Etioopia, Simieni mäed, 2015

&moments kutsus mu Etioopiasse matkama.

Esimesel korral ütlesin ära. Liiga kerge, liiga lühike, liiga mugav. Mismõttes neegrid tassivad mu kotti, keedavad ja küpsetavad?

Teisel korral läksin kaasa. Noh et omal käel ma Aafrikasse ju ei satu; ja pere kõrvalt pikalt ei saakski; ja parem küpsetagu Aafrikas kui virelegu Vaos.

Niisiis - &Momentsi matkareis imelistes Simieni mägedes.

Läheme jalutama. Pommiaugu mulje säilib. Asfalti pea pole, kõik teed on otse pinnasel. Päris maju on vähe, osmikuid palju.

Ehitatakse üksjagu, aga tellingud on roigastest ja pooleli ehitised on kui suured harali põõsad.

Vana raudtee ääres on puha slumm - plekist ja tatist kuudid, tänavate asemel rajakesed. Aga rahvas on sõbralik, keegi ei tiku ligi, isegi kerjuseid pole.

Lehvitatakse ja naeratatakse ja tervitatakse sõbralikult. Kartsin küljes rippuvaid ja raha norivaid lapsi - ei miskit!

Siis kutsutakse meid külla! Osmikusse raudtee ääres.

Kutse tundub siiras - läheme! Akendeta kuut on pime ja kitsas, lisaks meile on siin viis-kuus inimest, aga mis sest!

Meile pakutakse kohvi. Näeme ära kuulsa Etioopia kohvitseremoonia. Ubade pidulik röstimine, tampimine ja kohviks keetimine.

Viimane võtab sütel ilmatu aja ja vedelikku valatakse mitu korda kannust välja ja kannu tagasi. Igatahes kohv on hea ja kange.

Pere mehed meiega tegemist ei tee, imevad kohvi ja puskarit (millest meie ära ütleme).

Külalisi võõrustavad naised, üks noorem suhtleb suisa heas inglise keeles.

Kodus on ka 6a laps, kes kogu aja - õpib!

Loeb ja kirjutab!

Ja tema ema v vanem õde istub juures ja juhendab.

Etioopia slumm, pime kuut, ilmselgelt puruvaene pere, laupäev - ja nemad õpivad!

Naised-mehed on siin väliselt võrdsed, tänaval on mõlemaid ja "naine istub kodus" suhtumist vist ei ole.

Tõsi - lapseootel naisi ei näinud ma Etioopias ühtegi. Kuna lapsi on väga palju, siis peab olema ka rasedaid,

aga nemad on vist tõesti ainult nelja seina vahel.

Slummidele kontrastiks - lähedane magistraaltee on täies pikkuses üles võetud, rajatakse kanalisatsiooni ja pannakse asfalti.

Rasketehnika on 100% Hiina nimedega. Teame küll, et Hiina ostab Aafrikat üles, aga seda oma silmaga näha on ikkagi.. ebameeldiv.

Käin Kariniga lõunal (huvitav ja õpetlik) ja jään seejärel hotellis magama; Urho ja Lõunast naasnud teised käivad AA ägedal turul.

Õhtul läheme rahvusrestorani sööma. Koht on ülim kitš, aga mu üllatuseks on pooled kunded kohalikud.

Peetakse kahtesid pulmi, saab tantsu ja tralli, kokkuvõttes on lõbus.

8. november

AA - Gondar - Simieni mäed - Sankaber camp

Hommikune AA - Gondar lend on selge ja ilus. Vahin Etioopiat, nina vastu klaasi.

Kogu maa on üles haritud ja haljendav. Kuidas saab siin olla nälg..???

Gondarist söögipausiga transfeer mägedesse ja lähebki matkaks!

Maastik on nagu piltidelt nähtud. Mäed! Jalutame kõrgel (3200m) platool.

Meist kilomeeter allpool on ebaühtlane, erodeerunud orgude ja küngastega "maismaa".

