Embedded Files
Halan netis, et tahaks suusamatkata, aga ei viitsi korraldada.
Üks hea hing suunab mind seepeale Kulgejate Klubi lehele.
Nood teevad Soome suusamatka!
Sihiks Karhunkierrose matkarada Põhja-Soomes Vene piiri ääres, põhjapolaarjoonest paar sammu lõuna poole.
Viis päeva suuskadel, ööd metsamajades.
Sobib!
Läbin test-matka Võhma rabas ja olengi grupis.
Kambas on viis daami ja kaks meest.
Kogu ürituse hingeks ja korraldajaks on Kulgejate Klubi Eveli.
Matkame märtsi keskel, 13.-17. märts.
Karhunkierros kulgeb Oulanka / Kitka jõgede kanjonitel ja Ruka mägedel.
Järsemaid kohti lumega läbida ei saa - mitte ühegi vahendiga. Vajud vööni lumme või veered alla.
Talveks on eraldi talvetee, mis raja järsemad (ja ilmselt ilusamad) lõigud maha lõikab.
Ööbimiseks on köetavad majakesed.
Rajal on ka paar kohvikut ja "külastuskeskust", aga nende peale me suurt ei looda. Talv noh.
Sõidame läbi kogu raja Hautajärvilt Rukani, plaani järgi 80 km, tegelikult umbes 85.
Päev 0: Tallinn - Helsingi - Ruka
Hommikuse laevaga Tallinnast välja, terve päev autos, õhtuks Rukal majakeses.
E. üllatab sellega, et jagab välja eelpakitud, nimelised ja ootamatult kerged söögikotid.
Tal on plaan kogu telgindus ja potindus ise kelgul ära vedada!
Telkide mõte on autonoomsus - et ei jõua majani või on see täis või satume eriti looduskaunisse kohta.
Päev 1: Hautajärvi - Savilampi, 16 km
Hautajärvi on Karhunkierrose põhjapoolne ots. Siin on külastuskeskus. Saame kohvi, ostan kaardi ja kell 13 lendame rajale.
Esimene sild
Rivikorraldus
Jäime vist pimedale?
Eveli nõiaköök
Alul kulgeme hoogsalt piki saanirada. Keegi on käinud siin räätsadel, kuid suusajälgi pole.
Elevust toob matka esimene rippsild. 6/7 grupist läheb otse üle jõe, aga T ronib korrektselt sillale ja teiselt poolt üle. Sillal on ligi meeter lund!
Algab Oulanka rahvuspark. Saanirada saab otsa, räätsarada kaob, oranžid teemärgid kaovad. Sumame topokaardi järgi paksus lumes. Raske on!
Lund on metsas lõpmata palju ja see on pehme, mitte kõva ja koorikuga nagu mägedes.
Kõik jaksavad, aga kerge pole vist kellelgi peale E, kes lendleb oma seljakoti JA kelguga üle lume nagu liblikas.
Ümberringi on mets ja sood, avaraid vaateid täna ei näe.
Lõuna teeme laavus - ühest otsast lahtises varjualuses.
Korraks taas saaniteele kihutama, aga siis läheb künklikuks ja tüütuks. Me ei saa matkasuuskadega mäest ei alla, ei üles.
Peame käima raja kõrval paksus pehmes lumes. See ukerdamine on lõbus, aga väga aeglane. Tasapisi läheb pimedaks.
Rada käib kõrgel jõekaldal, aga jõe vaadet me ei näe, sest pime.
Ööbimiskoht - Savilampi majake - on all Savinajoki ääres, Savina ja Oulanka jõgede kohtumispaigas.
Otsime seda olematute jälgede järgi tükk aega.
Aga maja on soe ja õdus. Siin on sümpaatne saksa vanapaar, tulease, saab süüa ja juua ja varakult magama.
Start kell 13, majas kell 20.
Sõitsime 16 km 7 tunniga! Uhh! Aeglane on see metsas matkamine...!!!
Ja ei kohanud rajal mitte ühtegi inimest!!!
Päev 2: Savilampi - Ansakämppa, 21 km
Algus on raju.
Kõigepealt rippsild üle Oulanka jõe.
Siis trepp, mis talvel pole muidugi trepp, vaid lihtsalt rämeda lumega järsk nõlv.
Suusaga pole seal miskit teha, aga ka ilma ei saa.
Tüdrukutel pole väga hull, aga meestel vajub keha vööni lumme.
Lõpuks roomame mäest üles - põlvili, käpuli, kes kuidas.
Rapime end suuremast lumest puhtaks ja ähime natuke.
100 meetri peale kulus vähemalt pool tundi!
