Embedded Files
Käisime sõprade ja lastega Slovakkias Tatra mägedes.
5 täiskasvanut, 8 last vanuses 7-13.
Viiepäevane matk Madal-Tatrate ahelikul. Oma telgi ja toiduga, nagu päris.
Ühepäevane turnimine Kõrg-Tatra kaljudel. Kilomeeter tõusu, suts kettide abil ronimist, mägijärved, lumi!!!
Lisaks koopad, veepark, linnad ja ohtralt jäätist.
Miks Tatrad?
Kati on juba kolm korda käinud lastega Skandinaavia mägedes. Rootsi-Lapis, Soome-Lapis ja Karjalas. Kõik korrad on matk hästi välja tulnud ja lapsed on mäes olnud super tublid.
Nüüd on õige aeg minna kaugemale ja kõrgemale ja näidata neile Kesk-Euroopa tippe.
Läheme mitme perega - lastel lõbusam ja meil kah.
Sihtkohaks valime Madal-Tatrad.
M-T on ahelik Põhja-Slovakkias. 90 km pikk, 2000 meetrit kõrge. Aheliku harjal on hästi märgitud matkarada. Suurem osa teest käib puudepiirist kõrgemal. See on tähtis, sest tahame lastele näidata õiget mägede avarust. Harjalt on vaade kahele poole alla ja kaugele ette-taha. MT tipud on raja kõrval ja lihtsad - Dumbier 2043, Chopok 2024. Tehnilisi lõike ei ole, aga kõndida saab nii muru, klibu kui kalju peal.
Kuna 90km oleks lastele palju, teeme rajast vaid poole. Donovalyst lääneotsas kuni Certovinani keskel on 50 km. Vertikaalset tõusu kokku umbes 3000 meetrit.
Maastik ja raja skeem meenutavad väga meie kahe aasta tagust Fagarase matka.
Tatrates tohib telkida vaid mägimajade juures. Meie aga ei taha oma matka täpselt planeerida: pole aimugi, kui palju lapsed kõndida jaksavad. Otsustame keelule vilistada - keerame külili kus tahame ja vajadusel vabandame end välja. Töötas hästi; inimesi oli rajal vähe ja meie laager ei seganud ega huvitanud kedagi.
Kuna 5 täiskasvanut ei jaksa tassida 13 inimese varustust, saavad ka lapsed kotid selga. Väiksemad (Ove) vaid oma riietega, suuremad (Iida jt) tirivad kogu oma varustust ja lisaks vett.
Kogu reis on 14 päeva. Matka tuleb 4-6 ja sõitu 4 päeva, seega on meil 4-6 päeva kohapeal "üle". Tahame korraks käia ka Kõrg-Tatrates, ülejäänud aeg... küll näeb. Ööbime kämpingutes, neid on Slovakkias piisavalt, seega oleme oma valikutes mõnusalt vabad.
Sõit sinna
Tallinn - Ružomberok võtab kaks päeva. Poola on täitsa ilus - lauged mäed, avarad vaated. Aga liiklus on siin aeglane ja keeruline. Lõpuks installime endale Waze ja Alo hakkab meid tagaistmelt kamandama. Sõidate liiga kiiresti! Ees on politsei! Teel on hazard! Crash!
Teise päeva õhtuks jõuame mägedesse. Poola - Slovaki piiri ületame Bielsko-Bala ja Ružomberoki vahelise kuru kaudu. Balkani reisidel sai siit palju läbi sõidetud. Aga mäed on nüüd nii palju väiksemad!!! Mäletan, kuidas ma pead kuklasse ja nina vastu bussiakent ajasin - nüüd vaatan läbi esiklaasi välja ja no ei ole midagi erilist. Künkad!
Ružomberokist saame kaardid (1:50000) ja hästi süüa (s.t. pizzat) ja lastele pealambid. Lisaks teeme väikese linnatuuri. Linn on kena ja ni lisaks need vaated! Igas suunas on mäed! Oleme ju Tatra-Fatra mägipiirkonna keskel.
