Roheliste rattaretk 2015 - Haanja

15. - 17. mai.

Haanja ja Aluksne kõrgustikud.

Algus ja lõpp Vastseliinas.

http://rattaretked.ee/esileht/95-2015-04-29-12-59-00.html

Esimene päev: Vastseliina - Kütioru - Haanja - Rõuge

Alustame veaga. Matka start ja materjalid olla Vastseliina rahvamajas. Aga kus see on??? Sõidame rahvavooluga koos hoopis Vastseliina kiriku juurde. Ups!!!

Kiire ring tagasi ja saan asjad kätte, aga veereme päev otsa suht sabas.

Alguses on asfalt.

Siis kruus.

Kütioru veskite järel - muda. Enamik ei sõida, vaid kõnnivad.

Dialoog rajalt:

- noormees: "kuidas mudased mülkad meeldisid?"

- tütarlaps (täiesti emotsioonitult): "mine persse."

Teeme pool tiiru ümber Kavadi järve ja täisringi ümber Suure Munamäe. Mäel saame torni ronida - tore - ma polegi seal üleval käinud!

Meie õuduseks paistab tornist vihm, mis on just meie tänase laagripaiga suunas...

Öö tuleb Rõuge Ööbikuorus. Haanja - Rõuge lõigul hakkabki sadama, telgi saame üles täies vihmas, jalad on märjad mis märjad.

Õnneks teevad korraldajad suuuuuuuuuure lõkke. Selle ääres aurates jääb vihm vaiksemaks, lõpuks tuleb päikegi välja.

Õhtu on külm, telk on jääs.

Kult-programm on nõrgavõitu. On Justamendi kontsert. Uskumatu, et neid kalasilmseid saurusi veel lavale lastakse! Vähemalt pole Strandbergi! Kuulan Uhhuduuri juttu ja Rõuge kirikus kohaliku hõbekõri kontserti, aga siis tuleb varajane uni.

Vihmast hoolimata oli tore päev ja õhtu. Tuttavaid on palju. Maastik on õrnalt roheline, metsa all on jänesekapsa valge vaip, iga nurga taga on uus oja või järvesilm, kõik on kevadiselt nunnu.

Teine päev: Rõuge - Hinni kanjon - Sänna - Pähni - Korneti - Ruusmäe

Hakkame sõitma ja ennäe - vihm! Õnneks on tossud & sokid eilsest juba märjad, sellevõrra ongi harjunum.

Hinni kanjon on minu jaoks uus. Kanjon on rahvast täis, trepil on saba! Seisan selle ära ja jalutan läbi kogu liivakivvi uurdunud oru.

Pikk liivane-kruusane-mägine lõik läbi Sänna Pähnile läheb mõnuga. Ma olen kevadel suht usinalt rattatrenni teinud, mu ratas (amordita mtb) on sellise radade jaoks loodud, tõusudel on jõudu ja laskumistel kindlust. Ka vihm jääb vähemaks ja läheb lõunaks päris üle. Vahepeal Karaskil pidanuks olema kontsert, mida siiski ei ole, sest artist jõuab kohale 11:30 PM, mitte AM. Tühja sest kontserdist! - ronime Kalli & coga mäkke (jalg on tal veel terve).

Sänna kultuurimõis jääb must üsna puutumata, lõunapaigas Pähnil istun aga pikalt. Võtan varbad paljaks ja kuivatan riided enam-vähem ära.

Tänane põhi-eesmärk on minna Lätti, Korneti / Druskase mäele. Korneti põhjanõlv on metsata ja avab vaate kogu Haanjamaale. Munamäe ümar mumm on kenasti näha. Ronime KK + jõnglastega mäe metsasesse päristippu (246m). See on üsna rahvavaene. Hea tunne - oleme kohas, kuhu enamik rattaretklasi ei jõua! Siis jõuab kohale Kati, ronin koos temaga teist korda sama mäe otsa ja veidi edasi kah ja pildistan Korneti mäe otsas hängivaid rohelisi.

Läti-Aluksne on muide mägisem kui Eesti-Haanja.

Õhtu on Ruusmäe / Rogosi kindlusmõisas. Omapärane suure siseõuega mõis väikse järve kaldal. Vaatan loodusfilmi liustikest ja lähen taas vara magama.

Kolmas päev: Ruusmäe - Tsiistre - Nopri - Saarde - Vastseliina

Tsiistre linamuuseum. Ma ei ole pärimuskultuuri fänn, aga see koht meeldib mulle. Siin hoitakse ainsana Eesti alles linataimest kanga saamise kunsti. Väärt värk!

Nopri talu-meierei. Peremees räägib ja räägib. Keel on mõnus võru ja kirjakeele segu. Perenaine teeb vahele käredamat häält. Mul ei ole "eelista Eestimaist" suhtes mingeid tundeid, aga Nopri muudab mind (vist; eks ajalugu näitab). Nad on niii sümpaatsed! Tarbime kohapeal ja ostame kaasa ja lubame, et nende kaubamärk saab sõbraks.

Noprilt sõidame Saardesse. Seal on sõbrad, kuum rabarbrikook, maailma parimad kapsarullid. Aitäh!

Pärast Saardet algab Setumaa. Tsässonid ja puha.

Eston Kohvri röövipaik on teelt veidi eemal. Käime ära ja vahime Vene piiri. Mnjah.

Lõunapaigast veereme mööda (sest kapsarull), Meremäe tornist veereme mööda (sest pikali maas) ja jõuame kontserdi ajaks Vana-Vastseliina.

Aga kontsert igav, ilm kisub ka vihmale. Sõidame päris-Vastseliina, pakime end autosse ja koju ära.

Pisiasju

Tegime ära kõik raja tiirud ja sakid. Kokku umbes 180 km.

Rattad pidasid hästi. Mu kriuksuva keti fiksis ära Viljo ime-õli.

Poed olid meie tulekuks valmis. Kus oldi pikalt lahti, kus mitu müüjat tööl. Tublid!

Külm ei olnud ei öösel ega õhtul. Sulejope ja hea magamiskott!

Meie autosse mahub mugavalt 3 inimest ja 3 suurt ratast.

Süüa anti paremini kui iial varem.

Laagris jõuramist oli rohkem kui iial varem. Mind otseselt ei sega, aga noh.

Väntavaid lapsi oli rohkem kui iial varem. Kõige noorem täis-raja läbisõitnu oli vist 7a. Uskumatuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu.

Üldiselt seltskond vananeb ja hõreneb.

Rohelised on jätkuvalt väga sümpaatne üritus!

Mindagu rohkem!