2024 - Rootsi, laste jälgedes

Suusamatk Põhja-Rootsis Kungsledeni matkarajal. 
Kus: Abisko - Nikkaluokta rada ja päevane retk Tarfala orgu, 125 km
Kes:  Kati , Kaur, Diana, Rein, Iida (20), Alo (16), Mirko (16), Ove (13).
Millal: 10. -16. märts 2024, 7 päeva suuskadel.
Sinna: lennuk Stockholmi, öörong Arlandast Abiskosse Tagasi: öörong Kirunast Arlandasse, lennuk Tallinna.
Lisaks: käisime Kiruna rauakaevanduses ekskursioonil.
Ilm ja lumi: üsna head. Saime veidi sooja, palju parajat külma,  tuisku, päikest, virmalisi.

Kõik lapsed  suusatavad meist kiiremini. Isegi Ove! Selle matka sõitsimegi - laste jälgedes.

Abisko - Abiskojaure, 14 km

Astume ennelõunal rongilt maha ja suundume Abisko turisti-jaama sööma. Suurepärane rootsi laud on matkale hea algus!!! Kaalume ära kotid, poistel 10-12 kg, minul 15 kg. On 5 kraadi sooja, pilves ja tuuleta ilm.

Suusad alla! Sõidame raudtee alt läbi ja eksleme radade rägas.  Lumi pakib ja tee vänderdab puude vahel. Siis aga leiame jõe jäält suusaraja - seal on hulga kergem sõita kui võsas. Jõe kaljune kanjon on kena pealegi. Org läheb avaramaks, vasakul käel hakkab paistma esimene päris mägi - Giron.  Viimane lõik on mitu kilomeetrit otse üle järve. D+R+poisid lähevad kõige ees, ka teised pole kaugel - kõik saavad hästi hakkama. 

Maja-onu (stugvärd) teeb meile põhjaliku instruktaaži. Majad on köetud, saun on köetud, ja on tohutult rahvast. Enamasti prantslased. Skandinaaviat esindab vaid üks ülitubli rootsi daam Göteborgist. Too teeb puid ja tassib vett vist kogu hooajaks ette.

Hea tunne on. Kogu planeerimine ja sahmimine on läbi, oleme mägedes. Ja lapsed suusatavad hästi.

Abiskojaure - Alesjaure, 22 km

Teeme kaare ümber Gironi mäe. Saami sõna "giron" ehk soome "kiiruna" on lumepüü. Ja siin nad tõesti elavad - ka talvel! Eile nägime "sigaretikonide" hunnikuid. Need on lumepüü pesad - lind teeb endale ööseks lume alla koopa, aga seedmine käib edasi. Täna on aga püüd ise! Teevad imetabast mökitavat ja krooksuvat häält. Jooksid otse mu nina all mööda lund :)

Päeva algus on ülesmäge. Panen suuskadele nahad alla ja kõnnin mäkke nagu boss. Aga siis tuleb nõrkus peale. Tahaks raja kõrvale pikali heita ja magama jääda. Komberdan zombina mööda mäenõlva. Uni? Nõrkus? Nälg? Söön ära kogu kaasas olnud šokolaadi. See ja pikk lõunapaus löövad pildi selgeks, päev lõpp on jälle okei. Õnneks on see mu ainus halb hetk kogu matkal.

Tänase päeva tegija on udu, mis on kihina küll järve peal, küll kõrgemal. Tekib veider nähtus - valge vikerkaar ehk udukaar. Pole sellist imet iial näinud.

Tõuseme puudepiirist kõrgemale. Maastik võtab mägise ilme - ainult lumi ja mõni üksik kalju. Õhtuks lööb taeva kirkalt selgeks. On krõbedalt külm. 

Alesjaure on suur kompleks, siin on pood. Ostan endale uued šokolaadid ja lastele purgi lihapalle. Saun, prantslased, virk Göteborgi daam. Sauna taga elavad lumepüüd!!! Taevas on selge - ja paistavad ka nõrgad virmalised. Ja millised tähed!!!

Alesjaure - Tjäktja maja, 13 (+9) km

Sõidame orgu pidi üles Tjäktja majja. 

Oleme vara kohal. Teen üksi väikese lisatiiru ja sõidan vaatama Nallo mäge. See on vana tuttav - ööbisime selle all majas nii 2006 kui 2018. Nallo foto on mu tööarvuti taustapilt. Kuidas siis saab ilma tere ütlemata mööda sõita :) Ilma seljakotita on liikuda mõnusalt kerge, 300 meetrit tõusu kurule läheb kui lennates. Alla sõites võtan nahad ära -- mõnu!!!