Sõidame edasi Donovalysse, raja lääneotsa. Pargime autod. Teeme viimase masinakohvi & vesikempsu peatuse. Haarame kotid ja oleme valmis. On pärastlõuna, kell 16:30.
Esimene matkapäev. Donovaly 1000 - Kečka 1200
Puust sillake ületab maantee ja viib meid... eikuhugi. Mingid teekesed, majad, suusaliftid. Matkarada pole kusagil! Väikse ekslemisega leiame raja üles, aga õpetlik algus on tehtud - ka keset küla võib ära eksida.
Teed küsides saame vastu hämmeldunud pilke. Te tahate selle lastekarjaga Chopoki ja Certovicani minna? Aga see on ju niiii kaugel? Nunu..
Viimane küla, viimane maja. Algab mets. Ja algab Nizke Tatry rahvuspark.
Pargi algust tähistab korralik tõus. See on nüüd koht, kus lapsed võiks protestima hakata või alla tagasi joosta või lastekaitsesse helistada või nuuksudes samblasse viskuda.
Või siis vähemalt ära väsida.
Tegelikkus - lapsed liduvad mäest üles. Kõik! Kõige ees! Ka Ove!
Täiskasvanud vaatavad veidi hämmeldunult järele. Aga no tore on, parem kui nutmine, eks? Küll nad homseks ära väsivad.
Pärast tõusu tuleb esimene lage tipp - Kečka, 1225m. Kõigil lastel on kõrguserekord. Ja mida vaateid! Uhke värk!
Üsna selle järel teeme sadulale laagri. Telkida ei tohi, rahvuspark. Aga pole ühtki hingelist, kes meile midagi keelaks. On sume, sulnis suveõhtu. Madal päike valgustab laagrit...
... kuniks läänest ujub kohale pilv. Vihma pilv. Kolime telkidesse ära. Vihmale järgneb äike. Öösel mürtsub ja sähvib, lähedal, maailm on lumivalge. Aga telgid peavad vett ja kõik magavad enam-vähem välja.
Teine matkapäev. Kečka 1200 - Veľká Chochuľa 1753m - Skalka 1500
Hommikul sajab. Teeme telkide eeskojas süüa.
Ennelõunaks saab vihm üle, pakime end kokku ja võtame soojenduseks 150m tõusu. Kozi Chrbat, 1330. Siit paistab juba kogu edasine ahelik. Avar! Ilus!
Ja siin on inimesi. Meie lapsi vaadatakse tunnustavalt. Ja meid ennast ka.
Laskume 200m Hiadelske sadulale. Siit saab vett (pärast kergeid eksirännakuid mudases pöögimetsas). Ja siin on jääkaru! Õigemini karu mõõtu, helevalge, pikakarvaline koer. Karu nimi on Ozzy ja teda saadab sõbralik, väikese lapsega perekond.
Sadula järel tuleb matka pikim tõus, 600m. Alustuseks eksime teelt. Raja asemel rassime kuusemetsas. Nõlv on järsk, liigume umbkaudu - EHK on õige tee selles suunas... Alla tagasi ju ka ei lähe! Õnneks on reljeef lihtne - tuleb minna aina kõrgemale. See tõus on kogu matka ainus koht, kus lapsed ära väsivad.
Prašivá, 1650m. Lapsed on jälle esimesed!
Veľká Chochuľa, 1753m. Lapsed on jälle esimesed!
Košariska, 1695m. Lapsed on jälle esimesed!
Pärast pikka laskumist ja Skalka tippu (1550m) tabab meid tuul. Mis tuul, torm! Isegi minu lükkab teelt! Põhja poole avatud nõlval on raske liikuda. Aga ongi aeg laagrisse jääda. Leiame kadaka- või männipõõsaste vahelt vaiksema platsi. Telgi ülespanek on hea võimlemine, aga kuidagi ikka saab ja ka köögi jaoks leiab Marika nurgataguse ja lõpuks on kõik hästi.
Oleme esimese kahe päevaga saanud kätte mägede ilma täis-laksu: päike, pilved, vihm, äike ja torm.
