Embedded Files
MATK
Matkasime 18 päeva Tadžikistanis, Fani mägedes.
Matk: 9. - 26. juuli 2013, reis: 7. - 29. juuli.
Fan on päikseline, ilus, mitmekesine mäestik. Tipud üle 5000, kurud üle 4000, orud ~3000.
All on mägijärved, artša-metsad, karjakasvatus. Ülal - püstised kaljud, lumised nõlvad ja liustikud.
Sel aastal on Fanis tavalisest rohkem lund. Ja see on hea!!! Kurude põhja-nõlvad olid lumes, ja lumi on iga kell parem kui vastik veerev rusu selle all.
Me läksime Fanist risti läbi. Algus põhjas, Alaudini järvede juures. Lõpp lõunas, Iskander-kuli ääres. Teele jäi Fani kõrgeim tipp Chimtarga, kõrgeim kuru Mirali, palju järvi, väiksemaid kurusid. Sai liikuda rusu- ja lumenõlval, moreenil, liustikul, harjal. Marsruut oli väga-väga hea ja Kalle eeltöö väga-väga põhjalik. Aklimatt tuli sujuvalt, tehnilisi oskusi sai enne tippe meelde tuletada, osa kola sai radiaalide ajaks maha jätta.
Matk läks 100% edukalt. Kõik tegid läbi kogu raja ja mõlemad tipud. Ei ühtegi õnnetust, ootamatust ega muud jama. Segas ainult esimese nädala vihm. Ja inimesed ütlevad ka pärast matka üksteisele tänaval "tere". Vähemalt ma loodan, et mulle öeldakse :)
Grupp 6 inimest - juht Kalle Kiiranen, lisaks Eve, Ele, Jüri, Priit, mina.
Kõik varud endaga kaasas, seljakotid 25 .. 35 kg.
Tipud: Chimtarga 5490m (vene 2B), Energia 5120m (2B)
Kurud: Adamtaš 1B, Chimtarga 1B, Mirali 2B, Dvoinoi 1B
Kõrgemad ööbimised - 2 ööd Mirali kuru harjal 5000m peal
KAARDID / ASUKOHT
Meil polnud GPS-i. (Ega ka kaarti - seiklesime netist välja trükitud skeemide järgi.) Nii et GPS tracki ei ole.
Märkisin meie raja Vene topo-kaardile. Muidu ei tea varsti ise ka, kus me olime või mida tegime.
Tadžikistan asub Kesk-Aasias, umbes Usbeki ja Hiina vahel:
Fani (Šeravšani) mäestik on aga Tadžiki lääneosas, vastu Usbekistani:
Ja meie matka skeem oli selline. Sinine järv all paremal on Iskanderkul.
Kaardid, ka topo "originaal", on siin: http://kaur.smugmug.com/Category/Fan-20123/
ALAUDINI RADIAAL
0. Sinna
Tallinn - Riia - Istanbul - Dušanbe - Alaudin 2630m.
Dušanbes on meil vastas sohver + UAZ. Proov gaasi saada ebaõnnestub, aga näeme varahommikust linna. Turg, bensukas, ja siis veereme Varzobi jõe orgu pidi üles. Teele jääb Anzobi "surma tunnel". Pikk loksumine piki imeilusat orgu, kus juht mitu korda teed küsib ja meie arhailisi külasid vahime, ja oleme Alaudin-Vertikal alpilaagris. Või turismibaasis.
Olemegi mägedes! Siin on jõgi, ümberringi kaljud, eemal lumega tipud. Nagu päris!
1. Alaudini kurule
2630 turbaza - 2700 teemaja - 3400 laager
Hommiku puhkame ja sordime oma asju - mis kaasa, mis siia hoiule. Ma teen väikese jalutuse lähima Alaudini järve juurde ja käin pesemas. Külm!
15:30 hakkame liikuma, mispeale hakkab sadama. Wtf! Öeldi ju, et ei saja! Teeme järve ääres, Ali teemajas, pika ja mõnusa pausi.
Sadu lakkab ja me nihkume Alaudini kurul 3400 peale. Siin on laagripaik. Aga taas sajab! Öö tuleb küll tähine, kuid siiski...
