2022 suusamatk - Norra, Okstindan

Esimene matkapäev - üle järvede telkima
9 km; paar tundi; tuuletu ilm ja päike

Sõidame üle paari järve ja ronime üle maakitsuse. Tõusu on vaid sadakond meetrit, kuid kui raske see on! Ukerdame aeglaselt paksus lumes ja ei leia hästi teed. See-eest on kohe päris suusamatka tunne sees. Et noh igal pool on valge ja pehme ja ilus ja ei tea, kuhu minema peaks :)

Ööbime Gresvatneti järve poolsaarel hõredas metsas. Õhtu on pehme, sajab veidi lund.

Teine matkapäev - vihm ja vastik
13 km; aega kulub terve päev; räme vihm ja vastutuul

Hommik algab tuulega, telki võtame maha kolmekesi.

Täna tuleb otsustada, kas sõita ümber mäestiku päri- või vastupäeva. Tuul oleks nagu lõunast ja päripäeva ringi tehes peaks me kogu päeva rassima kitsas orus vastutuult. Seega sõidame piki järvesid läände, et teha vastupäeva ring. Tagantjärele - meil vedas selle otsusega väga. Lõuna poole minnes ei oleks me ilmselt mäestiku keskele, tõeliselt ilusatele maastikele üldse jõudnud.

Peatume Gressvasshytta maja juures (4 km). Einari DNT võti avab vaid ühe väikse toa. Suur maja on lukus, ustel kurjad kirjad. Kõik on kuidagi ebasõbralik, tuuline ja kõle.

Järgnev sõit Kjennsvasshyttasse on minu kõikide suusamatkade kõige vastikum päev. Kõigepealt "pakib". Siis hakkab vihma sadama. Ja siis rämedalt vastutuult puhuma. Suusamatka varustus ei ole üldiselt veekindel, sest peaks olema külm, mitte märg. Saame läbimärjaks, tuule käes on ropult külm. Kahe järve vahelisel tammil (elektrijaam) teeme peatuse, aga erilist varju me ei saa.

Ma tahaks siit põgeneda, minna sooja tsivilisatsiooni, olla nädal aega hotellis, midaiganes, aga mitte selle vihma käes sõita!!!! Hambad plagisevad ja mul pole ühelgi suusamatkal ühelgi hetkel olnud nii külm nagu nüüd siin, plusskraadide ja tormi käes.

Õnneks, õnneks saame Kjennvasshyttasse sisse. Võtame ööbida väikese maja ühes toas. Siin on nõrk elektriküte (et majad ei külmuks?) ja pliit ja kuivad puud. Kütame, teeme süüa, sahmime, riputame kogu maja riideid täis. Juhani korraldab saapakuivatus-agregaadi, Tiit tõmbab pesunööre, mina jagan Jägermeistrit. Tasapisi hakkab parem ja lõpuks hea.

Kolmas matkapäev - puhkus mägedes
5 km, kaks tundi, lumesadu ja pilvealune päike

Teeme kerge suusaringi puudest kõrgemale, 800m peale ehk siis 300 m tõusu. Kohe hakkab hirmus ilus! Mulle tõesti meeldivad need paljad, lumevalged maastikud. Siis libiseme metsa vahel alla - ilma seljakotita sõita on nii kerge ja mõnus.

Õhtul saabuvad kaks Norra naist koerte ja kelguga. Nad on lahkelt nõus suures majas ööbima. Miskipärast ei paku me neile teed ega kutsu juttu ajama. Meile aga teeb Einar pannkooke!!!!!!

Neljas matkapäev - Rabothytta, 1200m
10 km, terve päev, pilvine ilm

Sõidame Rabothyttasse 1200m peale. Vahemaa on vaid 9 km, kuid sõidame seda terve pika, raske päeva. Kõik nõlvad on uuest värskest lumest pehmed. Siksakitame hästi madala tõusunurga all üles. Ilm on pilves, valgus tuleb kõikjalt ja "peidab" maastiku reljeefi täiesti ära. Seega ei tea me hästi, kust täpselt läbi saab, ja otsime teed.

