2021 - Kazbegi, Gruusia

Miks just Kazbegi ja sügisel?
Olen ammu tahtnud Gruusia mägedesse minna ja otsisin sobivat võimalust. Elamusplussi sügisene reis sobis mu muude plaanidega (töökoha vahetus Starship => Veriff). Kazbegi ise polnud minu jaoks eesmärk, iga muu mägimatk oleks samuti sobinud. Kuid sihina on Kazbegi just paras. Piisavalt kõrge, et nõuda aklimatti, kuid mitte liiga ajakulukas. Üle kinnise liustiku liikumine nõuab köit-kasse-kirkat, kuid midagi tehnilist ega ohtlikku ei ole. Ja ümbrus on väga-väga ilus.

Sügis on risk, sest halva ilma võimalus on suurem. Päevadel enne meid ei käinud tipus keegi, sest oli liiga tuuline ja torm 5000 meetri peal pole nali. Nädal enne meie reisi sai Kazbegil hulk inimesi laviinis viga. Pärast meie reisi hukkus Elbrusel (naabermägi Venemaal) lumetormis terve grupp. Aga meil vedas. Saime "ilusa ilma akna" - selge taevas, vähe tuult, rajal mugav kõva lumi. Meie grupis oli 13 inimest, 12 käisid päris tipus, üks "sadulas" 4900 meetri kõrgusel.

Mingit füüsilist trenni ma ei teinud. Marko kutsus meid korra Astangule, tuletas meelde sõlmed ja laskumise.

Tallinn => Tbilisi => Stepantsminda (1700)

Air Baltic lennutab meid Tbilisi, hotell Nata pakub öömaja, mikrobuss sõidutab edasi Stepantsminda linnakesse. Sõit sinna võtab pea neli tundi. Imetlen eesistmelt vaheldumisi mägesid ja liiklust. Sõidame Armeenia - Venemaa transiit-maanteed pidi, enne piiri on kilomeetrite kaupa seisvaid rekkasid. Läbime Gudauri suusaküla. Autojuhi naine mu kõrval lööb kirikute juures risti ette.

Ööbime Stepantsiminda kõrval Gergeti külas. Jalutame õhtul üles väikese kiriku juurde ja käime ära 2050m peal, et "aklimatt" alata saaks. Küla ise on 1750m. Meie kohal on kõrged ja järsud mäed, kuid need on pilve sees peidus. Kuid õhtul võtab Kazbegi end meile ilmutada. Ta on tohutu suur, kõrge ja kaugel. Ja ilus!

Stepantsminda => 3000 => 3700

Kõnnime 3000m laagrini. Ilm on sihuke tatine. Me teele jääb kuulus Gergeti kirik, kuid me isegi ei näe seda. Kuid 3000m laagrisse jõuavad kõik umbes viie tunniga ja üsna kergesti. Tugevad tassivad kogu oma kola ise; nõrgad, laisad või targad saadavad hobusega.

Siin on mägimaja - AltiHut 3.014 . Ootamatult mugav - veega kemps, kohvik, raamatukogu. Istume õhtu otsa toas, joome teed ja taome kaarte / lobiseme / näpime telefoni. Magame siiski telkides. Öö on tuuline, sajab.

Järgmine päev kõnnime 3650m laagrini, Tee peale jääb avatud liustik (see tähendab ilma lumeta, lõhed ja jääalused jõed on kõik näha). Kasse ega köisi pole siin vaja. Liustiku alumises otsas on Gergeti kosed. Ka see päev on väga kerge, 2 - 2.5 tundi.

Meteo maja laagri juures on nagu laut. Kõige viisakam koht on kõrts, kuid rahvast on laagris väga palju, gruppidel on ette tellitud söögid ja lauad on kõik kinni. Personal on tööga hädas ja ebasõbralik. Istume suure ümmarguse laua taga ja mängime alumisest majast "laenatud" kaarte. Süüa teeme ühisköögis. See on rahvast punnis täis. Mingeid maske siin pole. Kuid koroonast rohkem tuleb karta "kempsu" ja selle ümbrust - sealt võib saada düsenteeria või mille iganes. Laager ja selle ümbrus on tõega ropud.