Aga tühja, matk on alanud, oleme omal jalal 800m tõusnud, küll me ka ilmaga hakkama saame!
2. Üle kuru järvede juurde
3400 laager - 3700 Alaudini kuru - 2900 Djušahi järv
Jõuame kurule. Siit näeks Alaudini järvi ja muud. Aga sajab, lund, vahel suisa tuiskab. Pühime üle lumise-tuulise harja, peatust ei tee.
Laager tuleb vinges kohas. Me ees on kaks Djušahi järve. Nende taga Maria-Mirali püstine sein. Võimas! Sein on lumine, talt langeb kive ja lumelaviine, ja ülemised tipud kaovad pilve. Aga kuna üldiselt sajab, sitsime telgis. Mitu korda käib üle me oru äike. No kuule, Fan, ega me siia ligunema ei tulnud!
Õhtul selgineb. Teen tiiru ümber järve. Ilus ilm teeb tuju heaks.
3. Kulikaloni järv ja lahke koš
Laager 2930 - Fluoriidi kuru 3400 - Kulikaloni järv 2800 - laager 2930
Päeva plaan on teha kerge ring ümber Kulikaloni järve. Alustuseks ronime üle Fluoriidi kuru. Peaks olema 3150 ja 1B, tegelikult 3400 ja katita. Harjalt vaated - Kulikaloni järv, Maria-Mirali seina teine külg, lambad, kitsed. Läbi karja laskudes näeme mäest alla rulluvat lammast. Kulikalon ise on külm, aga märg! Kui naised kohale jõuavad, on meestel juba ujumas käidud. Uhh, miline külm, puhas ja reibas tunne!
Edasi juhib rasvasaba-lammaste kari meid meid järve teisele küljele. Seal on koš, kus vaid lapsed ja naised. Nood võtavad meid vastu - paluvad lõunale! Mis seals', jääme. "Maja" taha kaetakse vaibakestest "laud", sellele tee, leib, juust, airaan ja siirup kreeka pähklitega. Kõike kamandab väärikas vanamemm, aga ka nooremad naised on ametis. Mehed olla tööl - mägedes ja Moskvas.
Parast sööki on fotossessioon. Naised, nii noored kui vanad, viskavad rätid ara, jääb vaid juukseid napilt kattev riidelapp. Isegi vanem eit seab soengut! No on edvikud!
-- Kalle vahetab daamidega aadresse - tol hetkel tundub veider, hiljem harjume ära.
-- Näeme odavtelefonist seksikat muusikavideot!
-- Üks tadžikitar saab meie läbi kogemata miljonäriks. Emantsipatsioon FTW!
Pärast sessiooni jalutame jõge ja järvestikku pidi oma laagrisse tagasi.
4. Adamtaši kurnav kuru
Laager 2930 - Adamtaši kuru 4000 - Alaudini järv 2700
Päeva plaan on jalutada tagasi Alaudini järve äärde. Teele jääb Adamtaši 1B kuru - lihtne jalutuskäik. Kuid päris nii see ei lähe.
Algus on küll lihtne - ilm ilus, nõlv lauge. Kõnnime üsna Maria-Mirali seina all, ees terav Adamtaši tipp (4600). Kuid kus on kuru? Piilume ümber nurga, no ei näe!
Lumel lähevad kassid alla ja hakkab raske. Ja hakkab paistma kuru ise - lumine, järsk ja karniisiga. 40-45 kraadi. Jalutades küll üles ei saa. Vööd peale!
Trügin Jüri sabas nõlvast üles, kui - libisen! Ilmselt lõin kassi hooletult firni. Saan kirka õigesti lumme ja jään pidama, ajan püsti, taas üles - ja libisen jälle! Seekord pikemalt, 5-10 meetrit. Ohtu pole (all on laugem ja lõhedeta), aga jalg väriseb pärast tükk aega. Ja no WTF! Nii kerge nõlv ja juba ma kukun - mis siis, kui me järsema jää peale saame?!?
K + P + J panevad üles köie. Hiivan end kolm jaamavahet üles. On uskumatult raske. Miks küll? Kõrgus? Oskamatus? Nõrkus? 50 meetrit viimasest köiest harjani on puhas piin. Iga samm nõuab pingutust. Samal ajal on Jüri ammu kurul ja kepsleb karniisi peal. Tal polnud mingit köit ega julgestust ja ikkagi on tema seal ja mina ähin alles siin...
