Embedded Files
Suusamatk mägedes on kõige maagilisem matkamise viis. Paari tunniga saad inimeste maailmast pooljumalate omasse, kus on vaid lumi ja jää ja ebamaine valgus. Ja siis veedad seal näiteks nädala.
Kõige lihtsam on suusatada Skandinaavias. Seal on kaunid mäed, aga lauged orud. Suured puutumatud alad. Rong viib otse mäkke. Talimatkamise traditsioon tähendab, et ka matkasuusaga oled "oma". Igas Skandinaavia riigis on oma mägimajade süsteem. Majas on mõnus, saab tuisu käest ulu alla ja omasugustega kokku.
Eelmisel aastal käisin Põhja-Rootsis. Nüüd tahaks Norra. Nende kõige popimas Jotunheimeni mäestikus käisin 2008. aastal juba ära. Jõllitan mitu nädalat Norra kaarti, konsulteerin korüfee Plumeriga ja valin Dovrefjelli rahvuspargi Oslost 250 km põhjas.
Dovre, sest:
- Sinna on lihtne saada - Oslo lennujaamast neli tundi rongiga.
- See on piisavalt põhjas ja nii kõrge, et ka aprillis oleks lund.
- See on risti läbimiseks parasjagu suur.
- Seal saab teha hea raja ühest DNT mäemajast teise.
Dovre mäestiku orud ja platood on 1300m peal. Kõrgeim tipp Snøhetta on 2286m. See on Norra kõrgeim mägi väljaspool Jotunheimeni rahvusparki. Ja Snøhetta otsa saab ka talvel, kui vaid ilmaga veab.
Leian sõbrad, oleme kuuene grupp.
Valime aja, aprilli esimene nädal.
Valime transpordi. Lennuk Tallinn - Oslo - Tallinn ja rong Oslo - Kongsvold - Oslo.
Planeerin raja, 7 päevaga Kongsvoldist Gjørasse.
Otsustame, et magame ainult majades (telke ei võta), aga sööme oma sööke (mitte ei osta majadest).
Sõidame kõik lauge maa matkasuusa ja rihm-klambriga.
Sinna
Lendame Oslosse ja asume Gardemoeni lennujaamas rongile.
Rongi aknast paistab ilus ja mägine, kuid üsna lumevaene maastik.
Ööbime imearmsas Kongsvold Fjeldstue hotellis. Sadu aastaid vana postijaama koht, mõnusa ja lahke peremehega. Onu kuulab me plaanid ära ja kiidab heaks. Ühtlasi kuuleme, et lund tuli talvel palju, kuid tugev sula ja tuul sulatasid kõik paljaks. Nagu meil enne Tartu maratoni!
Esimese päeva tuisk
1. päev. Kongsvold - Reinheim
15 km, 900m - 1350m
Mõõõnus hommikusöök & kohv hotellis. Siis kott selga ja mäkke!
Alustame kohe veaga. Me ei hakka liikuma koos. Esimene kärsitu lidub maanteed pidi üles.. raja alguse sildist mööda. Teised sabas järel. Ühel hetkel jään kõhklema, kontrollin kaarti ja pööran otsa ümber. Aega raiskame vaid kümmekond minutit, aga olen enda peale nördinud. Kui mitu korda olen ma matka alguses samasugust jama juba teinud või näinud? Inimesed kibelevad mäkke, mõni on varem valmis ja kibeleb liikuma, minnakse lahku ja kaotakse ära. Meil läks hästi, mõnikord on kaotus mitu tundi... Grupp peab käima koos, vähemalt alguses!!!!
Hea uudis: lund on palju.
Halb uudis 1: lumi on vana ja jäine.
Halb uudis 2: tuul on otse vastu.
Tulemusena kõnnime, suusad seljakoti küljes. Meie "kalasaba" suusad ei kannata jäist pinda ega vastutuult, hakkavad "ujuma" ja on ainult hädaks jalas. Kõndida on see-eest üsna hea. Pind on kõva, jalutad nagu asfaldil.
Poolteist tundi metsa ülemise piirini. Siin võiks olla muskus-veiseid, aga me ei näe ühtegi. (Küll aga saame neid pärast süüa.)
Käib kerge purgaa. Jalge all keeb. Tuul puhib vastu. Riietuse test tuleb hästi välja - kellelgi pole külm ega halb. Aga kogu aeg paistab ka natuke päikest. Ja on ilus. Kulgeme lauges orus.
