Edela-Soome

Käisime perega Edela-Soome linnades ja looduses. Viis päeva rütmis "jalutuskäik, pizza, jalutuskäik, airbnb". 4. - 8. august 2021.

Oli tore. Soome on lähedane ja sõbralik, kuid siiski erinev. Graniit loob ägeda maastiku. Meiega sarnane ajalugu loob huvitava kultuuritausta. Ja Soome oskab oma väärtusi nii hoida kui külalisele välja näidata.

Soovitused, kui sul peaks samasse kanti asja olema:

Esimene päev: Helsinki - Raasepori - Hanko

Raasepori / Raseborgi keskaegne kindlus Helsingist 70 km läänes. Kindlus seisis 450 aastat varemeis, nüüd on müüre tublistis taastatud. Käime sees. Lihtsad müürid ja ruumid mõjuvad ausalt. Võimas ja mõjus ehitis. Ehitati muide kaitseks Tallinna röövlite eest... Kus on kaitsjad, seal on ka ründajad. Miks ma ei mäleta ajaloo tunnist, et Eesti aladelt käidi Lõuna-Soomet rüüstamas...? 

Kindluse kõrval kaevavad arheoloogid lubjaahju varemeid välja. Saan neilt teada, et müüride jaoks vajalik lubi ja lubjakivi tuli suuresti Eestist. Selle ahju eesmärk oli aga vastupidine. Kui kindlus juba lagunes, siis kohalikud rottisid selle müüridest lupja endale taaskasutuseks. Graniiti on siin Soomes ju kõikjal, aga lubjakivi - see on peen välismaine kraam!

Högholmeni matkarada ("luontopolku") Hanko lähedal. Lühike, kena, õpetlik. Hoiame jalgu soojas Soome lahes, kalpsame kaljudel ja õpime ära sõna "tombolo".

Sõidame käänulisi väiketeid pidi. Nagu Lõuna-Eesti, ainult igal pool on graniit ja kaljud.

Hanko linn. Pizza, vaatega veetorn, mereäärsed kaljud, puitpitsiga kuurort-villad, rand. Linnalinnud on siin lagled.

Ööbime Hanko kõrval Silversand'i kämpingus. Mereäär ja männimets. Vesi on soe, käin ujumas. 

Teine päev: Hanko - Teijo rahvuspark - Turku

Kõnnime matkarada pidi Soome lõunatippu. Siin on ilus! Avatud kalju, pehmed siledad kivid, vaade sajale saarele. Ja nii pika raja kohta ootamatult palju rahvast. 

Hanko sadama parklas tormab minust mööda hirv. Paari meetri kauguselt, napilt oleks otsa jooksnud.  

Teijo rahvuspark Hanko ja Turku vahel. Kivi ja vesi, nagu Soomes ikka - järved ja neist tõusvad graniidist seinad.
Käime kahel rajal, mõlemad sama Sahajärvi ääres, mõlemad veidi üle kilomeetri:
- Toti loodusrada. Eesti-pärane võsa, ainult oja org on imelikult kivine. Järve ääres on kaljud, kuid neid ei näe üleliia hästi, sest võsa noh. Käin ujumas.
- Kalasunti rada. See on lõbus, sest viib saarele, ja sinna läheb tõmmatav "praam". Järv, kaljud ja tore. Kati käib ujumas :)
Totis võiks ka pikema matka teha, radu on siin palju. 

Turku linn. Proovime näha ka siinset kindlust, aga selle ümber käib ehitus.  Kõnnime siis vanalinnas. Mina satun Korkevuorile Kakolanmäen juures, siin on igas suunas avatud vaade ja paarikesed imetlevad loojangut.

Öö: väike õdus AirBnB Turku äärelinnas.

Kolmas päev: Turku - Naantali - Rauma

Naantali on Muumimaa asukoht ja kuurort; siin asub Soome presidendi suveloss. Kuid siin on ka kõrged mereäärsed kaljud.  Teeme neil mikro-matka ja jälle on ilus, vaated merele ja saartele ja presidendile. Käime puust vanalinna pidi (nunnukas), patseerime promenaadil, sööme Iida 18 puhul restoranis ("Merisali",  väga maitsev) ja ostame poest tordi.

Raumas on UNESCO pärandis olev puust vanalinn. See on suur, hästi korras, lame ja inimtühi. Paar turisti haigutavad koos meiega. Käime veel mere ääres ja vaatetornis. Kõik kohalikud on jäähoki turniiril. Jah, kesksuvi ja jäähoki... Imestame, kuidas selline pärl on nii välja surra lastud. 

Öö: avar talumaja raudtee ääres keset eikusagit. Vaarikad ja sõstrad ja kaks korrust on kõik meie päralt.

Neljas päev: Tampere

Tampere on Soome suuruselt teine linn ja imeäge. Rohkem linn kui järv, aina kaljud ja järsakud. Mäed annavad huvitavuse, järved avaruse ja kosed tööstuse jaoks vajaliku jõu.
Matkame Pyynikki rajal kivi ja ranna vahel. Annab alles ronida!

Käime Vapriikki kobar-muuseumis. Lahe koht! Kivimuuseum, Soome videomängu-muuseum ja palju muud. Kõigile midagi ja kõigile huvitav!

Kesklinn on vana tööstuse käes. Finlayson on nagu Kreenholm, aga ägedam. Tööstuspärand mõttes täiesti super. Sööme peenes pizzakohas tööstuskvartali sees. Õu on üleni värvitud ja liblikaid täis. Kesklinn on tore, "ruum inimestele". Vaatan rattateede kaarti, mõtlen Tallinnale ja nutan. Jõe ääres on muusika, kõikjal on rahvast. Äge linn, seal võiks elada.

Öö: romantilne aida-majutus järvedetaguses külas. Kanad-pardid, suur koer ja sõbralik pererahvas. 

Viies päev: Hämeenlinna

Käime Aulanko pargi vaatetornis. Kahjuks on torn kinni. Muidu aga jälle vertikaalsed kaljud, järved ja vaated. 

Käime Häme kindluses. Nagu Narva või Kuressaare, aga suurem kompleks, rohkem ajastuid ja kihte. Väga hea ekspositsioon, eri relvad ja värk. Kuid lapsed on väsinud - aitab nii loodusest kui ajaloost. 

Lõpetame IKEAS. Ja sõidame koju. 

Koroonast vaid seda, et Soome piiril kontrolliti meie vaktsineerimise pabereid ja siseruumides kanti üldiselt maske. (Kandsime siis meiegi.) Ja mõned kohad olid veidi piiratud - näiteks Turu kindluse kitsamad käigud ja pisemad ruumid. Muidu oli kõik nagu ikka. 

Kokkuvõtteks

Soome on tore, armas, mugav, erinev, avastamist väärt. Me tahtsime seekord lihtsat reisi, kus ei peaks palju sõitma. Viie päevaga sõitsime 800 km, koos kõikide keerutuste ja öömaja-tiirudega. Saime kõike soovitut, ei pidanud tormama ja oli mõnus. Ise olime rahul, lapsed ka. 

Soome on lihtne. Igas vajalikus kohas on parkla, kemps, suunaviit. Iga väärsuse juures on kaart, jutud, infotahvlid. Sellegipoolest on avastamist. Nii Raasipori kui Tampere oli ootamatud ja lahedad. Rannaäärne maastik - puhas sile graniit, jääst ja veest lihvitud - oli ootuspärane, kuid ikkagi äge.