Jõuan kurule, istun maha ja ägan. Miks on raske juba nüüd?!? Meil on kerged kotid, matkatud on vähe, kõrgust pole veel ollagi... Ei saa aru! Mida ma siis 5000 v 5500 peal teen!!!
** See oligi minu jaoks matka kõige raskem hetk. Sellist "kurat kui raske on ja ühtegi sammu ei jaksa enam" tunnet ei tulnud kusagil, ei tippudes, ei kurudel.
** See oli ka ainus libisemine.
Kurult paar sammu avaneb vaade - kogu Alaudin, järved ja turbaza ja värk. Puhkame, sööme ja asume sinnapoole. Kolm tundi rusus rügamist ja oleme all. Hoolimata raskest päevast - üle 10 tunni liikumist - sumiseme kaua ümber õhtusöögi.
5. Puhkepäev
Alaudin, 2700 - 2600 - 2700
Troopika, päike, palav! Ujume, peseme. Käime alpilaagris asjade järel. Käime Ali teemajas söömas. Mõnus.
Aga õhtul jõuab taas sõber vihm. Poeme telki ja mängime kaarte, lõket ei saa põlema isegi bensiiniga ja hilisemad pesupesijad jäävad märgade alukatega.
Toidu jagamisel saab igaüks 10 kg. Mul on seega 19 kg oma varustust + 10 kg toitu + 5 kg grupi asju (telk priimus remkomplekt) = 33 kg. Pudel vett ja mõnelt nõrgemalt midagi juurde ja tuleb üle 35 kg ära.
ENERGIA TIPP JA CHIMTARGA KURU
6. Vihmapüha
Alaudin 2700 - laager 3150
Öösel sajab. Hommikul sajab. Ennelõunal ei saja ja me vantsime orgu pidi üles. Aga 12:30 sajab jälle nii korralikult, et jääme laagrisse. Sajab õhtuni, nii et hästi tegime, et jäime.
Üles minnes näeme, kuidas jahimehed ümiseja maha lasevad. Otse mu silme all! Enne veel võtsid Eve koti üles viia, viisakusest. Pärast tekib jahimeestel sessioon Ali-ga.
Mäed on siin kaunid!!! Org on kaljune, tipud lumised, järved sinised. Ja pilved - madalad. Õhtul lööb laagri paari minutiga sihuksesse uttu, et miskit ei näe.
7. Mutnõi järv
Laager 3150 - laager 4000
Ilm imeilus, mitte nagu varem. Tänasest kuni matka lõpuni saame ainult päikest ja ei mingit vihma, v.a. paar kruupi lund Chimtarga tipu päeval.
Rühime üles, ja jälle on raske, sest selg ei taha seljakotti kanda ega tunda. Pikk lõuna ~3700 peal parandab asja, aga märg vajuv rusu-nõlv pärast seda väsitab taas. Jääme laagrisse pehme lume-tõusu alla, 4000 peale, sest rohkem EI JAKSA.
Vaidleme, kas minna homme tippu või ei. K: lähme, teised: ei. Otsus - ei. Et aklimatti pole ja mis.
Aga oioi kui ilus siin on! Möödusime sogasest Mutnõi järvest. Pärast järve on paista mõlemad meie plaanitud tipud - Energja ja Chimtarga, oleme otse nende all. Loojang on soe ja vaikne. Teised magavad, mina olen väljas ja ei raatsi telki minna. Poolkuu, selge tähistaevas ja lumised mäed. Lummav!
8. Chimtarga kuru
Laager 4000 - Chimtarga kuru 4600 - Energia nõlv 4700 - laager 4300
Leiame 4300 pealt Vologda grupi laagri. Noil Energia tipp juba tehtud. Jätame kotid sinna ja jalutame ise 4600 peale, Chimtarga kurule.
On jätkuvalt kaunis. Ühel pool - Chimtarga kaljusein. Teisel pool - tõus Energiale. Otse all - Zindoni org.