Oulanka jõgi Savilambi juures
Sillake
Savilampi maja
Neljal käpal
Liigume täna piki käänulist ja kanjonitega Oulanka jõge.
Kaardi järgi peaks tee olema suht sirge ja lauge, kuid kaart petab. Rada vingerdab paremale-vasakule ja üles-alla.
Püüame kulgeda saanijäljes, aga ka see vonkleb mingi oma loogika järgi.
Maadleme mikroreljeefiga. Matkasuusk ei ole laskumistel juhitav ja tõusudel ei saa kitsas jäljes "kuuske" kõndida.
Nii sumame tõustes paksus metsa-aluses lumes - ja laskudes samuti. Järsemate kohtade peal tuleb suusad alt võtta.
Kukume, aga see on nuhtlus. Püsti ei saa, toetuspinda ei ole. Kotiga pole püsti tõusta lootustki.
"Suusakallakuga matk", kommenteerib keegi pidevat suuskade käes tassimist.
E kelgu rakmed ei toimi ja kelk tiirutab nagu purjus kaaslane küll taga, küll küljel, küll ees.
Hiljem õpib E kelgu nipid selgeks ja võtab äkilisemad laskumised mugavalt istudes.
Lõunaks oleme liikunud vaid 3.5 km.
1 km tunnis!
Ägedad suusaässad oleme!
Lõuna jõe ääres Taivalköngase laavu juures teeb aga kõik heaks.
Puhastame lauakese 40 cm lumest ja saame sooja, mõnusa lõunapaiga.
Ning jõel on nii ilus!
Avar!
Lumi särab päikeses!
Jõest saab suuskadega üle, kuid mitte allavoolu edasi - liiga palju kärestikke ja lahtisi kohti.
Roomame taas üles kaldale. Lumi on sula & pakib, on palav ja kuidagi tobe olla.
Õnneks paistab läbi metsa jõeorg - avar ja hele - ning jõe teispoolne kõrge kallas.
Vaated annavad meie tegevusele vähemalt mingigi sisu.
Jõuame Oulanka külastuskeskusse. See on rahvuspargi süda ja Karhunkierrose kese.
Kahjuks pandi kohvik pool tundi tagasi kinni. Tühja sest kohvist - õlut tahaks!
Rada on keskuse juures tugevalt sisse tallatud ja kohtame isegi paari inimest.
Edasi läheb tee Oulanka paremal kaldal.
Vaated laiale jõele, kosekesed ja üldse on ilus.
3 km käidud niuhti!
Pääste-opp
Ka parematel juhtub :)
Ansakämppä
Kas jõuame sõita järgmisse majja või peame poolel teel telkima?
Hommikupoolik ei anna suurt lootust, kuid õhtul ületame end täiega.
Ilm läheb külmemaks, lumi ei paki enam ja lipe on parem.
Sõidame pimedani ja lõpetame kell 8 Ansakämppä majakese kohal.
Suusad alt (sest ka see maja on all jõekaldal) ja trepist alla ja 8:15 oleme maja uksel.
Siin on neli räätsa-ässast hollandlast ja soe ja õdus.
Hollandlased läevad õhtul õue, sest "ehk on virmalised".
Ja ongi!!!
Ere roheline triip üle kogu taeva!
Kaunis!
Asetan fotoka õues kindale ja saan kohe esimese katsega isegi pildi kätte :)
Virmalised ei viibi kaua, aga nad on täiega ägedad. Hästi muutlikud, kord on taevas roheline siin, siis seal.
Vaatan neid ja jutlen hollandlastega. Nad on rajal lühemalt kui meie, aga neil on 30 kg kotid (???) ja meid peavad nad veidi hulludeks.
Päev 3: Ansakämppa - Jussinkämppä, 8 km
Juubilaritar
Suusakallakuga matk
Kohalik kiirtee
Pool / pool
Hommik algab šampuse ja õhupallidega.
Siin on tõeliselt säravaid inimesi.
Mõni neist saab täna 50.
Ma tõeliselt imetlen neid!
Suudaks minagi vanaduspõlves nii kepsakas olla... :)
Täna on puhkepäev. 8 km piki kerget ja sisse sõidetud rada. Lõunaks oleme õhtul.
Päike särab, mets sulab. Kõik tilgub ja puudelt kukub suuri, raskeid lumelahmakaid.
Maja on Kulmakkojärvi ääres. Teeme päiksesäras järvel kerge ja ilma seljakottideda tiiru. Uhh kui kerge on sõita!
Õhtuks saabub suur kamp Soome noori. Kaevavad endale lumme kraavi ja ööbivad seal. Huvitav...
