2022 - Jebel Toubkal ja Maroko

Enne ja sinna

Kolm nädalat enne reisi saan koroona. 38+ palavik mitu päeva. Taastun - vist.
Paar tundi enne väljalendu lükkab armas Ryanair Tallinn - Napoli lennu edasi, seega ei jõua ma ka Marrakeši lennule. Leian samaks õhtuks uue Tallinn - Helsingi - London - Marrakeš pileti. Magan öö Helsingi lennujaamas, üks puhkusepäev mu elust on kui pühitud. Ma olin veel nii uhke oma kavala lennuplaani üle! Aga jõuan matka alguseks kohale ja kõik on lill.

Kõrg-Atlase mäestik asub keset Marokot, suurest Marrakeši linnast lõuna pool. Jebel Toubkal on hea ilmaga linnast näha - vahe on 60 km. Kõige kiirem tee JT otsa on kaks päeva - orgu mööda Toubkali mäemajja, tippu ja tagasi. Meie teeme pikemalt ja käime ära ka naaberorus. Noh et saab rohkem mägesid ja rohkem vaateid ja tiputõusu jaoks parema aklimati. Pole ju mõtet sõita Aafrikasse kahepäevase matka jaoks.

Meid on 12, mõni vana matkahunt, mõned aga esimest korda mägedes. Punti juhib Marko, kellega ma olen käinud Islandil ja Gruusias - tore, muhe sell ja mägedes väga kogenud.

Esimene päev: Marrakeš - Imil - Azib Tamsoult mäemaja
Start Imlilist 12.50 (1700m), kurul 14.50 (2500m), majas 17.50 (2250 m).
Viis tundi matkamist, 800 meetrit tõusu, 200 meetrit laskumist.

Rajad algavad Imlili asulast, poolteist tundi Marrakešist autoga sõita. Siit saame endale giidi - lõbus poiss, nägu naeru täis, värviline turban lakkamatult peas. Pärit siitsamast Imlilist, emakeel on tal berberi keel. Giidi jagab meile ronimiseks kassid - mäel olla libe. Hmm.

Kõigepealt ronime 2500m kurule. Siis laskume paarsada meetrit alla mäemajja. Ilm on suurepärane, vaated kenad. Toubkal ise meile täna ei paista, kuid näeme värvilisi, triibulisi ja täpilisi mäeselgi. Domineerib punane toon.

Näeme puu otsas ronivaid kitsi. Maroko mägedes on kadakavõsa. Kitsed näsivad noori võrseid ja vist ka marju. Väga sürr.

Rada hästi jälgitav ja suht sile. Hoian saapad kotis ja käin sandaaliga - kergem. Noored mehed võtavad osa daamide kraamist enda kotti - nii oleme grupina ühtlasemad ja võrdsemad. Liigume kõik koos, hästi rahulikult. Kiiret pole meil kuhugi. Puhkus ju!!!!

Mäemaja on lihtne ja tore. Siin on teised matkajad - saksa paarike ja UK naised. Magala on ühine, voodid ja soojad tekid. Saame suurepärase õhtusöögi - kolm käiku, pearoog on lamba-ühepajatoit. Õhtul trimpame hotelli katusel, vaatame tähti, näen heledat boliidi. Mina narr mõtlesin, et moslemimaal matkatakse kainelt, õnneks on teised targemad.

Teine päev: esimene mäemaja - mäehari - Toubkali mäemaja
Start 7.50 (2250m), mäeharjal kell 13 (3500m), majas 17.15 (3200m)
Üheksa tundi matkamist, 1250m tõusu, 300m laskumist

Tuleb pikk päev. Ärkame vara ja paneme ülesmäge punuma. Kõigepealt kaeme üle ühe kose. Siin olevat olnud neli aastat põuda, aga koses on siiski vett. On mõõdukalt ilus.