Käime kurult 100m kõrgemal Energia tõusu-teed piilumas. Ma jonnin, et pole vaja end väsitada, aga kes mind kuulab :(
Kurult lasen istuli alla. Para lumine nõlv, all kauss. Saan pika sõidu, 100-150 m vertikaalis, mmmmmmõnuuuuuuuuuuuuus!!!!!
9. Energia tipp
Laager 4300 - Energia 5120 - sama laager
5 tundi üles, 7 tundi alla
Kurule jõuame jäist lund pidi tunniga. Edasi eilset teed pidi Energia poole, siis lumenõlvale astmed on ees. Siis paar köietäit järsku nõlva. Ronime suures kaoses - süsteem on sassis nii "proffidel" kui mul.
Aga pärast köisi ongi tipp!!! Niiiii lähedal...?!?
Kuid tipp see on, igale poole on kaugele näha.
Tehtud!!!!
Seekord peputavad alla ka P & Eve.
CHIMTARGA TIPP JA MIRALI KURU
10. Zindoni orgu
Laager 4300 - Chimtarga kuru 4600 - laager 3500
Rühime pehmes lumes üle Chimtarga kuru ja arvame, et sellega on hullem läbi, aga eksime. Laskumine on hullem! Rusu, veeris, ja vastikult järsk. All järsak. Libisen, kukun, kardan. Korra paneb Kalle horisontaalse tugiköie. Aga lõpuks oleme all, Zindoni orus. Kõnnime kõrvaloruni, mida pidi homme Mirali kuru poole tõuseme. Moreeni-seljandikul keset jõge teeme laagri. 3500 meetrit on ikka täiega madal - ei mingit lund, ei tuult.
See laskumine oli matka kõige vastikum päev.
11. Mirali kuru poole
Laager 3500 - laager 4100
Jätame osa sööki kivi alla ja asume tõusma. Kell 10.15 jääme 4100 pea laagrisse. J & K käivad kõrgemal rada vaatlemas, muud logelevad.
12. Mirali kurule
Laager 4100 - Mirali kuru 5000
Ronime üle silekaljude - mehed otse, naised köitel. Siis 600m köies liustikul. See on juba raske. Pulss 200, iga samm paneb hingeldama, no üldse ei jaksa. Teistel pole seejuures häda midagi. P särab sarkasmist, K vatrab "tipuks mitte valmis olijatest".
Tegelikult tõuseme me täiega kärmelt. 900 meetrit 5 tunniga, raskete kottidega, ligi 5 km peal - pole üldse paha! Ja kurul läheb kiire üle, väga-väga üle. Sitsime tuule käes ja vaatame vene grupi sahmimist. Me oleks võinud siia tulla 5 asemel ka 6 või 10 tundi ja poleks mingit vahet. Otsustan kiiruse-peded edaspidi pikalt saata. (Ja unustan selle kohe järgmisel päeval ära, oma häbiks.)
Mirali kuru on teisel pool meile tuttavat Mirali seina ja vastavat tippu (5130). Kurul on tuul, külm, ilus ja Moskva grupp. Noored kenad inimesed, vist head ronijad - tulid siia piki Maria-Mirali seina. Ütlevad, et Chimtarga olevat kerge tipp. Tibid sebivad ümber K, kes tähelepanu ilmselgelt naudib.
Venelased on Mirali seina alused telgiplatsid ära kasutanud - peldikuks. Nii tuleb telkida otse kurul, tuule käes. Kaevame endale platsid ja ma olen oma suvise telgi pärast päris mures. Lisaks mähib laagri endasse pilv - mis saab meie tipuilmast???
** Vene komme - kempsu minnes lüüakse kirka lumme - märgiks "kinni".
** Me oleme oma ajaplaanist veidi maas, minu arust on see hea - aklimatt sellevõrra parem.
** Matka alguse vihm on tegentjärele hea, muidu olnuks ainult päike ja igavalt lihtne
** Igatsen kodu järele, näen lastest und
Õhtul tuul vaibub, pilv kaob. Kaob kiirustamine, kaob seljakoti raskus, koduigatsus. Jääb täiskuu, tähistaevas, mäed - vaatan Fanile 5000 meetri pealt alla. Jääb judin seljas, mis tuleb tagasi nüüd, kodus, arvuti taga toksides. Ja loodetavasti tuleb see tunne meelde veel ja veel, kuni järgmise matkani.
