Mägimatkad‎ > ‎

Islandi vulkaanid 2018


Käisime Islandil ja ronisime kahe vulkaani otsa:
- Eyjafjallajökull, 1660m. Selle purse pani 2010 Euroopa lennuliikluse kinni.
- Hvannadalshnúkur, 2111m, Islandi kõrgeim tipp. 
Mõlemad tipud on keset liustikku. Saime pikalt köies käia ja lumes sumbata. 
Lisaks vaatasime üle muud Lõuna-Islandi imed.
Pildid on enamasti Pille tehtud.

Päevakava:
Fotoka unustasin koju. Saate aru, minna Islandile, ilma fotokata! 
Kirjutasin siis virgalt päevikut, aga selle kaotasin tagasiteel ära. :)
Seega säästan teid Islandi menukitest nii sõnas kui pildis. Neid on nett niigi täis. Googeldage "geiser", "gullfoss", "Þingvellir", "jäle külm vihm". 
Kirjutan vaid sellest, mis meile endale mälestuseks oluline.

Sinised mummud on meie kaks vulkaani. Valge plärakas on Vatnajökull, Euroopa suurim liustik.

Puhub ja sajab!!! 
Marko: "Kui oleks mägedeks sobivat ilma ootama jäänud, siis poleks kuhugi jõudnud."
Islandil sajab ka ilusal päeval neli korda padukat. Jopest sai sõber!!! 
Saabudes oli lennujaamas silt "160 kmh tuuled" "teed on kinni" "turist ära roni". 
Esimeses peatuses lõi üks võõras auto meil peegli küljest. Parkis meie kõrvale, avas ukse.. ja tuul lõi ukse käest. Põmm!!! 

Hekla / Búrfell

Me esimene vulkaan pidi olema Hekla.https://en.wikipedia.org/wiki/Hekla. See on suur kole laavahunnik. Väga aktiivne, susiseb kogu aeg ja paugutab ette hoiatamata.
Heklale ei saanud aga ligi - teed alles pehmed ja kinni. Olevat erakordselt külm ja märg kevad. Heklat me isegi ei näinud kordagi, sest pilved.
Tegime siis proovi-matka ühel künkal Hekla lähedal.
Búrfell, 670 meetrit (inglise allikates on vale kõrgus).

Búrfell nägi väga mägi välja. Suhtelist kõrgust vaid 500 meetrit, aga sihuke mütakas! 
Parkisime autod elektrijaama juurde ja matkasime lauget põhjakülge pidi tipuni.
Üleval oli lumi ja külm ja tuisk.
Uhhh! Kui 600 meetrisel künkal on NII KÜLM, siis mis ootab meid 2 km kõrgusel liustikul???

Kosk-kärestik mäest lõunas - Þjófafoss. Foss = kosk. Esimene kõverik on nagu inglaste 'th'.

Búrfell lõuna poolt. Mäe jalamil kasvab mets. Oranži seljakotiga olen mina. 

Tipuplatoo tõus - jumalik valgus ja pealetulev tume torm

Ilmselt trollide laotud kuhelik

Eyjafjallajökull, 1650 m

Eyja-Fjalla-Jökull on "saar mägi liustik":
eyja - saar, nagu rootsi "ö". Öland - rootsi keeles Saaremaa.
- "fjall" on nagu inglise "fell" või rootsi "fjäll". Fjällräven - Mägirebane.
- jökull - liustik, ja jagab vist skandinaavia kaudu tüve eesti sõnaga "jää".

2010 tossas EFJ kogu Põhja-Euroopa taeva kinni. Seega väga aktiivne vulkaan. Aga praegu on mägi liustiku all peidus, ei tuld ega tossu. 
Tõuseme merepinnalt liustiku ääreni ja siis pehmet lund pidi kraatri lõunaservani. Liustik on praorohke, käime köies ja kasside-kirkaga. On tuisk ja valge pimedus ja üldiselt ei näe mitte midagi. Aga just "tipus" lööb korraks selgeks. Näeme kraatri harja "hambaid". Tipus on kena helesinine jää.
Päev on lihtne, aga pikk, sest 1600 m tõusu ja laskumist, 10 tundi. Küll on hea meel, kui lumi lõpeb ja pilvede alt hakkab paistma ookeani vahune serv!

