sälka rada. Miks ka mitte? Ma polegi Vistase orus varem käinud.

Ei Vistase ega Nallo orgudes pole märgitud radu, järgmised kolm päeva liigume vaid kaardi, reljeefi ja kompassi järgi.

Läheme mööda Alisjärve saami külast.

Enne küla näeme põtru. Päris, mitte põhja-. Kaks.

Kõigepealt tõuseme 100 m. Meie järel tulevad mäkke koerarakendid. Lehvitavad, mööduvad ja kaovad.

Kõrgus võetud, jõuame imelisse valgesse maailma. Siin ei ole kive, kaljusid, puid - on vaid lumi, helevalge, särav ja helendav. Päike piilub läbi pilve ja loob matka kõige ebamaisema valguse. Me ümber on lummav, müstiline, uskumatu ilu.

Suusatame helesinise jääkoseni, ronime selle kõrvalt jalgsi alla ja peame vaikses kohas lõuna. Siit algab taimestik ja maastik muutub tavalisemaks. Ilus on ikka, aga päris ebamaisuse loob see, kui oled puudest kõrgemal.

See-eest näeme jälle põtra. Üsna lähedalt. Loom sumab kõhuni lumes. Ma tunnen end ürgse jahimehena. Just see on ju suusatamise tegelik algus! Tahtmise korral saaks me looma kätte, sest tema väsib, meie mitte. Lõpuks jääb põder raja kõrval seisma ja jälgib me möödumist. Võimas elukas!

Metsavööndis on vaheldumisi võsa ja kivid. Lund on vähe, sõita ebamugav. Lookleme piki jäist jõge. Mina vajun kusagil läbi pehme lume ja satun lolli paanikasse.

Majas - seekord telgime! Öö tuleb vaikne ja mitte üleliia külm. Söögi teeme ja õhtu veedame küll toas.

Lisaks meile on siin vaid üks koerterakendi-punt. Ka nemad telgivad. Majas ei ööbi keegi.

E algatusel köetakse üles saun; on ütlemata mõnus.

Virmalised! Põhjataeva rohekas kaar lööb end üle taeva laiali. On kardinad, laigud, triibud - nagu päris!

- Majavaht on lahke tädi Margarethe.

- Org on inimtühi. Pärast hommikusi koerarakendeid ei näe me rajal kedagi.

- Siin on lumekanad, pealt helevalged ja kõvasti käratsevad linnud.

5 Vistas - Nallo

9 km, 3.5 tundi, 10:45 - 14:00

Läheme lumist, kaunist, lauget, järskude külgedega orgu mööda üles. Otse ees on Nallo mustav kalju.

Meile tuleb vastu üksik lumesaan; Vistases ööbinud koerad lähevad mööda; muidu on ka see org tühi.

Majavaht - Pontus. Külalisi pole; oleme omapead. Telkida me ei taha, sest majas on nii mõnus. Jääme lõunal kohe magama.

Pontus küpsetab meile koogi!

Nallo on just nii ilus nagu mäletan. Üksik maja suurte mägede vahel orus. Tuttav kemps ja veeauk iglu põhjas. Ja lumi, lumi, lumi!!!!

6 Nallo - Sälka - Singi

22 (10+12) km, 8 tundi, 8:15 - 13 ja 13:45 - 17

Ilm tuleb hull. Pontus küsib mitu korda, et kas me ikka tahame minna. Muidugi! Pontus annab siis teevaliku-nõu ja soovib õnne.

Olen tõbine. Kõht? Palavik? Ei saa aru. Neelan tablette ja püsin teiste sabas - suusamatkal on viimasel alati kergem.

Öösel on tulnud PALJU lund. Kempsu-teed ei leia üles :) Kemps ise on siinsamas, aga sinna minna ei oska, igal pool hang ees...

Seega saame päeval kõvasti sumada.

150 m tõusu. Oleme põlvini puudris. Ergo teeb rada, aeg-ajalt vahetame.