Mäed on rahulikud - järsud, aga mitte päris seinad. Loen kaardilt nende nimesid - Stroplsjøkinn, Tvillingkollan, Nystugghøa - ja mõtlen, et kes küll viitsis neid panna. Nimed on norrakeelsed. (Põhja-Norras ja -Rootsis on kohanimed saamikeelsed.) Siinne dialekt olla väga nagu islandi keel, öeldi meile Kongsvoldist.
Kõnnime pea kogu tee. Vahepeal püüame suusatada, et no suusamatk ju, aga kaua see ei kesta.
Kell 16:20 jõuame majja. See on üsna suur, päikesepaneeli ja elektrivalguse ja kuivatustoaga. Kaks korrust! Ekstra söögituba! Maja on avatud (st mitte lukus) ja tühi.
Teeme tule üles ja süüa, paneme niisked riided kuivama. On mugav ja õdus.
Saabuvad kaks mõnusat norra kutti.
Homme tahame minna Snøhetta tippu. Vaatame kaarti ning otsime mäe üles - ta on natuke nurga taga ära. (Maja lähedal on veel mingi imelik raadiomastiga küngas. Selle kuju ei klapi päriselt kaardiga, aga ma ei lase end sest häirida.) Kuid tipuilma meil pole. Akna taga möllab tuisk, lumi keeb.
Mis ikka. Appi tulevad Jägermeister, 80 Stroh ja pirniliköör. Joome ilma ilusaks!
Pinnatuisk
2. päev. Snøhetta tipp
13 km, 1350 - 2290 - 1350 m
Me õhtune töö on vilja kandnud, tuul on leebem ja päike väljas!
Ja keegi pole eilsest väsind, pole villis jalgu ega haigeid liigeseid.
Kõik tippu marss!
Tippu lähme jala. Suisa nii jala, et jätame suusad majja.
Läheme eile õhtul tuvastatud mäe suunas. Otsni rajamärke, aga miskipärast ei leia. Kui 150 meetrit on tõustud, tekib mul lõpuks kahtlus. Haaran kaardi ja telefoni ja kompassi. Me liigume valesse orgu ja vale mäe poole!!! Õige Snøhetta on seesama "mastiga küngas" otse meie kohal!
Olen totakas... ausalt!!! Mul oli maja juures aega kuipalju, oleks võinud kompassi ja kaardi korraks välja võtta.
Lõikame üle nõlva õigele rajale. Kõrgust me õnneks eriti ei kaota ja ka ring pole suur, alla kilomeetri. Nõlv on aga jäine, järsk ja ohtlik. Ukerdame, kes kuidas. Lõpuks saame kõik ohutus kohas kokku. Häbenen...
Üks viga toob kaasa teise. Kaotan järsul nõlval pusides kaardi. Pudeneb sisetaskust välja ja tuul viib ära. Igas muus kohas jookseks järgi, aga siin mitte!!!
Kuid muidu on hästi. Kõik jaksavad, kellelgi pole külm. Mägi varjab suurema tuule meie eest ise ära, aitäh! Paistab Snøhetta idakülje kena liustik.
Umbes kaks tundi pusimist laugel nõlval. On väga kivine. Suuskadega poleks täna küll midagi teha. Vaade läheb aga aina avaramaks.
Lõpuks Stortoppen, 2287m.
Majast tippu 4:30.
Tipus on mingid veidrad hooned. "Mast" on tegelikult võimas betoonist torn (korsten?). Seepärast ma ta kaugust ja suurust valesti hindasin!
Tipus ei varja mäe külg enam tuult ja puhub täiega. Tõmbame kõik oma tormi-riided kotist selga.
Palju õnne meile!
Šampus, šokolaad.
Snøhetta lauge idanõlv, keskel liustik
Vaade Stortoppeni tipust ülejäänud Snøhetta harjale ja lõunapoolsele liustikule
Vahime ringi. Mäed on kõikjal silmapiirini. Oleme küll siinse piirkonna "katusel", aga kõrgeid tippe on igas suunas. Snøhetta ise on järsk terav ahelik. Tal on mitu tippu ja ühest teise saab vaid korralikult ronides. Lõuna / edelakülg on järsk sein, selle all on liustik. (Siin on üldse mägede idaseinad järsud ja läänenõlvad lauged.) Mäemassiivide vahel paistavad pikad sügavad orud. Võimas värk!