Kõige eredam pinnavorm on platood ja madalamat maad eraldav järsult kukkuv sein - inglise keeles "escarpment".

See on kõrge (1 km), lõpmata pikk ja sakiline paljand. Meie kõnnime selle ülemisel äärel ja vahime sealt alla.

Igalt sakilt on näha eelmine ja järgmine ja sein ise ning just see teebki siinsed vaated ilusaks.

Päeva kõrghetk on ahvikari; gelaadad ehk "veritseva südamega paavianid".

Isaseil elukail on rinnal erepunane kolmnurkne laik. Algul klõpsime neid kaugelt; siis on nad aga kõikjal meie ümber.

Inimesi nad ei karda, söövad (rohtu) ja sügavad end ja nopivad kirpe ja mängivad meist üsna välja tegemata.

Jälgime neid tükk aega. Elamus!

Pärastlõunaks olema laagris. Sankaber camp laugel metsasel nõlval.

Neegrid keedavad ja küpsetavad ootamatult hästi.

Õhtul sajab. Telgid on aga kuivad, madratsid paksud, Jägermeistrit ohtralt - õhtu saab väga mõnus!

Meie tugigrupp

- giid Mihkel, kohalik kristlane, 35a sportlik kutt, räägib inglise keelt. Käib kõige ees. Kannab kaasas vihmavarju.

- skaut, moslem, 100a, püssiga, käib kõige taga. Ei lähe viimasest valgest sammugi mööda. Teeb põõsapeatuse veidi keerukaks.

- kokk ja kaks noort koka-abi

- logistikatiim - muulad & ajajad. Asju on palju - köögikraam ja söök, söögitelk ja -laud ja -toolid, meie seljakotid.

Püssiga skaut on siin kohustuslik; ta peab meid nii kaitsma kui valvama, et me mõnd gelaadat kotti ei topiks. Omal käel Simienis matkata ei tohi.

Üldiselt on kõigil ka giid ja muulad. Siinsed matkajad on üsna vanad; meie grupp on silmatorkavalt noor.

9. november

Sankaber - Gich camp, 3600

Täna saame veidi üles-alla turnimist, vaate kõrgele kosele, jõeületuse ja kohvilaua.

Kõige põnevam on jõgi. Siin on koolmekoht ja kivid. Mõni ronib kivilt kivile ja saab ise üle,

mõned tuuakse muula seljas. Ärev on kõigil. Teisel kaldal peame lõuna ja saame vaadata, kuidas

muud matkajad ja kohalikud jõge ületavad. Külanaised tulevad, keeravad seelikud üle ja kahlavad läbi.

Meie daamid käivad jões suplemas. Kogu muu tegevus koolmel peatub seks ajaks.

Muulamehed ja külalapsed jälgivad lummatult. Naine! Valge! Paljas! Eksootika missugune!

Koolme kohal on Gichi (Geechi, Gitši, Kitši...) küla.

Hulk õlgkatusega onne mäe peal laiali, nende vahel loomad, naised ja palju lapsi.

Meile tehakse seal kohvi.

Täismäng - oad pestakse, praetakse, pekstakse ja keedetakse.

Lisaks saame röst-otra, mis olla kohalik stammtoit.

Odrapõlde on siin tõesti igal pool ja igal nõlval. Kogu töö käib käsitsi.

Nuhtluseks on noodsamad nunnud, aga taimetoidulised gelaadad-paavianid.

Õhtul sajab ja jahe, a meid kutsutakse suurde tšummi lõkkeõhtule.

Laulame neegrite plaksutamise saatel "Nõia elu" ja mängime oma giidiga geograafilisi mänge.

Meie igivana püssimees on Gichi külas omainimene. Lapsed suudlevad, naised kallistavad.

Meie tugigrupp on üldse täitsamehed, mitte mingid tuhmid kulid!

Loomad

Matk pole safari ja ma ei lootnud mingeid elukaid, aga eksisin.

