Peking ja Šanghai

Käisin enne Lõuna-Hiinas rattamatka paar päeva Pekingis ja pärast põikasin läbi öisest Šanghaist. 

Suurlinnad meeldivad mulle alati. Ka Peking oli väga äge. Ja - väga teistsugune kui ma ootasin. Rahulikum. Põhjamaisem. Tehnoloogilisem. 

Käisin Taevase Rahu (Tiananmeni) väljakul, keisrite palee alal, Jingshani mäel ja Beihai pargis. Käisime Hiina müüri vaatamas (see on Pekingist vaid 80 km). Ja kõndisin niisama kesklinnas ringi. 

Avenüüd ja hutongid

Linnast autoga läbi sõites on tunne nagu Ameerikas. Laiad tänavad, korrapärane tänavavõrk (ruudustik), suured ristmikud, avarus. Teede ääres koledad kolakad kontorihooned. Nagu Dallas või Las Vegas! Lennukilt nägin linna "Lasnamägesid" - kõrgete elumajade tihedad blokid. Üldse pole aga läänelikku valglinna - laiutavat eramajade vööndit. On "Lasnamägi" ja siis kohe põllud. Seetõttu on Hiina linnad üsna kompaktsed. 

Kvartalite sees on vaade hoopis teine. Seal on kitsad sisetänavad ehk hutongid. Agulimiljöö. Madalad majad, väikesed töökohjad, roostes jalgrattad, kola, puust aiad ja ronitaimed. Tavaline Aasia linn! Kuid ka hutongid on sirged ja korrapärased, üksteisega risti. 

Minu esimene hotell (Presidential Bejing) on suur uhke kolakas, aga teine (Kelly's Courtyard) asubki kesklinna hutongis. Megatore!!! Siseõue ümber on väikesed toad. Puust seinad, suured siseaknad. Sümpaatne hotellipoiss räägib head inglise keelt. Ise elab ta sealsamas siseõue servas. Õhtul kuulen pikka hiinakeelset jauramist - akna taga on teise maja õu, kus keegi räägib kurjalt telefoniga. Aguli rõõmud. 

Google kaart valetab Pekingis. Mõlema hotelli asukohad on umbes kilomeetri jagu valed. OpenStreetMap ja Locuse kaart on täpsed. 

Vaikus ja puhtus

Suurlinnast ootad müra, ja Pekingist ka kuulsat Pekingi sudu.
Kuid neid ei ole. Peking on hääletu ja täiesti puhta õhuga.

Kergiiklus käib elektri-rolleritega. Bensiinimootoriga motikad / rollerid on Pekingis keelatud. Ei mingit plärinat ega tossu. Ka autod on kõik uued; KÕIK. Ma ei ole kusagil maailmas nii uut autoparki näinud!!! Enamik on kohalikud margid, aga Lamborghinisid ja Saksa autosid näeb ka. Paljud sõiduauto on samuti elektrikad. 

Tulemus - tänavad on vaiksed, ja õhk on puhas. Võid seista magistraali kõrval ja vaikselt juttu ajada. Täiesti uus kogemus. Võimas, mida suudab teha moodne tehnika koos seda toetavate reeglitega.

Tänavad on absoluutselt puhtad. Ka kitsad hutongid on prügist priid. Kontrast eelmise aasta Phnom Penhiga - nagu teisel planeedil oleks. 

Kõikjal on sildid "hoia keskkonda"  "käitu reeglipäraselt" "austa ühiskonna norme". (Hiina keeles muidugi, ma telefoniga tõlkisin.)

Kõikjal on kaamerad.

Vaatamisväärsused Pekingis

Taevase Rahu / Tiananmeni väljak.  Pekingi on tsentraalse plaaniga: keskel on keisri ja valitsuse alad, vanad templid, linna ainsad mäed ja järv. Tähtsad isikud elasid keisrile lähedal, vähemtähtsad seisuse kohaselt aina kaugemal. Tianamen on selle süsteemi "keskplats". 

Väljakule jõudmine oli tükk tööd. Otse minna ei saanud. Valitsushoonete ümbert on kõik kinni, sõjavägi ja tõkked ees. Lõpuks leidsime sissepääsu, koos passikontrolli ja kottide kontrolliga. Vahepeal saime vastukäivat infot - et meil peaks olema "broneering", et saab ainult takso või metrooga... 