13. Chimtarga tipp
Kuru 5000 - tipp 5490 - kuru 5000
Teen 5000m peal kell 5 hommikul süüa ja ei saa priimust põlema, sest on tuul. Suure surmaga saame kell 7 liikuma. Venelased naeravad pihku.
Seongutes üle kuru harja, võimsast jää-lõhangust mööda. Jäljed on ees, astuda lihtne. Lühike jäine lõik enne kaljusid saab tugiköie. P paneb kaljudele veel kaks köit, neid pidi kulgevad kõik üles, lumise kausi äärele. Tipp on kausi teises servas. Traavers järsul lumenõlval viib meid laugele tuulisele harjale. Ilm kipub käest ära - taevas on tume ja tuul tige. Sõlmume ümber. JEEK ja KP köite asemel tulevad MMMM ja NN.
Minna on 100-150 m. MMMM tiksub kivi-fallosest mööda tipuharjale. Lõpp on järsk ja paksus pehmes lumes. Kõigil on raske. Väsimust pole, aga järjest liikuda ei suuda. Käin neljakäpukil, toetun nii kirkale kui vabale käele. Iga paari sammu järel on puhkus.
Ja siis ongi tipp - või mitu - raske on aru saada, milline lumine mütakas on kõige kõrgem.
Tähistame, pildistame.
Vaateid aga pole, sest meie all on pilved.
Saabub ka seong NN.
Laskume, taas telke-pidi köies. Ilm on hirmutav, meeleolu kiirustav. Tagasi lähme üle harja, sest nõlva traavers pehmes lumes oleks ohtlik. Tore on - näen uusi vaateid, Zindoni orgu ja Allo järvi. Kalju äärde pannakse uus tugiköis. Selle ootamine teeb eelnenud kiirustamise üsna narriks. Sõidame kaljudest alla - sõidame jäisest nõlvast alla - kõnnime veidi - ja oleme kodus, kurul.
Siia, 5000m peale, täna ka jääme. Tuleb torm, ma tahaks väga alla minna, aga orus on udu ja K ei riski. P seob me telgi kuru külge kinni. Poeme sisse, on soe, kuid magada ei saa sel ööl pea keegi. Tormist lapik ja laperdav telk ei lase. Laman ja mõtlen, matkast ja mäest ja inimestest. Chimtarga on "tehtud", reisi põhiline eesmärk käes, ja ma peaks olema õnnelik, ja vist olengi. Aga mingi okas on selle MMMM / NN pärast sees.
ALLA JA ÄRA
14. Alla / Allo järve äärde
Kuru 5000 - Allo järv 3160
Telk pidas öö vastu. Uskumatu!
Suundume alla. Kiirustamata - 600..700 m lumenõlva laskume 1:15. Silekaljudel teevad J + K + daamid lisa-köieõppuse. P & ma võtame samal ajal päikest, pesen liustiku-ojas jalgu ja mõnulen.
3500m kivi alt saame oma "pandami" ja lõunatame. Põletan ära meie prügi.
Tee Allo järveni on ootamatult raske. Orgu sulgevad võimsad kivi-varingutest vallid. Rada vingerdab neist läbi, kivilt kivile, rohkem tuleb turnida kui kõndida. Mulle meeldib, aga kõigile ei sobi. Leiame liba-Allo järve. Ja siis Päris-Allo - imeline sinine laik kollakas-hallis maastikus, järsud kaljud otse järve kukkumas. Laskume laagriplatsile, ja kui telgid püsti, voolab läbi laagri miljon kitse-lammast.
K teeb artšast lõkke. Nagu päris matk!
15. Allo puhkepäev ja lamba-lõuna
Allo järv 3160 - Zindoni org ~3300
Peseme pesu, teeme lõket, kõvemad mehed ujuvad. 3160 peal ujuda - tehke järele! Vesi on külm, mitte päris liustiku-järve-jäine, aga igatahes külm.
Meist ~20m kõrgemal on karjused. See pole koš, vaid lihtsalt laagrikoht. K ajab asju, ostab teed. Siis kutsuvad karjused meid lõunale! Läheme muidugi. Tekkidest-halattiest tehakse laudlina ja külaliste istumis-ring. Menüüs on
- leib, värskelt küpsetet, väga maitsev
- keedetud lamba tükid. Lammas ülirasvane, aga väikestes doosides väga hea.