Alla läheme õiget, märgitud rada pidi. Mäed kaovad tasapidi silmapiiri taha ja oleme jälle orus. Tee on kerge, aga pikk, ikkagi ligi kilomeeter laskumist. Mõned püüavad (edutult) kelgutada.
Majas olen rahul ja segaduses korraga. Kas nii kerge oligi? Eelmise Norra suusamatka tipukatsed läksid kõik ilma nahka. On alles teine päev ja meil on matka põhiline eesmärk tehtud. (Ma alguses plaanisin Gjørast alustada, nii et Snøhetta jääks matka lõppu, kuid rongiajad ei klappinud.) Mis siis nüüd edasi...?
Lisaks on siin minu arust kole. Kivine. Vähe lund. Metsased orud on kogu aeg paista. Tahan suusamatka maastikku, mis oleks ainult valge nii ülalt kui alt!
Norrakad on lahkunud. See-eest saabub DNT onu. Lumesaani ja koeraga. Onu vahetab majades voodiriideid! Rikas riik, mis öelda...
Õppimiseks.
- Kompass on tööriist, mitte aksessuaar.
- Navigatsiooni peab tegema kaks inimest, kes üksteist kontrollivad.
- Kuluta aega rajamärkide leidmiseks, see tasub end ära.
- "Lõikamise" asemel oleks pidanud sama kõrgust pidi rajale tagasi minema. Oleks olnud kiirem ja ohutum.
3. päev. Reinheim - Åmotdalshytta
11 km, 1350 - 1700 - 1300 m
Läheme järgmisse majja väikese ringiga. Sõidame välja Larstjørnini järvele. Valin selle koha, et näha Larseggeni ja Larstindeni idaseinu Snøhettast loode pool. Ring tuleb paarsada meetrit tõusu ja laskumist - just paras. Ilm on ilus, on veidi värsket lund. Täna me suusatame!!!! (Vähemalt aeg-ajalt.)
Liigume Snøhetta sakilisest harjast põhja pool mööda ja saame teda pikalt imetleda. Larstjørnini järv asub sügavas "uurdes" Larsi-mäe ja Snøhettas vahel. Pikalt me teda aga ei näe, tuisk tuleb peale ja matab kõik halli uttu. Õnneks on tuul põhjast. Keerame talle selja ja põgeneme. Järve pind on vaheldumisi lumi ja jää. Aeg-ajalt komistame lume otsa, mis on otse silme ees, aga mida me üldises valges valges lihtsalt ei näe. Sõita on üsna keerukas.
Maja on nunnu. Järve ääres, aga järve me ei näe (ka järgmistel päevadel mitte). Vana kividest onn, selle küljes uus puust maja. Avar ja mugav. Kaks suurt tuba, söömiseks ja mängimiseks. Siin on ohtralt veiniklaase, mitu pakki rasvakriite, lauamängud, tohutu seif. Vedel vesi on 250 m majast, lume all, täiesti ootamatus kohas - kõnnid ja äkki vajud läbi lume vette. Õnneks on väga selge juhend ("9. ja 10. posti vahel, 6 meetrit postist").
Enne maja näeme tuttavat norrakat. Lendab meist allamäge mööda kui tuul! Nad käisid täna Snøhetta peal. Norrakad teevad majas süüa ja lahkuvad, jääme üksi.
Ees on Larseggeni sein, selle all orus Larstjørnini järv
Åmotdalshytta. Lumi on maja taha virna pandud. Korras nagu Norras!
4. päev. Ring ümber mägede
20 km, 1300 - 1500 m vahel
Teeme särava päikselise päevaga ringi ümber Drugshøi.
Seljakott jääb täna koju.
Siin on lund. Oleme päev otsa puhtas talves.
Hommikupoolik - pikk järv järskude mägede vahel.
Pärastlõuna - kimame taganttuules, heal kõval lumel, 8 km/h.
Nauding!!!!
Õhtul on tugevad virmalised, vahime ja pildistame neid pikalt.
E püüab koti kattest purje teha.
Õhtul - virmalised. Tiit märkab (aitäh!)