Tundub, et on kerge!

Kraatri serv, päris "tipp" on parempoolne

Tehtud!

Mehed, meri paistab!

Hvannadalshnúkur, 2110 m

on saare kõrgeim tipp. Mägi on peidus Euroopa suurima liustiku - Vatnajökulli - all. Ka see vulkaan on aktiivne. Vulkaani enda nimi on Öræfajökull. 

Kordame EFJ päeva, aga pikemalt. Läheme Sandfelli rada pidi. 
Alustame jälle pea merepinnalt. Üle 2000m tõusu ja laskumist!!! Paar tundi lume alguseni lähevad kärmelt. Ja on ilus!! - mustad kaljud, kanjonid.. Aga siis läheb maailm ühtlaselt valgeks. Aeg-ajalt ilmub liustiku taustal mõni tume kaljunukk, aga muidu on lihtsalt - valge. Ja on külm! Lõõtsuv jäine tuul peksab lund näkku, plikade kiharad muutuvad jääst pööristeks. Saan ise näole kerge külmakahjustuse. 
Platoo on pikk-pikk-pikk. Mitu korda loodan, et nüüd oleme kohe kohal, aga ei, läheme veel edasi ja jälle veel edasi... Päris tipu eel on järsem lõhedega koht. Ilmselt tossab vulkaan sealtkaudu natuke ja see siis jäätub kummaliselt. Lõhed on muidugi kõikjal - vaatasin sama liustiku suviseid pilte, hakkas õudne. Aga mais on praod õnneks lume all ja lund täis. 
Lõpuks - tipp! Islandil enam kõrgemale ei saa! 
Ilmataat naeratab jälle ja annab meile ühe selge hetke. Ühe! 
Õnnitleme üksteist, teeme valge taustal pilti ja tuleme alla. 
2000 m üles ja 2000 m alla, 24 km käimist, 15.5 tundi. 

Vaade oli enamasti selline

Jääst barrikaad. Aga see pole veel tipp.

Ebamaine ilu!!

Island on ilus otsast otsani. Juba lennujaamas välja sõites on maastik nii sürr, et tahaks minna ja end sinna ära peita. Ja siis see aina jätkub uute veidruste ja imetegudega. 
Saare lõunakülg on pmst platoo serv, nagu Põhja-Eesti klint. Aga kõrge, järsk ja miljoni kosega. Servast mereni on täiesti sile tasandik. Kohati on see lõputu kruusaväli - jõe väljauhtetasandik. Kohati Meres on järsud kaljud / saared. 
Läbi Islandi läheb kahe maakera tüki (laama) vaheline rebend. Tükid eemalduvad üksteisest ja nende vahele tekib pidevalt uus merepõhi. Just mere-, mis siis, et maismaal... Sellest ka vulkaanid, geisrid ja muud. 

Muud

Mulle meeldis väga ka Reykjavik. Inimlik, mõnus. 
Island oli oodatust odavam. Ööbimine - telgikoht 15, voodikoht 40 euri näost. Booking / Tripadvisor töötasid hästi.
Söök - veidi valides kannatas ka väljas süüa. Isegi Reykjaviki turistikal peatänaval. Kohalik köök on hobuseliha või lunn.
Saabusime ööl vastu riigipüha. See tekitas veidi segadust. Kui lähete, siis tutvuge enne kohaliku kalendriga.
Autod. Meie trassil saanuks sõita ka tavalise sõiduautoga. Dacia Dusterid olid head masinad, ainult pakiruum oli täiesti punnis.
Majutustes töötasid migrandid, näiteks ida-eurooplased. Nendega leidis kergesti ühise keele. 
Transa Riia-Reykjavik-Riia: Wizzair, 106 eurot edasi-tagasi.

Lugemist ...

... ja veel pilte

Tavaline Islandi lõunaserva maapind

Jökulsárlón

Vatnajökulli lõunaserv

Vist Skogafoss. Skog - mets, seega "metsakosk"

Gullfoss

Mustad kaljud Eyjafjallajökulli rajal

Meie kaheksa: Pille, Lea, Alice, Kaur, Marko, Lermo, Ene, Juhani
Comments