Ning jälle on virmalised! Vehivad üle kogu taeva! Roheline, punane kollane värv ja milline kiire mängi!
Seisan plätade väel järve paksus lumes, vahin taevast ja püüan pilti teha.
Päev 4: Jussinkämppä - Porontimajoki maja, 20 km
Juuma järve ääres lõunal
Porontimajoki onnike
On sula ja tuul. Kogu maailm on jäine ja sigalibe. Künklik teejupp, mida eile polnud mingi häda sõita, on täna piin.
Esimese km kõnnin, suusad näpus. Aga siis läheb tee laugeks ja hakkab kerge - ainult lükka ja libise!
Täna läheb talvetee päris-Karhunkierrosest täiesti lahku. KK vingerdab Kitka jõe kanjonis, talvetee paneb üle soode ja malbemate küngaste.
Lõunaks jõuame Juuma asula ja järve äärde. Leiame hotelli (kohviku, külastuskeskuse...) ja ma suisa söön seal. Siin on autod ja tsivilisatsioon.
Aga mitte kauaks! Edasine tee Juumalt Porontima järveni on üsna keerukas. Käidud seda eriti pole ja lõpuks kaotame raja päris silmist.
Ära me ei eksi - E orienteerub veatult -, aga paksus lumes sumamine on raske ja aeglane.
A ehk ongi hea. Maastik on täna avaram ja mets hõredam ja vaated kenamad ja sumades on aega ringi vahtida.
Porontimas on kaks maja, väikesed, õdusad. Ühes majas tuttavad Hollandi räätsakutid.
Teeme süüa väliköögis ja siit tekib idee ka ööbida väljas laavus.
Et testime oma unekottide soojapidavust ja hingame värsket õhku ja üldse on äge!
Õhtul on ilm üsna pehme, aga hommikuks on miinuseid rohkem ja mul kotis kergelt jahe.
Aga magatud sai!
Päev 5: Porontima - Ruka, 20 km
Lõpp paistab! Klassikarada
Maskeerunud kuusekesed
Ruka küngas
Igav uhamine. Alul hollandlaste räätsajälgedes, siis saaniga lükatud suusaradadel.
Päris-Karhunkierros käib mägede harju pidi ja seda ei näe me täna mujal kui hommikul maja juures.
Päeva teeb põnevaks tuisk ja vastutuul ja eemalt paistev lumine Ruka mägi, Rukatunturi.
Ruka ümbruses käib tihe murdmaa-suusatamine.
Mulje on, nagu oleks kõik maailma suusatajad siia surema saadetud.
Noori pole ühtegi, enamik sõitjaid on meist vanemad ja mõned ka aeglasemad.
Rukal läheme õgima ja ostlema, E aga sööstab ühistranspordiga meie bussikese järele.
Õhtul saun ja lõdvestavad joogid.
Järgmisel päeval - pikk sõit koju.
Tehniline info
Sõitsime 5 päevaga umbes 85-87 km. Täpselt ei tea keegi, GPS ei mõõda kuusemetsa alust sik-sakitamist kuigi täpselt.
Seljakott oli mul 15-16 kg. Daamidel vähem, T-l palju raskem. Eveli aga taris seljakotile lisaks kelku!
Sõitmisega saime hästi hakkama, keegi ei väsinud, vigastusi ega õnnetusi polnud.
Kukkusime küll kogu aeg, aga see käib suusamatka juurde.
Matka korraldus oli... üksluiselt perfektne :)
Eveli oli kõik asjad ise ära korraldanud.
Lisaks tassis ta oma kelgul grupi asju, tegi süüa ja leidis-valis rada.
Ma tundsin end pahatihti veidi kohtlaselt: oled matkal, tahaks kuidagi kasulik olla, aga ei oska.
Soome matka-majakesed on lihtsad. Ahi, laud, pingid, narid magamiseks. Köök on väljas. Elektrit muidugi pole. Aga nad on tasuta!
Teisi matkajaid nägime väga vähe. Enamjaolt räätsaga. Suusamatkajaid - mitte üht. Kogu 80 km läbijaid - mitte ühe.
Meil oli 1:50k kaart ja see oli väga hea. Kel vaja, siis mult saab.
Raja plaan on netis kõigile vaba: http://julkaisut.metsa.fi/assets/pdf/lp/Esitteet/oulankafin.pdf
Karhunkierrose koduleht: http://www.luontoon.fi/karhunkierros
Asukoht Soomes:
Start - Hautajärvi - https://www.google.ee/maps/place/98995+Hautaj%C3%A4rvi,+Finland/
Lõpp - Ruka - https://www.google.ee/maps/place/93825+Ruka,+Finland/
Google Sites
Report abuse