Barcelona 2006

Sain Gartneri kevadise konverentsi kõrvalt veidi mahti Barcelona peal ringi vaadata. Gartner imes, kuid Barcelona oli võimas. Ühe päeva sõitsin ringi jalgrattaga ja teise hulkusin koos katalaani asjade eriteadlase Piretiga, nii sain kesklinnast välja ja nägin ka muud peale la Rambla ja Gaudi.

Mis seal Barcelonas siis on?

Esiteks lööb B külalist oma arhitektuuriga. Seda on igasugust, igal pool, palju. Romaani vundamentidel gooti vanalinn, Gaudi ja juugend, araabia/islami mõjud, 1992 olümpiamängudeks tehtud ultramoodsused. Need kõik sobituvad omavahel kenasti kokku ja loovad põneva keskkonna. Raske on vaid aru saada, mis on vana ja mis uus. Minu silma jaoks võib massiivne raidkivist ümarkaar olla nii aastast 1200 kui 2000, ilmselgelt keskaegne kirik läheb sujuvalt üle ilmselgelt nüüdisaegseks elumajaks... Igatahes on linna kogu ajalugu olemas ja nähtaval ja töötab kokku ja see on tore! Kui enne teadsin, et B "on ilus, sest keegi Gaudi ehitas seal palju põnevaid hooneid", siis nüüd sai selgeks, et G valis oma parimatele töödele lihtsalt väärilise raami.

On paista, et avalikku ruumi ei ole maha tapetud ei liigse kokkuhoiu, hirmsa lammutamise ega lihtsalt erakätesse andmisega. Uusehitised ei laiuta kõnnitee arvelt ega näe välja kui odavad kipskarbid. Kõikjalt leiab huvitavaid pisilahendusi, kas on tänavalaterna post kuidagi valetpidi kõver, või on tänavaäär pikalt laste mänguväljakuid täis, või on pargipingi asemel miski krutski.

Äärelinn on lõunamaiselt ilmetu - roosakat tooni odavad karbid külg-külje kõrval reas.

Tänavad. Linna laiad ja sirged hiigelbulvarid (Parallel, Diagonal jne) jätavad puude tõttu kuidagi leebe mulje. Bulvarid lõpevad miniväljakutega, nii paistab iga tänava lõpus rohelus. IGAL ristmikul, eranditeta, on titekärude ja rataste jaoks kaldteed. Ristmikud on kaheksanurksed - majadel on üks nurk maha lõigatud. Selle lihtsa nipiga on igast ristmikust loodud pisike väljak ning "äralõigatud" seinte akendest avaneb sinna vaade. Liiklus ka ohutum - ei ole pimedaid nurki.

Kaherattalised on au sees, rollereid ja velosid on linn täis, ning nendega sõidavad kõik. Ülikond + rattaromu on täitsa OK kombinatsioon.

Meri. Mereäär on jäetud inimestele ja seda tarbitakse. Meri teeb ikka linnast linna ;)

Mäed. B asub mere ja küngaste vahel. Võõral on liikuda lihtne - mereäärsesse kesklinna jõudmiseks tuleb lihtsalt järjest allamäge jalutada :) Kallimad elurajoonid on miskipärast kõrgemal, rannast eemal.

Parke on palju - all-linnas tillud korrastatud väljakud, üleval mäenõlvadel suured metsikud alad. Taimed on okkalised nagu kõrbes, kaktused õitsevad... Güelli parkmägi on kõige lahedam linnapark, mida ma elus näind olen. Pargid on popid, rahvast palju, pühapäeval oli ühes suur lasteetendus.

Inimesed. Kõik need tänavad & väljakud on turiste paksult täis :) Osa vanalinna on see-eest pooleldi getostunud... Kogu linn podiseb igasugu tegevusest, käib suur laul ja tants ja trikitamine rahva lõbuks. See pole mitte ainult turistidele. Barcelonetas oli üks noorpaar pulmabändi avalikul väljakul mängima pannud, rahvas tantsis ja turistid klõpsisid. Pruutpaar oli kohale sõit lilledega motorolleril :) Kõrvaltänavatel sõid inimesed väljas (tänaval) õhtust, koduuksed pärani. Tänav on siin elamise koht, tee kusagilt kuhugi.

Lapsi on palju ja igas vanuses - mängivad tänaval palli, hängivad niisama, on vanematega. Laste olemasolu ütleb linna kui elukeskkonna kohta palju, aga kuna ma ei tea, kui paljud neist on kohalikud ja kui paljud võõrad, siis ma pigem ei hakka järeldusi tegema :) Igatahes ei hoita lapsi siin seitsme luku taga ja vanemate silma all, vaid lastakse oma elu elada. Mis tähendab vähemasti seda, et turvaline on siin küll.

Turvaline tundub küll vaid seni, kuni mind metroos peaaegu paljaks varastatakse.

Kokkuvõtteks - Mu esimese päeva/õhtuga tekkinud ülimeeldiv arusaam osutub muidugi naiivseks, aga lõbus koht nii elamiseks kui külastamiseks on B. igal juhul!

Mina ise käin siin:

Kesklinnas, muidugi, la Rambla ja katedraali-ala ja vana geto ja muu all-linn saavad korralikult läbi hulgutud nii päeval kui öösel. Vanalinn on täitsa hull ja SUUUR - ja iga nurga taga avaneb uus pisiväljak, kitsas kõrvaltänav, siseõu, sammaskäik. Mu hotell (Torre Catalunya) on Kataloonia väljakust 30 min kiiret kõndi - või 15 minutit metrood.

Rattaga sõitmas! Saan laenutusest vana rattalogu (käikudeta, kett tuleb maha, tagaratas kaheksas) ja KOLM rasket lukku ning kiman päev otsa mööda linnaääri ringi. Palav on :) aga muidu on siin rattaga supermõnus, teed on head, ratturitega on igal pool arvestatud.