5. päev. Åmotdalshytta - Loennechenbua
13 km, 1300 - 1600 - 1350 m
Å-hytta on laias lauges orus. Et järgmine päevatee liiga üksluine poleks, teeme taas ringi. Ronime järvi pidi loodesse Grytholeti-nimelist tsirkust vaatama. Sealt üle Gråhøini mäekülje (1600m) kirdesse ja põhja.
Liigume aeglaselt. Ma ei püsi kaardil, lumi pakib suuskade alla, satume mitmele liiga järsule nõlvale. Aga on läbivalt ilus!!! Ja hullult soe!! Tuuletu ja päikselise ilma käes koorin järjest riideid ära, lõpuks suusatan t-särgi väel. Ei kindaid ega mütsi. Ja nii on täpselt paras! Teised on jopedes ja minu arust higistavad rumalalt.
Lõpus lähevad virgemad järve kaudu ringi, uljamad mäe kaudu otse. Pärast näeme uljureid jäisel nõlval turnimas... brrr... päris kole. See on meie matka kõige ohtlikum manööver.
Lõpuks neän maja... ja hakkan naerma.
See pole maja, vaid kivihunnik!
Aga maja see on. Loennechenbua on kogu Norra DNT süsteemi kõige väiksem onn. Kividest laotud, lumega tasa. Uks on umbes 120 cm kõrge. Kaks voodikohta. Meid on kuus :)
Kuid siin on ahi ja gaasipliit, E kaevab kahe meetri sügavusest välja küttepuud, T trambib kempsuni tee sisse. Maja läheb kärmelt soojaks, söök on maitsev, mina pesen lumega nõusid... kõik on hästi ja toimib. Magamiseks on majas paar madratsit. Kogu lahtine kraam mööblist veeämbrini läheb ööseks õue. Mahume ära ja uni on hea. Tegelikult on siin väga õdus.
Storskrymten, Litlskrymten, Grytkollen
Drugshøi, 1957 meetrit
6. päev. Loennechenbua - Gammelsetra
13 km, 1350 - 800 m
Meil on valikud:
- olla veel üks päev kõrgel mägedes, ööbida Loennechenis ja teha viimasel päeval pikk marss alla orgu;
- minna alla Gammelsetrasse ja teha viimane päev hästi lühike.
Kuna kõigil on lumest ja mägedest kõrini, ka minul, kerime alla ära.
Hea otsus! Sest teekond tuleb ootamault pikk.
Algus läheb libedalt. Sõidame kiiresti üle kahe järve. Siis laseme laugetel nõlvadel alla. Leiame saanitee, liigume seda pidi, kes sõites ja kes kõndides.
Jõuame metsa. Oleme laskunud 500m, sisuliselt kogu tänase kõrguse. Algab kevad! Lund on vähe, ja on mõnusalt soe - mina sõidan juba ammu t-särgi väel, ka teised on täna napis rõivas. Teeme pika pausi, istume kivil, jagame viimaseid šokolaade, mitmed võtavad jalad & sääred paljaks, aega on niiiii palju ju.
Metsas muutub kõik. Ette tuleb sälkorg. Väikese oja säng, aga järsk!!! DNT matkarada läheb siit sirgelt läbi ja suvel saaks üle küll. Aga praegu on kanjoni varjukülg täiesti jääs - ja me katsume ja ei julge. Mõtleme... ja laskume metsas allapoole. Ojast saame üle, aga liikumine muutub uskumatult vaevaliseks. Lumi on paks ja pehme, maastik künklik ja suusad jäävad okstesse kinni (need on ju seljakoti küljes). Jube vastik! Vahime kaarti, jõuame mingile rajale, aga see on samasugune võpsik. Pusime pikalt, on vastik ja väsitav.
Ähkides ja higistades saame metsast välja, läheme teed pidi jõeni ja keerame orgu pidi üles. Meile suusatavad vastu kaks umbkeelset norra onu. Roomame viimase kilomeetri Gammelsetrani...
... ja heldime ära. See on kui väike vana küla! (Gammel setra == vana pink.) Kõik on paksus lumes - kuhu jäi meie kevad??? Majade ümber on meetri sügavused sulanud augud. Majad ise on mätaskatusega ja super nunnud. Ühe maja katusel on jänese jäljed :) Päike paistab ja on soe, on ju alles pärastlõuna. Seame end sisse lumest välja sulanud pingil, lürbime teed ja päevitame ja ajame tund aega järjest juttu. Matka kogu raske osa on tehtud, homme tuleb vaid külla kõndida, õhtusöögini on aega. Rauge pärastlõuna.