Kolmas matkapäev. Skalka 1500 - Durkova 1750 - maja "pod Durkovoi" 1600
Ärkame vaikuses. Ei mingit tuult! Ilm on pilvealune ja pigem jahe, matkamiseks ideaalne.
Meil on mure - vesi. Oleme ju mäe harjal. Allikad on aga nõlvadel. Kaardil on jõed olemas, aga kuidas sa neid leiad? Appi tuleb aga lahke kohalik. Üks slovaki onu annab mulle oma 1:25k kaardi. Seal on allikakohad täpselt peal. Juhhei! Aga vett tuleb ikkagi kaasas kanda. Üldiselt on meil liiter või paar inimese kohta kogu aeg seljakottides varuks. Ja seda kannavad põhiliselt lapsed kui kõige kiiremad-tugevamad.
Tänane on puhas avatud harjarada, vaated kahele poole. Nii tõusud kui laskumised on lauged ja malbed.
Saame kätte oma esimese kaljuse tipu - Durkova.
Durkova all on mägimaja. Meie kahtleme, no et jääks ikka harja lähedale ööbima, aga lapsed (kes jooksevad ju ees!!!) lendavad maja juurde alla ja meie järgneme ohates. Noh, vett tuleks niikuinii alt võtta... Maja on sõbralik, viiruki- ja higihaisune, müüb õlut ja vahvleid. Ja siin on meie sõber JÄÄKARU!
Saame toreda õhtu. Plikad vadistavad. Poisid müravad. Osad lapsed nõuavad end majja sisse magama. Las minna! Nad on olnud nii tublid, et meil pole (peaaegu) millestki kahju. Täna liikusime seitse hoogsat tundi. Kui suuremad (ja suuremate kottidega) teismelised on lihtsalt tublid ja tugevad, siis Ove on suisa uskumatu. Ta ei väsi, ta ei tüdi, ta ei virise, ta ei longi. Matkab mäes täiskasvanu tempos. Päev otsa!
Neljas matkapäev. Maja 1600 - Chopok 2024 - Dumbier 2046 - Stefanikova maja 1700
Ilmateade lubab vihmast päeva. Me ei usu seda ja läheme ikkagi välja. Vihma me ei saa, aga udune ja rõske on küll. Tipud on pilve sees ja alla orgu ka ei näe. Aeg-ajalt avaneb mõni suund ja me näeme järgmist tippu, või maismaad kaugel all, või tuldud teed. Enamjaolt oleme aga kui valges vati (et mitte öelda "tatis").
Plikad on matkast tüdinud ja tahaks mägedest ära. Praktikas väljendub see nii, et nad on VEEL KIIREMAD kui varem. Täna läbime täiesti uskumatu vahemaa. Rada on kivine, kaljune, kerge. Ja eksida pole kuhugi.
Chabenec, 1955m.
Siit on näha tänane siht - Chopok, Madal-Tatrate kõrguselt kolmas tipp. Selle otsas (okei, kõrval) on hotell ja restoran. Chopokile toob mõlemalt poolt orust suusalift. Chopoki otsast näeb pea kogu Slovakkiat kuni Ungari piirini välja. Tahame Chopokile!!!
Kotliska, 1937m.
Polana, 1890m.
Derese, 2004m. Üle kahe tuhande! Kõrgusrekooooord!!! Piduuuuu!!!! Juhhei!
Chopokis on tõstukijaam-kemps-restoran. Maja valmistatakse ette miskiks draakoni ööks. Aga süüa saame ja - mis ekstra tähtis - siin on voolava vee ja valge prill-lauaga kemps!!!
Chopoki päris-tipp on kivihunnik tõstukijaama kõrval. Midagi ei näe, sest pilv. Aga uhke on ikka!
Edasi läheme Stefanikova majja. Tee kõrvale jääb Dumbier, kõrgeim Madal-Tatra tipp, kuid seda me ei plaani. See on ju teelt kõrval, ligi tunnike lisa... Udus ei näeks niikuinii midagi... Lisaks ähvardab vihm... Ja nii palju on veel minna...