Siin on:

- Gelaadad / gelaada paavianid, "bleeding heart baboon". Sotsiaalsed ja huvitavad. Inimest ei karda, kõnnivad

rahus otse meie vahel. Karjuvad ja hauguvad nagu koer või siga. Liiguvad suurte (100+) karjadena.

Kaklevad, mängivad, puhastavad üksteise kasukaid. Pärdikud sõidavad vanade seljas, saba ümber saba.

Nende kisa on mäed täis. Korra nägime, kuidas kaks paaviani kakeldes korraga kuristikku kukkusid.

Jälgisime neid tihti pikalt.

- mini-antiloobid. Nägime ühe korra teel Gichi.

- Abessiinia iibeksid. Suured sõralised. Nägime Bwahiti tõusul kolme korraga. Iibeksid olid meist kõrgemal ja nägid meid ka.

- Simieni hunt / rebane. Nägime korra Gichi laagri lähedal.

- Hiired või rotid. Mägi on nende auke ja piiksumist täis. Eriti ohtralt oli neid Chennaki laagris.

- Paksnokk-ronk, kohalik gigavarblane. Suured ja ülbed, passivad inimeste lähedal (näiteks kõikides tippudes, kus turistid käivad).

Laagrid olid nende rämedat ruigamist täis. Paarikaupa lennates jätavad aga võimsa mulje.

- Kullid v pistrikud - neid on kõikjal, Addisest mägedeni. Inimest ei pelga üldse.

- Kotkad!! Täpsemalt habekotkas e lammergeyer. Raisakotkad on mägedes kogu aeg näha ja ka nemad ei karda inimest.

Chenneki mäeservalt oli enamasti näha mitu kotkast korraga ja tihti lendasid nad meil madalalt otse üle pea.

- igat sorti kariloomad. Transaks põhiliselt muulad.

- 1 kass (Gichi kohvi-hütis)

10. november

Kolm kauni vaatega tippu: Imet Gogo, Saha, Kedadit

Päriselt pole need muidugi mingid tipud. Oleme järsu ja sakilise servaga platool. "Tipud" on lihtsalt kõrgemad nukid platoosse lõikuvate orgude vahel.

Vaated neilt on aga imekenad; alla on ~1200 m kukkumist, me jalge all on väga liigestatud maastikuga "madalik", sellel on külad ja heledad põllud.

Lähedal on kummalised tornjad mäed.

Tipp 1: Imet Gogo, 3930m

Tipp 2: Saha, 3790m

Tipp 3: Kedadit, 3760m

Kedaditil oleme pärast lõunat ja siis pole enam vaadet, vaid udu ja vihmake. Giid lööb oma vihmavarju lahti ja mõjub kui Pariisi turist Londoni loomaaias. Sürr!

Taimed

Taimed on siin natuke tuttavad ja natuke võõrad:

- kanarbikumetsad. Kuni 3600-3700m kõrguseni kasvab eerika, täpsemalt puis-eerika. Oleks nagu kanarbik, aga on puitunud, kõrver ja mitu meetrit kõrge!

- lobeelia. Kasvab eerikast kõrgemal. Noorena nunnud mummud, vanana palmilaadsed puud, kõduna köndistunud sambad.

- tüümian. Selle lõhna on igal pool.

- tõrvikliiliad pikkade kirevate tõlvikutega

- kibuvitsad

- madarad

- pokud - väga eestipärased kõrreliste mättad

- habesamblikud - vohavad eerikatel täiega

Kõrgemal on muidugi igasugu okkalisi ja hambulisi taimi, mõni meist sai mitu korda oma ihu pindudest vabastada.

11. november

Gich - Chenneki laager

Chennekisse jõudmiseks tuleb läbida org (u 3550m) ja ületada hari (u 4000m) ja siis veel kõvasti laskuda. Tuleb pikk päev. Seega asume teele juba kell 7.