Paradiis!!!!
- Norra mägimajad on uhked. Nikerdustega mööbel ja ahjud, veiniklaasid, raamatud. Gammelsetra maja on vanem kui meie eelmised ja veel eriti edev. Siin on kamin. Ja tohutult silte iga asja jaoks!
Loennechenbua hotell.
Peesitab. Oli nii soe, et võinuks ka püksata olla.
7. päev. Gammelsetra - Gjøra asula - Kongsvoldi hotell
9 km, 800 - 200 m
Viimane hommik mägedes! Läheme õue ja naudime karget hetke. Meie all on Linndøla jõe metsane org, üle selle järsk nõlv ja 1600-1700 m tipud. Ilus. Pildistada me enam ei viitsi. Lihtsalt viibime ja imeme endasse Dovrefjelli viimast ilu.
Alla minnes teeme põike Linndali kose juurde. Oleme Åmotani kanjonis. Siin saavad neli või viis jõge lehvikuna kokku ja kukuvad oma orgudest keskele katlasse alla. "Unikaalne geoloogiline formatsioon kogu Norras!!!", ütlevad rohked infotahvlid tee kõrval. Võimalik, meie jaoks on kogu Norra unikaalne. Aga Linndalsfjossen on aus, ja teist koske näeme ka. Ühtlasi saame jälle suusad-seljas läbi metsa ragistada. Ma pole kindel, mil määral ülejäänud grupp seda enam naudib...
Kand ja varvas külla, väike vorstipaus, kand ja varvas Gjøra asulasse. Laskume 600 meetrit. Gjøras istub sügava ja pimeda Sunndali oru põhjas. (Org on fjordi pikendus ja siin asub Euroopa suurim alumiiniumitehas.) Asulas on valge potiga kemps, pood, külastuskeskus, lõhenäitus ja puukirik. Sööme pannkooke jäätisega ja on üsna mõnus.
Kahjuks olen bussiaegu valesti vaadanud. Küsin poemüüja käest üle, aga ka tema vaatab valesti! Laseme bussi pannkooke süües ära minna ja järgmine on alles homme!!!! Kuid kohalikud korraldavad meile kärmelt takso. "Norra ja takso" tundub miljonäride teema, aga meil veab. Saame 2000 NOK ehk 35 eur/nägu eest otse Kongsvolli (70 km) koos oma kottide ja suuskadega. Lisaks teeb bussihärra meile ekskursiooni. Räägib lugusid, peab mõnes põnevas kohas kinni ja on kohaliku elu osas väga pädev. Vedas!!!!
Hotellis saame pesta (jee!!!) ja supermaitsva, ülipiduliku restorani-õhtusöögi.
Kohtame Kanada gruppi. Banffist, "päris mägedest". Vanad. Neil on väliseestlane! Ja nad on tulnud Lillehammerist 200 km suuskadel siia!! Kurdavad, et lund oli vähe ja metsloomi napilt ja rahvast majades palju. Julgustame neid, et edasi on parem.
Järgmisel hommikul sõidame rongi ja lennukiga koju.
Gammelsetra maja väljas. Lund jätkub...
.. sama maja, seestpoolt.
Kokkuvõte ja kaardid
Distants tuli kokku 95 km. Või ka sada, sest tegime nii palju siksakke.
Kõndisime rohkem kui suusatasime.
Loomi-linde peaegu ei näinud. Metsastes kohtades oli loomade jälgi palju ja igasuguseid. Üleval olid põtrade jäljed (kühmud lumel, nagu jälje negatiiv - loom on lume kokku vajutanud, ja tuul on siis pehme lume ümbert ära viinud). Norrakad nägid meiega pea samas kohas suurt põdrakarja. Meie Ennikesega nägime kitse, oli mingeid valgeid linde, kõik.
Kuuest ööst viiel ööbisime majas üksi.
Üldse nägime mägedes täpselt viit inimest:
- kahte Norra kutti Reinheimi ja A-hytta majades, Reinheimis ööbisime koos
- DNT onu A-hyttas
- kahte suusatajat enne Gammelsetra maja
Jutt norrakate talimatka-lembusest on puhas jama.
