Roheliste rattaretk 2019 - Muhumaa

Tammi pidi Saaremaalt Muhumaale

Esimene päev

Start Virtsu lähedal põllul, 3 km sadamani ja laevaga üle.

Kujuneb korraldus, kus Iida sõidab üksi ees, mina Aloga keskel ja Kati poistega taga.

Kultuuri jätame kõik vaatamata. Muusikatalu, hobutalu, veinitalu - pole meie asi.

See eest näeme loopealseid ja panku: Püssina, Peedu, Üügu. "Paevana" Einasto peab hariva loengu.

Käime Ritsi õigeusu kirikus ja näeme Kesselaidu.

Igaküla loopealse kruusateel katkeb mul rehv. Nii sisemine kui välimine. Jalutan 4 km laagrisse. Ma pole üksi - minuga kõnnib kaasa teine hädaline, ja rehve läheb üldse palju.

Koguva on super armas. Jalutame mõnusas õhtuses valguses ja joome sõpradega küla.. kohvik-talu õuel veini.

Iida oma linnarattaga maastikul kimamas

Koguva rand, eemal Saaremaa

Teine päev

Koguvalt Nautse jaanalinnufarmi.

Üle tammi Saaremaale.

Üks "paun" Saaremaa kaguotsa, Tornimäe - Kübassaare - Ardla. Tornimäel on jälle vene kirik, ja Kübassaares on majakas + Jaan Söödi kontsert. Aga tee on jube kivine, künklik ja pikk.

Teine "paun" Laimjalla. Seal on super veider lõbustuspark "viikingite küla". Sinna on palju tööd maetud, aga no kes seal käib ometigi??? Lapsed uhavad ja ei lähe sissegi, söön siis nende eest ise jäätist... Laimjalas on veel "hüljestega" mõis.

Pöide maalinn, Pöide kirik.

Maasilinna alla laagrisse. Laagris on Eurovisioon ja kohaliku väga nunnu süldibändi kontsert.

Saan elamuse Karl Jakob Toplaane foto-loengust. Noor, natuke kohmetu ja super armas loodusfotograaf räägib oma lindudes ja lugudest. Ta pildistab siinsamas rannas!

Meri on soe. Madal ja mudane, aga soe. Käin ujumas - õndsus! Ja astun riietudes endale pilliroo-tüüka jalga.

Eurovisiooni vaadata me aga ei jaksa - sääsed ja väsimus.

Laimjala lossi lõu-hüljes

Pöide kindlus-kirik

Orissaare sõjamuuseumi T-34

Lapsed ja sõbrad

Kõik lapsed on super tublid! Ei väsi, ei virise, ei kurda. Oskavad rahvasummas sõita, Iidal tuleb tuules püsimine hästi välja. Laagrites on kõik täiesti iseseisvad. 2000 inimesega telklaager on suur asi, aga lapsed orienteeruvad seal perfektselt, kellelgi pole kordagi mingit muret "ära kadumise" või üldse millegagi.

Lapsi on hirmus palju. Väikestest teismelisteni. Kõik sõidavad!!!

Sõpru on samuti palju. Kogu aeg on keegi, kellele tere öelda või juttu teha. Mõnus!

Kokku kolm päeva mõnusat pingutust ja head seltskonda.

Muhumaa on kaardil väike ja lame, kuid oma jõul läbides ikkagi üsna suur ja mitmekülgne.

Me nägime temast küll ainult natukest, aga ikkagi on tunne, et see kant on nüüd... nagu sõber.