Jalutame algul avatud maastikul, siis tõuseme mudasel džunglis, siis jälle lagedal. Tõusu ajal jõlguvad meiega kaasa lapsed ja pakuvad

valgele turistile muulaga üles viimise teenust. Õnneks me ei vaja - tõuseme aeglaselt, aga ühtlaselt.

Lõunaks oleme platoo serval. Vaated vanale laagrile ja eilsetele "tippudele".

Kõrgust u 4050m - üle 4 km - hurraa!!! Tõsi, meie täpse kõrguse ja asukoha osas pole üksmeelt. Giid arvab üht, kaart ja maastik teist.

Ignome nänni müüvaid karjalapsi ja laskume järsku nõlva pidi autoteeni. Kogu aeg on äge ja imelised vaated. Aeg-ajalt heidame pilgu selja taha

ja imestame: kas me tõesti olime SEAL?

Viimase ülesmäge-etapi teeme piki oja. Chenneki laager ongi selle oja ääres. Ühel pool oja on lobeeliamets ja järsk mäenõlv.

Teisel pool sõidutee, selle taga platoo serv ja vaated alla "madalikule". Laager ise on päris pirakas. Siin on mitu plekist hütti

(pargi rangeritele?) ja kaks köögi-tšummi. Valgete telke on musttuhat ja kohalikke on veel rohkem. Siin on naisi ja lapsi ja on parkla

ja pesula ja palju möllu.

Õhtul tapetakse ära lammas. Risto saab selle filmile, kuid mitte taldrikule. Mis sest - seda rohkem maitsvat jooki kõhtu mahub!

Õlle müük läheb hoogsalt ja ka Jägermeistri varud pole veel otsakorral.

12 november

Ras Bwahit, 4430 m

Etioopia kõrgeim tipp Ras Dashan on meile üsna lähedal, aga teisel pool sügavat orgu, sinna me ei saa.

Piirdume veidi madalama Bwahitiga. Pealegi olla see kenam.

Jalutame lauget rada pidi üles. Giid näitab meile mäe harjal tšillivaid iibekseid (suurim kohalik sarviline).

Rada läeb vahel autoteel, vahel maastikul, tõuseme kenasti ja ühtlaselt ja oleme kolme tunniga tipus.

"Tipp" on muide lihtsalt kivine hunnik laugel harjal. Vaateid eriti pole, aga tuju on super, mitmele on see elu kõrgeim koht.

Enne meid on tipus on teised turistid. Pärast meid jõuab üles kaupmees 1) suveniiride 2) õllega.

Arvake ise, mille me valisime :)

Giid jt tantsivad Etioopia rahvushümni.

Viibime tipus ligi tunni, siis kõmbime alla. Hoiame "serva" ligi ja vaatame vaateid.

Kõige mõnusam on viimane, Migueli-nimeline (ehk siis meie giidi nimeline) punkt. Soe muru! Laager siinsamas! Matk pmst tehtud! Meie võit!

Õhtu: eilne lammas, joogid ja laul. Täna teeme Risto laulikule ringi peale! Sumiseme keskööni. Enam pole vaja end homse jaoks hoida!

Mõõdan tõusu lõpul liikumise ajal pulssi - 110 bpm! Kõrgust on 4400 ja olen kõige ees.

Tipus kell 10.55 ja juba siis on udu & pilved.

13 november

Transfeer Gondarisse, soe dušš ja restoran

Ärkan kell 6 ja tõmban kohe mäe serva päikese tõusu vaatama. Hiljem läheme kogu kambaga uuesti. Viibime pikalt paavianide karja sees.

Ahvid on igal pool meie ümber, söövad ja sügavad mune ja elavad... eee... pere-elu, ahvipojad müravad ja ronivad suurte seljas ja on nunnud.

Aga eelkõige on Chenneki kaljuserv nagu linnuvaatluspunkt. Kotkad! Kullid! Rongad! Kotkaid on kogu aeg mitu ja nad tiirutavad täiega lähedal

ja on majesteetlikud. Rongad demovad paarislendu. Kõige ägedam on kull (v pistrik), kes jahib otse meie nina all väikesel platsil.