Ka Kongsvollis oli Kanada grupp, mitte kohalikud.
Märkused ja tehniline info
Aeg: 31. märts - 6. aprill 2019
Grupp: Ennike Janne Tiit Juhani Ergo Kaur
Ärkasime iga päev u 7:30, sahmisime kaks tundi, liikuma saime 9:30 kuni 10:00. See oli okei, aega oli külluses.
Liikusime iga päev 5-6 tundi, tipupäev vist 6.5. Just paras! Ükski päev polnud päriselt pikk ega raske, ükski polnud ka liiga lühike.
Päevad on pikad. 20:30 oli veel täiesti valge.
Seljakott oli mul alguses 17 kg, lõpus 12 kg. Kiidan taevani Fjällräven Kajka kotte, need on lõpmata mugavad nii kanda kui kasutada.
Oli üldiselt soe. Mu soe jope, kindad, suusaprillid tulid välja vaid Snohetta tipus. Üldse oli mul ohtralt liigseid riideid.
Grupi apteegist läks 6 inimese ja 7 päeva peale ära üks väike plaaster.
Tehnilisi probleeme suuskade või varustusega praktiliselt polnud (v.a. lume "pakkimine"). Remondikomplekt oli vaid varuks kaasas.
Suusad. Plastikpõhjaga (kalasaba) matkasuusk ja rihm-klamber töötasid keskpäraselt. Laugel pinnal ja ülesmäge liikuda - okei. Jäisel pinnal, kallakul (traaversil), tuulega, allamäge - nuhtlus.
Suusakepid. Paljudel oli matkakepp + lumerõngas. Toimis väga hästi. Tõsi, meil vedas ka - pehmet lund polnud, kepi peale jõuga keegi kukkunud.
Söök. Tuli väga täpselt välja. Kõht oli kõigil täis ja kõik kulus täpselt ära. Kui lõpus hakkas nälg tekkima, leidis keegi varu-konservid üles.
Raha. Grupi eelarve tuli 800 eurot / nägu. Transa 250, majad 250, Kongsvoldi hotell + söögid 250, grupi söök 50.
Isiklikke kulusid tuli mul väga vähe, kogu varustus oli olemas. Ostsin kindlustuse (30 eur), matkale veidi alkoholi ja magusat, natuke kulus Oslo lennujaamas ja Gjøra poes.
DNT võti. Tellisin endale võtme, et majadesse sisse saaks. Päriselt a) olid kõik majad lahti b) majadel olid mingit muud lukud. Siin on mingi värk DNT vs KNT.
Prillid. Mina ostsin https://www.um5.ee poest nelja euro eest päiksekad ja käisin kogu matka nendega. Sellest piisas.
Kaardid. Oli kaks paberkaarti. 1.50k, tyvek. Üks kadus kohe matka alguses tuulde. Teist kasutasime edaspidi ainult majades sees, planeerimiseks.
GPS rakendused. Mitu erinevat. Kõik toimisid, ükski polnud hea. Mul Topo GPS Norra kaardiga, paar eurot.
(Märkus aastal 2022: Locus Maps rakenduse navigatsioon töötas laitmatult.)
Telefon on hea asukoha kontrolliks, aga teed plaanida sellega hästi ei saa. Ja navigatsioon on aeglane. Ekslesime kogu aeg - mitte kordagi palju, aga kogu aeg natukene. Usun, et paberkaart oleks orienteerumiseks kiirem olnud.
Viited
Dovrefjelli park - https://en.wikipedia.org/wiki/Dovrefjell
Gudbrandsdaleni org - https://en.wikipedia.org/wiki/Gudbrandsdalen
Snøhetta mägi - https://en.wikipedia.org/wiki/Sn%C3%B8hetta
(Skandinaavia pärisnimesid on raske guugeldada, sest IKEA kasutab neid tootenimedena.)
Norra topokaart - https://www.norgeskart.no
Norra matkaliit - https://www.dnt.no/
Kongsvoldi hotell - https://www.kongsvold.no/
Reinheim - https://ut.no/hytte/10918/reinheim
Åmotdalshytta - https://ut.no/hytte/101147/amotdalshytta
Loennechenbua - https://ut.no/hytte/10793/loennechenbua
Gammelsetra - https://ut.no/hytte/10794/gammelsetra
Google Sites
Report abuse