Kose järel läheme mäeharjale meist kilomeeter kõrgemal. See on tee ühest orust ja mäemajast teise, selge rada on ees. Kõrgus annab tunda, kiireid samme tehes võtab hinge kinni. Kuid grupp liigub hästi ühtlases rahulikus tempos, hanerivis. Tehakse nalja, Veiko räägib söögist (suitsupart!), mina pakun mataülesandeid ("kui poolteist kana munevad poolteise päevaga poolteist muna, siis mitu muna munevad 9 kana 9 päevaga?" -- Isaac Asimov, "masin, mis võitis sõja".) Keegi ei jää maha ega nõrke ära.

Harjalt paistab teine org ja üle selle - Jebel Toubkal! On ikka kõrge mürakas küll, ja lumine!

Peame pika pausi, edevamat kutid teevad mäe peal graatsilisi selfisid.
Seejärel lidume nõlva pidi alla. Siin on suisa kaks maja. Mõlemad on suured, rahvast ja suminat täis. Magame naridel, on räme palav, ma ei saa silmatäitki und.

Kolmas päev - Toubkali tipp
Start 5.15 (3200m) - Toubkali tipp 9.50 (4167m) - tagasi majas 12.45 - paus poolteist tundi - all Aroumdi külas 18.35 (1900m)
Matkasime 12 tundi, tõusime 950 m, laskusime 2300m

Kell neli öösel ärkab maja üles. Kõik sahmivad ja söövad. Kella viieks on tõsised tegijad juba lahkunud.
On pime. Ukerdame pealampidega järsul kaljusel rajal. Meist ees ning palju kõrgemal on teised grupid. Lampidega näevad nood välja nagu helendavad ussid. Ilm on selge, tuuletu ja soe - ideaalne tipuilm. Taevas on selge, ma proovin teistele tähti näidata, aga kedagi ei huvita :(
Ootamatult varsti tõuseb päike ja läheb valgeks. Poolel mäel paneme kassid jalga, sest jäine. Siis jälle jalast ära, sest kivine. Jõuame laugesse "tsirkusesse", siis tipuharjale / platoole, sealt lumist nõlva pidi tippu. Kõik enam-vähem koos.

Põhja-Aafrika kõrgeim tipp, tehtud, JUHHUU!!!

Tipus on soe ja pidulik. Joome, sööme, tehakse tohutult pilte, mõni neist väga ilus.

Lidume veidi teist teed pidi alla. Rusunõlv ja klibu. Meie giid lidub, tormab ja libiseb - ta ilmselgelt on mägedes "kodus". Alla tee on pikk, kaljudel kiiresti liikuda ei saa.

Mäemajas saame hurmavalt maitsva ja küllusliku lõuna. Meie puhkame, aga giid on kuidagi ärevil, pruut vist ootab koju :)

Plagame mäest alla. Tee on lai, lihtne, kiire. Vastu tulevad muulad koormate ja inmestega, toimub üks väiksem episood pepust müksamisega, ja üks meie preili nikastab jala ära. Noormehed haaravad ta seljakoti ja veavad alla. Teel on mõnusad kohvikud ja mahlabaarid - arusaadav, ikkagi otsetee Maroko kõrgeima mäe otsa. Ning vaated orgu pidi üles ja alla on imeilusad.

Meie tänane peatuspaik on Aremd / Aroumd, küla umbes 1900 meetri kõrgusel. Siin on meil aga täiemõõduline ja luksuslik hotell. Kiidan!

Siin lahkub meist giid, võttes kaasa kõik kassid ja ümbriku tulemuspalgaga. Aitäh, my friend, sinuga oli tore!

Neljas päev - Marrakešši tagasi
Laskume 1900m pealt 1700 m peale, tund-kaks (sest eksime ära)

Hommikul käime Aroumdi küla peal jalutamas. On vast labürint! Järsul nõlval, tupikute ja treppidega, suurem osa tänavaid on naturaalne kalju. Üliäge, ma pole sellist veel näinud. Google lubatud kohvikut siin ei ole. On aga mošee ja palju koolilapsi. Lapsed on sätitud olemisega ja lähevad kõik mäest alla.

Eksleme veidi küla põllukeste vahel. Otsetee Imlili viib kose juurest üle jõe, me ei leia seda silda aga üles. Kulutame aega, aga see-eest on huvitav.

Imlilis pole pikka pidu, pakid auto peale ja sõitma.

Ongi kogu matk!