Kuid on super ilus! Täna oleme terve päeva minu ideaalmaastikul: ainult valge, ja ülalt tuleb maagiline valgus. Puid pole, kaljusid pole, taevast pole, lihtsalt valge!!!

Majas tuleb meil end ukseni kaevata. See on tükk tööd! Lund on meeletult. Lukk on jääs ja uks kinni külmunud...

Rabothytta on imelineeeeee. See on Norra ilusaim mägi-hütt. Superägeda arhitektuuriga, aga ka tehniline lahendus on väga vinge. Kaminad on korraga ilusad ja efektiivsed, maja ise on koridori-vaba ja osadeks jagatav (kergesti ja efektiivselt köetav), köök on mugav ja käepärane. Äge!!! Muidugi on siin kuivad kaminapuud, aga ka sisetualett ja vedel vesi. Ja päikesepaneelidel elekter.

Vahime tohutust aknast päikeseloojangut. "Roerichi värvid", märgib keegi. Oleme mäeharjal 1200m peal ja vaade on tõesti kaunis.

Viies matkapäev - puhkus liustikul
10 km, kolm tundi, pilvine ja udune ja natuke päiksene ilm

Meil on valida, kas sõita ring ümber mäestiku või jääda siia "üles". Jääme siia. Nii paksu lumega oleks täisring liiga raske pingutus, ja me sõidaks enamjaolt all metsas. Ja see nagu pole see? Vähemalt mina tahan kõrgemat maastikku. Ja kuhugi tippu ka. Seega jääme Rabothyttasse, suisa kolmeks ööks.

Oleme eilsest väsinud ja ilm on udune, tipuilma pole. Teeme siis käigu liustiku lõunaservale, ~1350m. On ilus!!!! Pilvealune päike on kord udu taga, siis selle sees. Pärast laskume ilma seljakottideta liustikult majani, teeme nõlva pehmes lumes uhkeid poognaid ja on nii mõnus, nii mõnus.

Õhtul ägedad virmalised. Vöödid, kardinad, lainetus. Vaatame neid läbi Rabothytta tohutute akende. Uhh, kui äge!

Kuues matkapäev - Okstindeni tipp, 1806 meetrit
15 km, kaheksa tundi, särav päike terve päev, tuuletu, -15C

Sini-sinine taevas hommikust õhtuni. Külm, kuid mitte liiast. Tuulevaikne. Valge lumi särab. Kõik särab. Mäed on siin parajalt järsud, mitte sihukesed kurjalt ähvardavad järsud, vaid numpsikud. "Sinna tahaks otsa minna ja sinna ja sinna ka". Armas mäestik. Ja tõesti ilus.

Suusatame seda suurepärast liustikku pidi Okstindeni alla. Ronime viimased 250 meetrit (kõrgust) järsus lumes jalgsi ja kassidega. Tipp on tore lumine mütakas. Naudime. Õigel hetkel kobab Tiit oma kotis ja tõmbab välja... šampuse!!! Juhhei!!!!!

Teiselt poolt tuleb tippu Norra onu, kel see on "umbes viieteistkümnes kord selle mäe otsas".

Jõuame tagasi koju, võtame suusad jalast... ja paneme taas alla. Ei raatsi veel tuppa minna! Suusatame maja ümber ringe ja vaatame, kuidas päike madalamale vajub.

Suurepärane, vaimustav tipupäev.

Seitsmes matkapäev - alla järvedele
22 km, terve päev, vahelduv hea ilm

Tuleme tagasi, umbes tuldud teed, variatsioonidega. Järvedeni, üle mingi kuru, uute järvedeni. Metsas tohutult loomajälgi. Õhtu on külm, jälle -15C vist. Päikese ümber on halo ja kõik on ilus, ilus. Telgime.

Kaheksas matkapäev - tagasi auto juurde
10 km, kolm ja pool tundi, vahelduv ilm ja tugev taganttuul

Sõidame autoni. Üleliia kerge pole ka see - lumi on paks, pehme, värske.