- sibularõngad
- tee & suhkur
Lõuna juurde areneb kehakeelne usuteemaline vestlus.
Pärast lõunat foto-sessioon, karjuse telefoniga.
Õhtul ronime Allo järske kaldaid pidi teise Zindoni orgu. Laager mägioja kaldal on kena, aga meid see enam ei vaimusta. Oleme harjunud, et meie kõrval vuliseb vesi, me kohal on püstised kaljud, nende peal liustikud ja lumised tipud. Mäed on muutunud igavaks, tahaks ära, koju.
16. Dvoinoi kuru
Org ~3300 - Dvoinoi kuru 4200 - laager 3400
Täna tuleb viimane suurem pingutus, Dvoinoi kuru. Pärast seda on vaid orgu mööda alla ja koju.
Tõus, tõus... Maastik - tume moreen ja kivide varingud. Möödume ülemisest Allost, aga kuru ei paista ega paista. Kui ta lõpuks käänaku tagant välja piilub, tundub ta lumine, kõrge ja järsk. Kuid lähemalt on pilt teine. ~150 meetrit lumenõlva ei vaja isegi köide võtmist. Viimased 50m püüan laulda ("Homset"), ei tule välja, sest olen hingetu. See-eest kõõritab Eve mulle harjalt vastu ja kohe hakkab lõbusam. Kohal!
Dvoinoi on kaksik-kuru. Meie ületame selle madalama lõunapoolse osa, aga ma käin ära ka põhjapoolsel. Siis jookseme alla ja laagerdame 3400 peal, soojas, järjekordse jõe mõnusal kaldal.
17. Argi kanjon
Laager 3400 - laager 2400
Tund pärast starti jõuame koši, kus vana karjus kutsub meid külla. Läheme. Praetud nuudel maitseb hea. Ja vana oskab vene keelt üsna hästi, seega suhtleme palju, karjapidamisest poliitikani.
Meie väike (aga väga ilus) org ristub suuremasse. Ronime puud pidi üle jõe.
Varsti satume tupikusse - siit edasi ei pääse! Tuleb teha ring, ehk tagasiminek, 150 m tõusu ja laskumine teise lisajõe kaldal. Pole nalja - siin on kanjon, mitte lihtne org.
Kanjon on võimas, aga õnneks lühike. Org laieneb. Veel üks sillaületus, kokkupuude uute kohalikega, ja leiame endale kõrgel jõekaldal matka viimase laagripaiga. Pinge on maas, hapnikku palju, kuiva puud väga palju. Lobiseme lõkke ümber pikalt.
18. Küla ja Iskanderkul
Laager 2400 - küla 2200 - Iskanderkul 2200
Väikse ringi ja paari tunniga jõuame külla. Siin on pubi, GSM-levi ja saksa matkajad.
Autoga Iskanderkuli äärde (saksad kõnnivad), ujuma, sööma, pinksi mängima...
Kalle teeb veel väikse sörgi külla ja tagasi, aga üldiselt on matk läbi.
Dušanbe - Istanbul - Riia - Tallinn
Saun. Massaaž. Internet. Õlu. Turg. Veepark. Õlu...
Nii igavat idamaa linna pole ma veel näinud, aga meil rõõm üksteisest ja inimkultuuri hüvedest.
Siis veidi lendamist ja olengi kodus!
ÜLDIST
Teised grupid ja turistid
Kohtasime 2.5 nädala jooksul vaid viit gruppi:
- Vene grupp - Alaudini radiaalil
- Vologda grupp - Chimtarga kurul
- Moskva grupp - Mirali kurul
- Baikali grupp - Mirali kurult laskudes
- Tšehhi grupp - Argi kanjonis
Alaudinis oli mitu kampa turiste, ja viimasest külast leidsime kaks saksa matkajat.
Fan pole enam popp.
Kurb - loodus on siin imeline, ilm samuti, siin võiks matkata palju rohkem!
Prügi
Eelviimane, 3400m laager. Vana laagriplatsi üks äär on täis roostes purke. Vaata kuhu tahad - vastu paistab pruun raud.