Tjäktja on väike maja ja kohtadest on siin puudu. Mahume ikkagi ära, aga hea, et vara kohal olime. Me oleme suusatades pea kõigest kiiremad :) Lääne-eurooplased ei suusata, vaid tammuvad suuskadel. Tunnen neile kergelt kaasa, püüan ühtesid õpetada, aga ei leia mõistmist. Enamikul on siin laenusuusad ja -saapad, täispikad nahad, paljud on elus esimest korda suusatamas. Muidugi on ka väga proffe tüüpe edeva varustuse ja kerge sammuga. 

Tjäktja - Sälka - Singi, 25 km

Teeme kaks majadevahet korraga. Ilm on hea ja sõit allamäge. Teeme kolm lõunapausi: Tjäktja kurul (päästemajas), Sälka majas, Kuoperjåkka päästemajas. Lumi on hea, ilm on hea, mõnus on sõita. Tjäkta  kurult on 300m laskumist, kõik lustivad. 

Rada on nagu maantee. Palju saanijälgi, suusajälgi, kelgujälgi. Ühelt poolt on neid pidi sõita kerge. Kuid - mis matk see on, saanijälge pidi??? 

Singis saame endale privaatse maja. Prantslased on nüüd meist päevaga maas :) Kuid Göteborgi tädi on olemas, tuli Vistase oru ja Nallo kaudu ringi. Ei Tjäktjas ega siin ei ole sauna. Läheme vara magama - kell kaheksa. Puhkus, noh!

Singi - Kebnekaise mäejaam, 15 km

Allamäge ja allatuult mäejaama. Alguse 100m tõusu ei pane tähelegi ja pärast on tunne, et aina laskuks. Tee on ilus, viib läbi järsu oru kahe kõrge mäe vahel. 

All lauskmaal on tuul veel tugevam - ja õnneks tagant. Lapsed ajavad käed laiali ja lasevad tuulel end lükata. Lahe :)

Näeme põtru (päris, mitte põhja-) ja koerarakendeid. 

Oleme nüüd harjunud sellega, et lapsed on meist kiiremad. Eriti poisid. Hakkame liikuma - ja juba on nad kaugel ees, üle mäe ja silmist. Liigume siiski üsna koos ja üksteisega arvestades. Mäed... ja telefonilevi ei ole... juhtuda võib mis tahes... väänad jala välja või jääkaru ründab. (Aga ei juhtu ega ründa.)

Mäejaamas on inimesed ja melu, aga siia saabumine ei ole niisugune šokk nagu eelmistel kordadel. Mäletan tunnet aastast 2006, kui nägin siin mägedest tulles esimest elektrituld - see tundus võõras, mõttetu, rumal. Miks sa põled keset päeva?!? Nüüd on ka Kungsledenil majades elekter, ja lumesaanid sõidavad kõikjal. Kui tahad päris puhta looduse rüppe, siis tuleb minna mujale, Kungsleden ei ole enam see. 

Tarfala org, 17 km

Tsivilisatsioon on ikkagi tore. Keegi oli ärganud hommikul vara, keetnud meile putru ja mune, pannud lauale maksapasteedi ja mustikamoosi. Ehk - hotelli hommikusöök. Istume poolteist tundi ja ajame endale head-paremat sisse. Mõnuuuuuu!!!!!!

Teeme täna ilma sõidu Tarfala orgu / Tarfala maja juurde. Hommik oli udune, kuid keskpäeval lõi päike taeva klaariks. Valgus on mägedele iseloomulikult kirgas ja terav, ja kogu lumi peegeldab vastu. Tarfala org on otse Kebnekaise külje all, näeme Rootsi kõrgeimat mäge ja selle aluseid liustikke kui peo peal. 

Allasõit - 400 meetrit laskumist. Kõik naudivad :) Eriti R+D, kes kaotasid laskumisel telefoni ja said paar kilomeetrit üles tagasi sõita ja siis jälle alla.

Enne mägijaama näeme lumepüüde pilve - mitukümmend tükki. Kaunid linnud, säravvalged, ainult silmatriip ja jalad on tumedad. 

Kebnekaise jaam - Nikkaluokta, 19 km

Ärkame kole vara, Kati veel varem, et meile hommikusöök teha. Kell 6 paneme punuma, et kindlasti kell 12 bussi peale jõuda. Algus on meeltülendav - koidu roosa kuma mäetippudel, siis esimene kuldne päike. Ilm on soodne, väga tugev taganttuul ja allamäge. Esimese tunniga sõitsime 6 kilomeetrit :))) Koos pausidega sõidame 4 tundi, ehk siis kell 10 oleme kohal. Kahe varuks jäänud tunniga käime duši all ja sööme, mina pakin suusad kotti (tassisime suuri suusakotte kogu matka kaasas). 

Tund bussisõitu Kirunasse, LKAB kaevanduse tuur, šoping, paar tundi rongi ootamist - hilineb. Siis sõidame mägedest ära. Selleks korraks. 