Väntan end kõrgele-kõrgele linna kohale Parc Güell'i. Ronin mäkke, kuhu teed ei ole, on vaid rada läbi okastaimede. 360-kraadi vaade! Veidi allpool istun tükk aega kohapeal ja vaatan tulevaid-minevaid inimesi. Pärast otsin raskustega üles pargi alumise värava ja samuti raskustega Gaudi (igava) majamuuseumi. Park ise on super, rajad looklevad üles-alla, iga käänaku tagant avaneb uus koomusk, muidugi on ka siin mingi bändi kontsert eriti gaudipärases varjualuses. Kati: Riin olla ka B parke kiitnud. Usun, Güellist ilusamat pole ma näinud.

Sõidan rattaga end konverentsile ära regima. Esialgu satun valesse Kongresside Paleesse, õige on Palau de Congr.. Catalunya kusagil äärelinnas, kohalikud seda ei tea ja kaartide peal ei ole. Olen päris kindlasti ainus rattaga saabuv delegaat :) Tulemusena palju rattaga kihutamist, et 21.00 ratas ära anda ja ID-kaart tagasi saada. Jõuan, aga viimased 15 min olen ilmselt Barcelona kõige ülbem jalgattur, nii tegelikult EI TOHI sõita!!!

Sagrada Familia superkirikus. Satun kiriku "alla" pühapäevahommikusele jumalateenistusele (missa? armulaud?), torni ei roni. Aga ausalt, ma ei saa sellest projektist sotti, eriti pärast Pireti juttu kataloonlaste ateistlikkuse kohta.

Mere ääres ja Barcelonetas. B-neta on popistuv elurajoon pisikesel poolsaarel, ja selle juures on rand. Käin jalgupidi vees - liivane rannaäär on chillivaid selts- ja perekondi üpris täis, meres ujumas polnud aga kedagi. Lained on tugevad, nagu ookeanis. Siin on veel jahisadam, kino, muuseum, lõputult jalutusteid ja maastikukujundust...

Kirikutes piilumas (moosivarga tunne on). Kirikud on vanad, suured ja lihtsad, ning mõjuvad lisaks arhitektuurile peamiselt valgusega, hullult edevat sisustust pole näha.

Söön kohas nimega origin 99.9 kohalikke hõrgutisi. Saan teada, et katalaani köök tarbib palju kilu (anshoovist) ja heeringat. Heeringat süüakse viinamarjadega :) Kataloonia köök olevat maitsev, mina sellest aru saada ei jõua.

Turul on miljon eri molluskit ja Vahemere soolane lõhn. Juustuvalik on Prantsusmaal parem.

Metroos, kus mind püütakse paljaks varastada. Tehti klassikat - kui rongi uksed kinni hakkasid minema, rabas üks mees perroonilt mu riietest, hakkas miskit seletama ("sul on seal plekk!!!") ja tõmbas tähelepanu endale. Teine vajus külje alla ja hakkas käsi vöökotti ajama. Kotis oli lisaks passile JA ID-kaardile ja moblale ka Gartneri pääse! Kui ma poleks enne sõitu selle taktika kohta lugenud, oleks vähemalt passist ja moblast ilma jäänud. Tänu lugemisele oli reaktsioon veidi parem ja sellest piisas. [Hiljem kuulen, et meie leedukas jäi eelmisel aastal niimoodi videokaamerast ilma.] Kohalikud muide nägid kõike pealt ja said ilmselgelt aru, aga ei vaevunud mind isegi hoiatama. Pärast kehitasid õlgu - no nii me siin elame jah. Hale... või rünnatakse vaid välismaalasi ja nendest ongi kõigil pohhui? Ilmselt on kõhul kantav vöökott viga, sest kõik saavad aru, et seal su kraam on.

Liiklus on üllatavalt viisakas - isegi mu esimene 140-ga kihutanud taksojuht andis inimestele teed. Ummikuid ega koleliiklust ega ülbust ega lõunamaist närvilisust ei näe. Rollerid ja ratturid (mina) ei hooli punasest tulest ja lapsed on autodes lahtiselt, mitte kinni nööritud nagu meil. mõlkis autosid ka eriti pole. Uued politseiautod on Citroen Picassod :)

Piretiga linna peal. Piret on kohalik, filoloog, õpib kahte keelt (hispaania ja katalaani) ja õpetab kõiki ülejäänuid. Piret taris mu kesklinnast eemale rikaste linnaosadesse (Tibidaba vist); eks-getosse; viis ühe Gaudi maja juurest teise ja kolmanda juurde; andis süüa ja rääkis väga kiiresti väga palju juttu. Talle vist meeldib siin :)

Piret tegi mulle selgeks ka põhilise: Barcelona on Kataloonia linn, mitte Hispaania oma. Et siin rabatakse õhtuti üheksa-kümneni tööd teha, teenitakse raha ja aetakse äri, mitte ei kummardata jumalat ega kuningat ega lõunamaist lodevust. Et pealtpoolt paistev malbe hängimine on turisti, mitte kohaliku elu. Ning et Hispaania maakondade vaheliste erinevuste (ja pingete) peitmine on Hispaania valitsuse selge poliitika...

Veel pisiasju: 

- siin on väga palju lapseootel naisi.

- on väga palju "hele laps ja värviline hoidja" kombinatsiooni.

- mitte üht mänguasjade poodi ei näinud.

- kempsuuksed käivad kõik lahti sissepoole.

- inglise keelega saab hakkama, aga on ebamugav.

- laupäeval on pesupäev, õhtul on linn rõdudelt rippuvat pesu täis nagu mustlaslaager.