Ühes kivide-vahelises augus, kus purke eriti palju, põletan ära ka meie prügi. Ning plaanin jätta meie kaks konservipurki samasse auku.
Siis tuleb E, nopib meie purgid tuhast välja ja viib need kaasa, linna, prügikasti.
Ühelt poolt on mul häbi. Ma ju tean: "take only snapshots, leave only footprints". Miks ma arvasin, et kus juba on, sinna võib ka jätta?
Teiselt poolt, miks võtta kaasa just meie kaks purki, mitte veel kaks või 200 ülejäänut?
Ja üldse, kas Dušanbe prügimajandus on selline, et sinna tasub midagi viia?
Ma ei tea. Teen siis niipalju, et käin laagriplatsi läbi, kogun laialt vedelevad purgid kokku ja "peidan" nad samasse auku. Pilt jääb veidi puhtam... aga sisuliselt muidugi mitte.
Taevas
Viimane matka-öö. Kõik tuduvad, mina vahin tähti. Tulevad meelde väiksemad tähtkujud: Nool, Kilp, Delfiin... Üsna kõrgel paistab Eestis pea nägematu Skorpion, selle kõrval Ambur, all mulle tundmatud tähed. Otse seniidis on Hercules ja taeva heledaim kerasparv M13 (mida palja silmaga siiski ei näe). Luiges vilksab satelliit. Kusagilt lendab läbi meteoor, vist sporaadiline...
Üles vahtinud olen siin oi-oi kui palju. Korra nägin boliidi, paar korda meteoore, aga üldiselt pole taevas eriti kaunis. Vist on õhk tolmune, aga kõrgmäestikule omast sügav-musta teavast ja kirkaid tähti pole ma näinud kordagi. 5000 pealt ehk võinuks, aga siis oli torm ja ma istusin telgis.
Järgmisele mägimatkale võtan binokli kaasa!
Tehnilised kalad
Neid ikka tuli:
- Energia tõusul teen julgestus-punkti poollahtise kivi külge.
- Energia laskumisel panen end enesejulgestusse vana jaama-repsaka külge nii, et sisuliselt olen lahti. Mul on lisaks ka kirka-julgestus. aga ikkagi! Karniisist läbi kukkudes oleks kirka kaasa tulnud ja siis...
- Energia laskumisel ei mäleta ma, mispidi julgestusvahend köiel käib (facepalm)
- Chimtarga tõusul jätan ülestõmmatava köie külge sõlme ja pusa
- Mirali kuru laskumisel kaotan kirka - kukub seljakoti küljest lahti
Kahes kohas libisesin: Adamtaši lume-nõlval, ja Chimtarga kuru laskumise rüsis, üsna järsaku kohal. Ohtu elule vist polnud, aga jala võttis tudisema mõlemal korral.
Ma ise
Tervis pidas hästi. Ei ühtegi villi, valu, kõhu-häda. Võtsin kogu matka jooksul kaks doosi ibuprofeeni (kõrgusest tingit kerge peavalu).
Jaksasin enam-vähem hästi. Lumistel kuru-tõusudel - Adamtašil, Chimtargal, Miralil - olin aeglane, aga tühja sest. Selg väsis seljakoti tassimisest ära.
Köietöö ja ronimine tahavad kõvasti õppimist ja harjutamist.
Võtsin ~5 kg alla.
Varustus on kõik kirjas siin: https://docs.google.com/spreadsheet/ccc?key=0AmmaaSGKc3BLdGwwZi05OHI0Z3JVRkdnbWJEOUpydVE#gid=0
Minu käes oli grupi remondi-komplekt. See sai liiga nadi, kõike oli liiga vähe. Alahindasin vajadust mäes asju parandada. Kohe matka alguses purunes kaks saabast. Põdesin väga, et minu kogenematuse tõttu jääb inimesel matk katki. Seadsin end mõttes valmis selleks, et läheme tagasi Dušanbesse, uusi saapaid ostma. Tänu Kalle osavale näputööle polnud vaja, aga järgmine kord olen targem.
Priimused põlesid bensiiniga imehästi.
Päevad ja kõrgused
Google Sites
Report abuse