Õnneks on lastel rohem mõistust peas kui suurtel. Nad on niikuinii meist pikalt ees. Kaks mäe-ahnemat jätavad oma seljakotid Dumbieri risti maha ja jooksevad üles-alla. Tipp tehtud! Tänud neile! Ilma nendeta oleks meie matk poolik. Sest no aheliku peamise tipu PEAB ära tegema! Nüüd päästavad teismelised lapse meie grupi ja matka au.
Mina liigun täna koos Ovega. Seitsmeaastane neelab kilo- ja tõsumeetreid nagu mägimatkamise masin. Rada on siin keeruline; suured kivirüngad, lapsele liiga suured astmed, järsud tõusud ja langused. Ovel pole sest miskit. Ta liigub täiesti normaalses täiskasvanu kõndimise tempos. Ei virise, ei porise. Uskumatu!!!
Stefanikova majale lähenedes paistab kõigepealt vikerkaar. Siis topelt-vikerkaar. Ja siis meie lapsed, kes on kas maja katusel või kõrgel künkal ja lehvitavad meile. Kui armas!
Majas on hea. Saab kakaod. Alo ehitab kaardimaju. Jääkaru on ka siin.
Selline päev! Ja mõelda, et me oleks äärepealt telki jäänud, sest norrakad lubasid vihma!!!
Viies matkapäev. Stefanikova maja 1700 - Nizne Boca 950
Matk hakkab läbi saama. Kõike on nähtud; tipud on tehtud; vaated hakavad korduma. Tahaks juba alla, ära, jäätise ja masinakohvi maailma.
Valime laskumiseks siiski ringiga raja, et saaks ikka pikemalt piki harja käia. Tasuks näeme Kõrg-Tatraid. Need on meist otse põhjas. Tunduvad kauged, kõrged ja järsud.
Lastel on kodu lõhn ninas. Lippan nendega võidu läbi võsa ja metsa Vyšná Boca mägikülla. Jäätis ja õlu on täiesti olemas!!! Siis tuleb liinibuss ja viib meid mäest alla.
Vahepaus Tatralandias ja Demänovská koobastes
Bussiga saame Liptovský Mikuláše linna. Sealt rongiga tagasi Ružomberki, sealt taksoga Donovalysse autode juurde. Kõik sujub, transport on Slovakkias odav.
Ööbime Mara kämpingus Liptovsky Mara paisjärve ääres. L.M. on kuurort-järv, umbes nagu Balaton. Hommikul käime selles ujumas ja võtame päikest.
Veedame toreda päeva Tatralandia veepargis.
Käime ägedates Demänovská koobastes.
Tšillime Popradi linnas ja sõidame mägitrammiga.
Ja siis uuesti mägedesse!!!
Kõrg-Tatra päev
Kõrg-Tatrad on järsud, kaljused, sakiliste harjade ja lumetriipudega. PÄRIS mäed, mitte murused künkad. Pikki matku siin eriti ei tehta, aga päevaste radiaalide jaoks on see super koht. Rahvas käib mäes nagu meil laulupeol, rongkäiguna.
Valime stardiks Štrbské Pleso, kõige popima mäe-keskuse.
Valime rajaks Bystré kuru ringi. See on kohalike jaoks "keskmine" päevamatk. Mlynická orgu pidi üles, Furkotská orgu pidi alla. Orgude vahel on terav hari, millest viib 2314 meetri kõrgusel üle keeruline kuru. Rajal on paar kettide abil ronitavat, st ohtlikku ja huvitavat lõiku. Tõusu tuleb umbes kilomeeter, 1300 - 2300.
Kõlab hästi, eks? :)
Meie arvates on see nagu preemia tubli matka eest. Lubame lastel ilma seljakotita joosta ja turnida!!!
Lapsed ise arvavad, et me karistame neid ja hoiame neid Starbucksist veel ühe rõveda pika päeva jagu eemal.
Tegelikult tuleb super äge päev ja ka suurimad staarpaksijad on rahul.