Läänetuul puhub orgu pidi üles ja toob värske puudri meile vastu vahtimist. Esimesel tunnil veel näeb, aga siis oleme täiesti valges pimeduses. Teame oma asukohta kaardi suhtes hästi, eksida me ei karda. Aga - midagi ei näe! Mõlemal küljel on mäed, millest harva kumab siluett või üksik tume kivi.

Ergo teeb siin kiivrikaameraga video, kus ta läheb lihtsalt valgesse eimiskisse. Äge eksju!

Liigume kaardi ja kompassiga piki oru "renni". Esimesel on raske, sest ta ei saa sumades kalde suunast aru. Tagumine näeb kogu gruppi ja tajub hästi, et esimene läheb "valesti". Nii tekib hulk hetki, kus tagant öeldakse "vale suund" - ilma mingi viiteta, mis on siis "õige suund"...

Aga tegelikult liigume kenasti. Nelja tunniga pusime end Kungsledeni oruni välja. Siin lakkab tuul ja tuleb välja -- päike! Paistab läbi lumesaju nagu lummutav põhjamaine peletis!

Ja Sälka majad paistavad üle oru!

Nikerdame nõlvast alla. Olen tõvest üsna küps ja unistan lumesaanist, mis mu... ee.. järgmisse majja viiks. Aga lõuna ja eriti kohv annavad jõu tagasi.

Siis lidume Singisse.

Tuisk on kõva, aga tagant! Tulevad järjest lauged, hea lumega laskumised! Tormame nagu mingid sportlased, 12 km 3 tunniga.

Ja kogu aeg on imeline valgus! Torm keerutab lund kõrgele, pinnatuisk keeb jalge ümber, päike piilub üle lumepilve serva ja valgustab kogu seda toredust. Ebamaine. Oleme külalised Skandinaavia pooljumalate karmis, aga kaunis kodus.

Singis - tšehhid, kiilakas rootsi matkasell, suur koer. Telkida ei taha jõkeegi. Majja, sooja, voodisse!!!

- Ka täna ei näe me rajal mitte ühtki inimest. Oleme kuue päeva jooksul kohanud kahtesid koeri, ühte lumesaani ja ühte, ÜHTE suusatajat (rootsi onu enne Unna Allakat). Eriti vähepopp marsruut !!!

7 Singi - Kebnekaise mäejaam

14 km, alla 4 tunni, 9:00 - 13:00

Hommik SÄRAB. Kuldselt, siniselt, kirkalt. Nagu Rootsi lipp! Ergo püüab filmida, aga tegelikult tuleb õiges kogemiseks ikkagi tulla siia, lume ja tuisu ja päikse maailma.

Tõmbame allamäge suuska ja oleme paari tunniga kohal. Maastik on muidugi ilus ka täna, oleme kitsas orus.

Mäejaamas - saun (külma veega), lõunasöök, õlu ja tohutult rahvast. Enamik on mingite saanidega. Giidiga tuurid, alpinismi varustus (vööd kirkad...), erinevad Kebnekaise tipu rajad..

Öösel - ekstra ägedad virmalised.

8 Kebnekaise mäejaam - Nikkaluokta

18 km, 4 tundi, 8:00 - 12:00

Vaikne ja päiksene ilm.

Sõidame, selja taga Kebnekaise kahe tipuga hari ja auguga Tolpagorni. Ma pole neid iial nii selgelt näinud!

Enoksi kõrts Laddjujärve ääres on alles suletud. Oleme vara Nikkaluoktas, sööme, ostleme, imetleme saami asjade näitus-müüki.

Nikkaluoktas on nii Vistase-Margarethe kui Nallo-Pontus. Neil on hea meel meid elusana näha.

Oleme rõõmsad. Matk läks sajaga korda. Nägime tuisku, lumesadu, päikest, virmalisi. Saime tuult eest, küljelt, tagant. Saime sõita valges pimeduses ja lihtsalt öösel. Nägime nii põtru kui põhjapõtru. Ja need maastikud ja valgus!!!