Siin on neegrid, valged, lapsed, ahvid - kulli ei sega miski, kütib otse me kohal ja vahel. Imetleme vaheldumisi ahve, linde ja mägesid,

kuni kell saab 10 või 11 ja saabubki meie takso.

Sõit läheb tagurpidi läbi kogu pargi. Gitchi ja Sankaberi laagrid, vanad vaated uuest suunast. Tee on mägine kruusakas, auto saab vatti.

Sankaberi järel on maastik täis retke alustavaid matkajaid. Kolme tunniga läbime rahvuspargi ja Debarki linnakese.

Siis saame kaks tundi Etioopia teeäärset külaelu vahtida ja olemegi Gondaris.

Meil on luks-hotell linna kohal mäe otsas. Kõikide mugavustega. Isegi nett töötab! - kõik sukelduvad oma föönidesse.

Õhtul rootsi laud ja heas inglise keeles imeviisakas teenindus. Lisaks kaunis vaade kogu linnale. Ja ujumisbassein!!!

See kõik tundub veidi liiast, aga no las siis olla.

14. november - Gondar

Varahommik: rattaring ärkavas linnas. Aitäh kaasa tulnud Urhole!

Rattad on hooldamata parsad, aga ikka on lahe!

Sõidame läbi linna turuni ja sik-sakitades tagasi.

On laupäev, turupäev. Hotelli tagasi sõites voolab meile vastu katkematu

jõgi kauplejaid - kel kaasas muulakoorem küttepuid, kel kärutäis suhkruroogi, kel paar lambaid.

Lõuna: ekskursioon. Gondar oli 1635 - 1855 Etioopia pealinn. Sest ajast on sälinud võimas paleede kompleks, Fasil Ghebbi.

Keset linna on 7 hektarit roheala, 6 kivist paleed, tugiehitised. Võimas värk!

Pärast kindlusi turg, kohvik ja rahvusrestoran. "4 õde" tundus taas kitš, aga toit oli super!

Õhtu: teine rattaring :) Leiame üles kohaliku staar-kloostri. Siis sõidame veidi slummimasse linnaossa ja seal hakkab kiiresti halb.

Lapsed käpivad ja blokivad teed. Lisaks hämardub. Teeme, et minema saame. Aga saame ka õhtul üle tunni sõita ja mul on tuju hea.

Päev otsa hotellis õlut juua - kui oled kodust NII kaugel eksootikas - no ma ei suudaks.

15. november

Gondar - Addis Abeba - koju

Lendame Addis Abebasse.

Taas ekskursioon. Kõigepealt sõidame risti läbi linna ja näeme sellega AA pidulikumat poolt - suured valitsushooned

ja kõrged ehitised. Aga üldiselt on igal pool, ka kõige "keskel", räpane ja vaene ja kole.

Seejärel Entoto mägi ja muuseum. Oleme linnast 500 m kõrgemal ja AA on nagu peopesal.

Muuseum näitab meile ajalugu ja valitsejate atribuutikat - protsessioonide pühad ristid, rüüd, kroonid.

Siis käime kohvipoes ja sõidame linnas sihitult ringi ja Urho laseb end korraks arreteerida.

Ülejäänud õhtu istume restoranis ja kohvikus. Mõlemad on modernsed, hea teenindusega ja heal järjel klientidega. Näeme natuke ka AA moodsamat poolt - tore!

Õhtul lennujaama ja väikestest intsidentidest hoolimata (lennujaamas kadus vool, lend lükati kaks korda edasi) öösel Stockholmi ja koju.

Kaardid

Kõikjal müüakse korralikku Simieni 1:100k topokaarti, Šveitsi töö.

Taga väga mõnus floora ja fauna kirjeldus jne.

PDF variant (mitte küll päriselt trükitav, vaid lehtedeks löödud) on vabalt üleval.