Kõigepealt matkame kõik 1700m kõrguse kose ja järveni. Kose kohal on rajal ohtlik, kettidega koht. Ove+Kati+Robert pööravad tagasi, ülejäänud edasi üles.
Mõlemad orud on mägijärvede ja servamoreeni ahelad. Järsk tõus - järv - järsk tõus - uus järv... Tagasiteel siis tõusude asemel langused. Iga järv on omaette "tsirkuses" - väga terav hari igal pool ümber, alla avaneb org ja vaade. Tee käib piki rahne, saab rünkalt rünkale hüpata ja ronida. Täiesti korralik mägimaastik!!!
Enne kuru näeme mägikitse (chamois). Ees liikunud tüdrukutel on ta paari meetri kaugusel, meie oleme tagapool ja näeme elukat vaid korraks.
Kuru all on lumelaigud. Katsume ja maitseme seda imeasja. Lõunamaa! Suvi! Ja lumi!
Kuru ise on kettidega, järsk, lastele just paras.
Ja viimase otsa tuleme alla tõstukiga. See on lastele hea "komm".
Tagasitee
Pärast mäe-päeva käime Popradis söömas. Lastel on veel jõudu joosta ja mürada! Täiskasvanud on üsna tümad.
Sa siis tuleme Poole kaudu koju.
Käime Krakovis. Starbucks, vanalinn.
Käime Varssavis. Juudi ajaloo muuseum, vanalinn.
Tehnilist infot
Matka kaart, rada, transport
Liikusime läänest itta. Me rada on kaardil mustade mummudega.
Start - Donovaly, turistikas asula maantee peal. Autod olid seal. Parkida saab ka pikaks ajaks tasuta.
Lõpp - Nizne Boca, küla ja bussipeatus, samuti maantee peal. Bussiputka peal on tabel bussiaegadega.
Ühistransport Nizne Boca - Liptovsky Mikulas - Donovaly läks mugavalt ja odavalt.
Rada tuli meil veidi alla 60 km. Kuidas kellelegi - kes eksles rohkem, kes käis vee järel, kes tegi Dumbieri otsa lisaks.
Viiteid
Madal-Tatrad Wikipedia https://cs.wikipedia.org/wiki/N%C3%ADzk%C3%A9_Tatry
Madal-Tatrate rada @ Summitpost: http://www.summitpost.org/main-ridge-of-low-tatras/719880
Raja kaart ja kõrgused-kaugused: https://mapy.hiking.sk/?hpid=8666e1e6084dc8e20443de41f6826d13d4e3b32b
Kõrg-Tatrate rajad: http://www.slovak-republic.org/hiking/
Matkakorraldus
Matkasime juuli keskel. See oli hea aeg. Soe :) ja kuiv.
Hirm, et mäed on rahvast liialt täis, ei saanud tõeks.
Päevateekonnad matkal: 8, 10, 11, 18, 10 km.
Kämpingud
Kõik kämpingud leidsime jooksvalt Google kaardilt, midagi ette ei otsinud.
Varssavi juures ei saanud me kämpingusse sisse, sest oli sügav öö. Siis sõitsime lihtsalt lähedale metsa ja panime telgid üles. Ja sai ka hea!
Kämpingud olid kõik okeid. Hinnad 50-70 eurot (13 inimest, 4 telki, 3 autot). Kõige kallim oli Liptovsky Mara äärne kuurort. Aga seal olid ka kõik teenused - ujumisrand, hommikune mürtsuv muusika, laste mänguväljakud, täismäng.
Nimekiri:
Poolas - Pole Namiotowe Leśna Polana, Bogusze / Grajowe, Toczyłowo järve ääres
Ružomberoki lähedal - Tilia Camp Gäcel. Laste täielik lemmik. Tilia Kämp Käkkel!!!
Liptovsky järve ääres - Camp Mara, Tatralandiast 2 km
Demanovska orus, koobaste lähedal - Bystrina kämping
Strbske Plesost allpool - Autocamping Tatranská Štrba
Teel Popradist Krakowisse - Rijo Camping Stara Lesna, Tatranska Lomnica lähedal
Google Sites
Report abuse