Koju

Õhtul sõidame bussiga Kirunasse, sealt rongiga Stockholmi ja laevaga Tallinna.

Stockholmis kohtame Kati gruppi. Nad tulevad Iidaga samale rajale!!!

Tallinnas joome meie pool teed ja sööme Maria imelist pashat.

On lihavõtte esimene püha.

= = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = =

Tehnilisi pisiasju

Kaart

Matk päevade kaupa

1 Katterjokk - Stuor-Gerbil. 11 km 4h, ilus ilm

2 Stuor-Gerbil - Unna Allakas. 19 km 8.5 h, õhtul tuisk

3 Unna Allakas - Alesjaure. 15 km 8.5 h, tuisk!!

4 Alesjaure - Vistas. 16 km 7h, ilus ilm

5 Vistas - Nallo. 9 km 3.5 h, ilus

6 Nallo - Sälka - Singi. 22 km 8h, tuisk vastu, küljelt, tagant; valge pimedus

7 Singi - Kebnekaise mäemaja. 14 km 4h, ilus, päike

8 Keb - Nikkaluokta. 18 km 4h, ilus, päike

Kokku 129 km, 48 h.

Keskmine kiirus 2.5 km/h. Lonkimas käisime :)

Tõved ja traumad

Üks valus kukkumine - mina, teisel päeval.

Ühed paistes hüppeliigesed, ühed põletikus silmad.

Üks külmavill, paar tavalist villi, mõni varbaküüs.

Minu imelik kõhu-valu-tõbi, mis püsis pikalt pärast matka.

Varustus

Minu ja grupi varustuse nimekiri: https://docs.google.com/spreadsheets/d/1L82Pw4G2XpLoIeCvU1rIZVoSpN8Un8vFPMGMK2IeG6o/edit#gid=0

Kõigil olid matkasuusad - laiad ja alt mustriga. Enamik olid head, kuid ühed (laiad ja carving'uga) olid suht tüütud sõita, ei hoidnud suunda ja ei pidanud külgsuunas üldse.

Kõigil olid matkasaapad ja Skinbased'i rihmadega klambrid. Töötasid laitmatult. Juhani nöör-häkk minu sidemel pidas vastu ka teise matka (mu suusad läksid Katiga põhja tagasi).

Enamikul olid suure rõngaga matkakepid. Ergo sai minu süül kaasa väikese kulbiga klassikakepid. Pehmes lumes teed tehes vahetasime talle suurema rõngaga kepid. Vahepeal sõitsime Juhaniga nii, et kummalgi üks sport- ja üks matkakepp - sai hakkama.

Kotid olid algul 20 kg, hiljem vähem. Ergol 100L Kajka, mul 75L Kajka. Kiidan - kott püsis seljas ideaalselt.

Riideid ei tasu suusamatkale üleliia vedada. Kui ööbid majades, siis veel eriti. Rajal sa liigud ja on soe, isegi tormiga. Või no soojem kui enamik inimesi kardab.

Mina sõitsin enamasti t-särk + kerge fliis + tuulekindel fliis komplektiga.

Söök

Süüa jäi veidi üle.

Pikem jutt: http://kurinurm.blogspot.com/2018/04/matkatoitude-kogused.html

Muud

Stockholmis saab suusad jätta bussijaama (Cityterminalen) pikkadesse hoiukappidesse.

Kaarte saab Stockholmi Kartbutikenist. Ahlensi taga. Uued Tyvekil kaardid on imehead. Ei karda vett, voltimist, kulumist.

Telefonis oli mul ka kaart, aga seda ei vajanud ega kasutanud me kordagi. Suusamatkal ruulib paber täiega.

Unna Allaka rootsi onu soovitas matkamiseks oma teist lemmik-rajooni: Storulvan - Sylarna - Blahammaren. See on Helagsi mägismaa, mida me 1998 Katiga kaugelt vaatasime :)