Üldisi märkusi

&Momentsi korraldus oli perfektne. Efektiivne, korrektne ja kohalikes oludes ilmselt parim võimalik.

Matk oli tõesti kerge. Minna võib igaüks. Varustusest on vaja vaid vihmajopet ja -pükse. Saapa asemel käib ka matkatoss, kohalikud on üldse plätudes. Isegi seljakotti pole vaja, muuladel on sellest ju täiesti suva :)

Kõik kellajad pidasid täpselt paika! Kui pidime matka alustama kell 8, olid kõik kell 8 rivis ja giid samuti kohal. Kui linna-ekskursioon oli kell 9, siis oli 8.55 buss ees. Ootamatu.

Mäehaigus - kogu grupp sai kõrgusega hästi hakkama. Mina tundsin ühel õhtul kerget peavalu / tuikamist.

Muudest tõbedest sain silmalau põletiku ja Gichi mesilase käest nõelata. Kõht pidas vastu kuni lahkumiseni, siis aga tutvusin põõõõõhjalikult AA lennujaama tualettidega.

Mägilased on väärikad ja viisakad, keegi norima ega kerjama ei tule.

Etioopia rahvas ei ole tegelikult "neegrid". Inimesed on pruuni (mitte musta) nahaga ja peente näojoontega. Naised on eurooplase silma jaoks ilusad. Muidugi on siin miljon rahvakildu ja keelt, nii et mistahes tähelepanek inimeste kohta on vaid üldistus.

Osa rahvast on tõesti hästi haritud. Kord tegi meie oma giid nalja Eesti Süüria põgenike kohta. Päris hea :)

Etioopias on riigikeeleks amhaari keel ja silptähestik. Kohanimede ladina kuju on häälduspõhine ja suvaline. Gich, Geech? Dashan, Dajan? Mis vahet seal on!

Kümme aastat tagasi olnud AA puha asfalteerimata. Tänaseks on suuremad teed kõvakatte all ja muutused olla megakiired. Aga ikkagi on see tuimalt kõige koledam linn, mida ma elus näinud olen!

On El Nino aasta. Meile väljendus see rohke hooaja-välise vihmana. Aga üldiselt olla pigem põud! http://www.nytimes.com/2015/10/22/opinion/el-nino-strikes-ethiopia.html

Linke

Meie esimese õhtu rahvus-restoran Addises, Habesha 2000:

http://www.tripadvisor.com/Restaurant_Review-g293791-d1213326-Reviews-Habesha_Restaurant-Addis_Ababa.html

Meie teine restoran Addises, Kategna II:

https://www.google.ee/maps/place/Kategna+Restaurant+II/@8.9947657,38.7884634,17z/data=!3m1!4b1!4m2!3m1!1s0x164b84e2a0f21bb7:0x61d07a75fa375dd5

Kohvik Addises, Coffee Abyssinia:

https://www.google.ee/maps/place/Coffee+Abyssina/@8.9947038,38.7899136,19z/data=!3m1!4b1!4m2!3m1!1s0x164b851d5e29855b:0x30f4ab74a3e63250?hl=en

Etioopia köök:

https://en.wikipedia.org/wiki/Ethiopian_cuisine

Restoran Gondaris, "Neli õde":

http://thefoursistersrestaurant.com/

Adot Tina hotell Addises:

http://adottinahotel.com/

Goha hotell Gondaris:

http://www.tripadvisor.com/Hotel_Review-g317059-d1025493-Reviews-Goha_Hotel-Gonder_Amhara_Region.html

Veel linke

Tahad uurida muid &Momentsi reise?

http://www.andmoments.com/est

Tundub kalls? Tahad Simienis matkata, aga oled rott ja ei raatsi &Momentsile maksta?

Loe siit: http://uneventenor.com/how-to-trek-ethiopias-simien-mountains-independently-2/

Gondar rattasõit, hommik: https://www.endomondo.com/users/7768241/workouts/632340415

Gondar rattasõit, õhtu: https://www.endomondo.com/users/7768241/workouts/632607267