Laagris on poolakate päästeteenistus. Poolaka ronijaid on samuti tohutult, suured grupid. Kazbegi tehakse sel aastal "Elbruse asemel", sest koroona ja Venemaale enam ei pääse.

Aklimati päevad, 3900m ja 4150 m

Esimesel päeval jalutame "valge kiriku" juurde. See on plekist rajatis otse laagri kohal, 200 meetrit kõrgemal.

Hommikul on ilm külm ja lörtsine, õhtuks klaarib ära. Tiputõusult tulijad ütlevad, et kõrgemal on väga külm ja tuuline ja tippu jõuda võimatu. Ilmaennustus on aga hea ja klapib meie ajakavaga hästi.

Teisel päeval teeme tiputõusu rajal luuret. Rada teeb Kazbegi ümber kaare, kulgeb kõigepealt mäe lõunaküljel ja siis Gergeti liustikul. Me kõnnimegi moreeni pidi üles-alla kuni liustiku servani, umbes 4200m peale. Tee on kivine ja tolmune ja üles-alla ja suht tülikas. Kuid ilm on täna selgem ja vaated kenad.

Pärastlõunal teeb Marko meile liustikuõppuse. Kassid, kirkad, köied, sõlmed. Kassidega kõndimise tehnika. Libisemise pealt kirka abil pidurdamine. Õnneks ei tule meil ühtegi kukkumist, köied ja päästeharjutused on vaid "turvavöö eest." Marko on juhendajana asjalik, rahulik, mõnus.

Tipupäev, 5054m

Äratus keskööl, start plaanitud 01:00. Reaalselt hakkame liikuma 01:10 - see on super tulemus, grupp on tubli ja austab grupijuhti.

Liigume kõik koos, pimedas, lampidega, hästi aeglaselt. Meist minnakse mööda - mindagu. Ühes Poola grupis on eestlane. Lahe :) Öö on selge, tähed paistavad.

Liustiku servani (4150m) jõuame veel pimedas. Vööd-kassid-köied välja ja peale. On nii külm, et ma jätan paksu sulejope selga. Need esimesed pimedad tunnid liustikul on minu jaoks tipupäeva ainus raske hetk. Päikese tõusuni on veel tunde! Kuid ma tean, et millalgi ta tuleb ja et siis läheb soojemaks ja kergemaks. Seni jälitame pealampide "usse" meie ees - kõik grupid liiguvad ju mitmekesi köies.

Päike tuleb ja kõik läheb heaks. Rada on imekerge, ühtlane kõva lumi, järsemates kohtades on astmed sees. Tõuseme Kazbegi ja Spartaki nuki (4517m) vahelisele platoole. Siin läheb tipurada üle Venemaa piiri, kogu ülemine osa rajast ongi Venemaal. Vaated on imekaunid - tõusva päikese kullas mäed, hambulised ahelikud siin ja kaugemal. Näha on meist kõrgemal, järsu nõlva peal liikuvad seongud. Nad näivad nii lähedal!!! Kuid kus on siis tipp???

Selgub, et Kazbegil on sadul. 4880m peal on lai, lame, ohutu puhkekoht. Päris tipp on siit natuke edasi, kumera nõlva taga. Preili M. jääb sadulasse päevitama, tema jaoks sai nüüd küllalt. Mõned meist pissivad siin ja üks suisa kakab. Ja siis lidume viimased 170 meetrit tippu.

Tipus on hea. Soe, pea tuuletu. Nii lauge, et võib köiest lahti võtta. Meie kõige kiirem köiskond on siin ees, tervitab-kallistab-pildistab. Armas neist!

Naudime hetke oma saavutust. Mõni teeb "pääsukest", mõni niisama kallistab ja patsutab sõpru. Oleme tublid! Reisi eesmärk on tehtud!

Allaminek on kerge (sest rada on nii hea), kuid pikk ja hirmus palav. Liustikul praeb topelt-päike meid korraga nii alt kui pealt. Alustasime kell 1 öösel, laagrisse jõuan mina kell 3 päeval - 14 tundi rahulikku liikumist.