Käis "Kuldne nädal" - üleriigiline puhke-püha. Sellel ajal kõik reisivad, see püha ongi välja mõeldud siseturismi edendamiseks. TR väljakul ja selle ümber oli TOHUTULT inimesi. Nagu meie laulupidu. Lastega pered, Hiina lipud, lapsed andsid maamärkide suunas au. Väljakust ülevaadet ei saa, sest pole ühtegi kõrgemat kohta. Meelde jäidki meeletu rahvamass meie ümber ja turvakontrollid.

Keelatud linn - keisripaleede ala. Ootasin mingit väikeste majadega vaikset rajooni, tegelikult on see suurejooneline paleede ja väljakute kompleks. Tohutud väljakud, puust tornid ja muud hooned. Kogu kompleks on 80 hektarit suur. Seal on mitu muuseumi, restoranid ja pargid. Igal asjal on oma romantiline nimi, "Igavese Harmoonia Palee" või "Hiilgav Idapoolne Värav". Paleede ümber on pargid. Muljetavaldav.

Jingshani park / mägi Keelatud linnast üle tee põhja poole. Suurepärane vaade kogu Pekingile, eriti muidugi Keelatud linnale endale, ja üldse mõnus koht.

Beihai järv ja park sealsamas lähedal. Järve ja palju paate, saar, templid, tornid, künkad, iidsed taiesed. Jalutamiseks väga mõnus koht keset Pekingit. Käisin seal nii õhtul kui hommikul. Ka Beihai pargi lähedal on valitsushooned ja liikumispiirangud.

Käisin linnas ohtralt jala, palju kilomeetreid. Tänavad olid üsna tühjad, rahvamass oli vaid keskväljakul ja sealgi vist Kuldse Nädala asjus. Käisime eri kohtades söömas. Liikuda on Pekingis tänu korrapärasele plaanile väga lihtne. Tänavad olid rahvavaesed, mingit tunglemist ei ole, kõnniteedele ei pargita... Nagu ei olekski idamaal! USA suured kõrbesse planeeritud regulaarsed linnad on tõesti väga sarnased. 

Pekingis ei ole välismaalasi. Üldse, mitte ühtegi. Vaid meie väikeses hotellis on mõned "valged" - üks vene naine tütrega, itaalia paar, veel keegi. Kogu ülejäänud Peking, nii tänaval kui Taevase Rahu platsil ja keisrite palees, on kohalikud. Inglise keelt ei räägita sõnagi. Meid vaadati ja tehti meiega pilti.

Hiina müür

Hiina müür on Pekingist vaid 80 km / poolteist takso-tundi. Käisime vaatamas. Nägime siin esimest korda Hiina suurepärast turismi-infrat. Elektribussid, köisraudtee, betoonist teerajad, sildid ja kaardid. Pärastpoole Guilini mägedes käies hämmastas see mind veel ja veel. Ma ei ole nii põhjalikult tehtud radu näinud mitte kusagil maailmas.

Müür oli äge ja väga rahvarohke. See Mutianyu sektsioon on vist rekonstruktsioon. Kulgeb piki mäeselga kurult kuruni ja tipult tipuni. On kivist vundament, tellisest pealisehitus, tornid, vaatepunktid. 

Suveniiripoed ja nännimüüjad hoitakse müürist eemal, parkla lähedal. Ka see on saavutus. Müüril saad olla üksi (tuhande teise turistiga), vaadata mägesid ja mõtiskleda - kuidas oleks end siin mongolite vastu kaitsta?

Ka siin pole ühtegi "valget". 

Šanghai

Šanghais käin vaid öösel. Tagantjärele tarkusena oleks võinud lendude vahe paar tundi pikemaks seada, oleks näinud ära ka hommikuse linna. 

Šanghai kõige popim koht on the Bund - vaatega jõeäär. Nagu Londoni South Bank. Näen ära Bundi enda, Šanghai pilvelõhkuja (632 meetrit, maailma kõrguselt teine hoone), Šanghai teletorni (468 meetrit). Hulgun öises linnas ringi. Leian ka siit väikese hutongi'ide rajooni ja jään sinna peaaegu lõksu, väljapääsud on väravatega kinni. Teen pika ringi, saan välja, käin Bundi öö-putkas söömas,. Siis püüan tänavalt uue takso ja lähen lennujaama tagasi.