Aitäh, Rootsi, olid ilus ja meie vastu lahke!

Lapsed - mis meeldis?

- valge vikerkaar!
- eelviimane päev ehk  Tarfala org (päikesega ja ilma seljakottideta) oli kõige ilusam!
- laskumised (Tarfala, Tjäktja kuru)
- udus sõita oli lahe
- kaevanduses käik oli super tore

Lapsed - mis oli raske või tüütu?

- Eelviimase päeva algus ehk Tarfala oru tõus - "ma üldse ei oleks tahtnud suusatada sellel päeval"
- Suusad andsid tõusudel tagasi :(
- Süüa oleks võinud rohkem olla, nii et ei pea lugema, kes saab lisaportsu ja kes ei

Kohapeal ei kuulnud lastelt ühtegi kurtmist ega virisemist, mitte ühtegi!!!!

Rada

Kogu distants - umbes 125 km.
Oli paras - keegi ei väsinud päris ära. Kolmas päev oli lühike ja see oli hea, sai puhata.
Lume- ja ilmaolud olid väga head. Tuult saime vaid selga. Jäist pinda ega nõlvu polnud üldse. Pea kogu tee oli saanide pressitud rada ees. Kõndisime alla ühest mäest Tarfala orus, ja Alesjaure maja künkast, kogu muu tee suusatasime. 

Raja info ja kirjeldus rootsi keeles STF lehel:
https://www.svenskaturistforeningen.se/guider-tips/leder/abisko-nikkaluokta/

Majad

Majad tuleb vara ära bronnida - välismaa gruppe on nii palju, et muidu jääd ilma. Kusagil ikka magada saad, aga ebamugav võib olla. Rootsi majad on mõnusad, täieliku söögi-varustusega ja hea korraldusega. 

Suusad ja saapad

Kõigil olid matkasuusad. Minul, Reinul, Dianal NNN-BC klambri ja vastava saapaga Fischeri Transnordic või Outback. Teisel rihm-klambriga (Hagan x-trace või sarnane). Mõnel oli suusa all muster ("kalasaba"), mõnel nahk. Kõik suusad töötasid üsna hästi. See rada on nii lauge, et heade lumeoludega (st kui ei ole jääd) võib seda sõita ükskõik mis  suusaga, ka tavalise klassikasuusaga.

Mul endal oli häda nii saabaste kui nahkadega. Saapad on liiga suured ja minu jala jaoks vale kujuga. Aitas ennetav teipimine (enne matka Abiskos) ja hästi paks sokk. Suuskadega oli keerukam. "Nahaga" on pidamine super, aga libisemine null, ainult kõnnid. Ilma nahata ei ole pidamist, isegi laugel on vastik sõita. Sooja lumega esimesel päeval pidas alt sile suusk ka, kuid hiljem külmaga enam mitte. Seega jamasin ma matka esimese poole nahkadega nii ja naa. Lõpuks lõikasin nahad lühemaks - umbes 30 cm peale - ja sain hea kompromissi, mis nii pidas kui libises. 

Söök

Meil oli kaasas tavaline matkasöök - tatar makaron konserv jne. Kati on väga osav maitsva menüü ja huvitavate komponentide osas. Natuke ostsime majadest süüa juurde. Kebnekaise hotelli hommikusöök on super, aga õhtusööki me osta ei raatsinud, see oli 40 eurot nägu. Nii kandsime kaasas igaüks 3-4 kg toitu. 

Eelarve

Transa - 400 eurot / inimene - lennuk, rong, Kiruna buss - kallim kui ma lootsin.
Majad ja STF liikmemaks - ligi 300 eurot / inimene
Kaevandus - 40 eurot / inimene
Toit ja muud -  100 või rohkem eurot / inimene. Ühine matkatoit oli väga odav - 26 eurot / inimene. Aga sõime veel Abiskos, Nikkaluoktas, Kebnekaises ja lennujaamas, ostsime saunaõlut jne.
Kõik kulud kokku tuli lapsed 750,  täiskasvanud 850 eurot.

Transport

"Lennuk Oslose või Stockholmi, rong mägedesse" on ikka mega mugav skeem. Vähem kui 24 tundi pärast kodu uksest väljumist olime suuskadel, seljakotid seljas, hästi välja puhanud ja kõhud ka juba täis :) Muidugi on ägedad matkapiirkonnad, kuhu saab vaid oma autoga. Aga võimalus kiiresti mägedesse saada on luksus.

Kui tahta veel laisem olla, saab ka osa rada saaniga sõita. Aga see on tõesti vaid Kebenakaise (ja Jämtländi) eripära. 

Järgmisel aastal...

tahaks minna Rondanesse, marsruut umbes Hjerkinn - Otta. Tule kaasa!
Aasta hiljem: Käisimegi Rondanes! Marsruut küll teine, ring ümber Rondane.