2023 Setumaa poiste rattamatk

Miks Setumaa?

Kuhu minna? Teismelistega matkates tuleb leida nii looduse kui kultuuri poolt ilus piirkond. Niisama võsas oleks neil igav.  Vahin tükk aega Eesti kaarti, mõtlen isegi Soome peale. Kus me pole veel käinud? Kus on mõni tehnika-kallakuga huvikeskus, muuseum, muud põnevat?

Lõpuks valin Setumaa. Esiteks pole lapsed seal üldse käinud. Teiseks on seal nii huvitavat loodust, tehnikat kui kultuuri. Kolmandaks pole ma sinna ka ise aastaid sattunud. 

"Poiste kohtadeks" leidsin Leevaku elektrijaama, Piusa koopad ja Ilumetsa meteoriidikraatrid.

Esimene päev

• Leevaku hüdroelektrijaam. Tore onu räägib jaamast ja üldse Leevaku ajaloost. Setu keeles!!! Kultuurikümblus algab matka esimesest hetkest! :)
  Kogu piirkonna areng on seotud veega. Jõgedel olid veskid iga paar kilomeetri tagant, kogu transport käis vett mööda.
  HEJ ise on hästi lihtne, töötav turbiin on otse vaataja nina all.  

• Leevaku pood. On suvi ja kogu matk kulgeb "jäätiselt jäätisele" rütmis. 

• Räpina sadam. Uus arendus vaatetorni ja suure kohvikuga. Oleme Lämmijärve kaldal. Vene maismaani on 4 km.

• Räpina linn. Teeme ringi peale ja sööme, kahjuks ei jää me siia seiklusparki ronima. 

• Võõpsu küla. Pritsikuur, sadam ja Võhandu maratoni finiši-ala. Esimene "setu küla" :)

• Laossina rand. Siin on juba Pihkva järv. Venemaa Kolpino saareni on 2 km.

• Mikitamäe pood. Ostan maantee äärest suure ahjusooja suitsulatika. Mmmmm!!!!

• Värska ja meie öömaja. Saame kaks kämpingumaja. Käime Värska lahesopis ujumas, virgemad teevad tiiru linna peal.  Lapsed saavad pannkooki ja suured suitsukala. Mõnus õhtu on.

Öine äike

Tuleb selline äike, nagu mina pole oma elus veel kogenud, isegi mägedes mitte. Paugub ja välgub otse me pea kohal. Sähvib lihtsalt - järjest. Müristab lakkamatult kümneid minuteid järjest. Ulme. Kõik ärkavad üles ja vahivad majakese aknast või terrassilt. Hommikul kinnitavad kohalikud, et see pole siin norm, vaid ka nende jaoks oli elu kõige võimsam äikesetorm. 

Ka teisel öösel on äike, aga lühike - õhtul natuke kõminat ja sähvimist, ja öösel üks raksakas otse pea kohal. See äratas küll kõik üles. 

Teine päev

• Sõidame Värska - Treski - Orava pood, sööme jäätist.

• Ujume Oraval Solda järves.  See on suurepärane koht - mõnus järv, liivane kallas, soe.  Aitäh poe-emandale soovituse eest!

• Piusa koopad.
  Juba jõe orgu sõites on kahel pool teed liivakarjäärid - punased ja valged. Koobaste ette on tehtud tohutu külastuskeskus. On kõrts, kohvik JA söögikäru - vali millist tahad. On giidiga tuur ja kinosaal. On nahkhiirte väljanäitus. On savikoda, kus osav proua otse me silme all savist kausse välja võlub. On matkarada, kaevanduse ja avatud karjääri vahel; lapsed saavad liivanõlva pidi joosta. On tohutult rahvast.
  Siin on kaevandus-koopaid palju, enamik neist on külastajale kinni. Parem ongi. 

• Obinitsa. Siin on paasapäev, 19. augustil nagu alati. Meie näeme sellest vaid riismeid - surnuaial on tegevus lõppenud, õhtune simman pole veel alanud. Käime külamajas ja muuseumi juures. Väga setopärane on olla.

• Koidula raudteejaam.
  Euroopa moodsaim raudteejaam, Eesti "sajandi ehitus". 
  "Koidula kaudu pääseb rongiga kõige otsemat teed pidi Peterburist Kaliningradi."
  "Koidula raudteesõlme võimsuseks on projekteeritud 40 rongipaari ööpäevas."
  "Ehituseks tuli ühest kohast teise toimetada terve mäe jagu ehk ühtekokku 1,8 miljonit kuupmeetrit pinnast. "
  "Koidula raudtee-piirijaama rajamine pretendeerib tõesti Eesti sajandi ehituseks."
  Selle ehitise hind oli 70 miljonit eurot, umbes 1% Eesti riigi eelarvest. Eesti oma raha - Euroopalt ei tulnud midagi.
  E palus lisada, et siin ei olnud ühegi rongi :) Oleks päris sürr olnud Kaliningrad-Peterburgi ekspressi kohata.

• Koidula piiripunkt.
  Sinna viib raudteejaamast läbi võsa isetekkeline rajake. Inimesed kõnnivad seal lastega, kottidega, ratastega kohvritega...  
  Üle piiri ilmselt ikka natuke saab, jalgsi, ja inimesed lähevad piirilt rongi peale edasi.
  Kuid miks see  songer-rada?
  70 miljoni sisse ei mahtunud 200 meetri jalgtee ehitamine???

• Piiri kohvik Koidulas  
  Siin ongi kohvik! Nädal aega juba avatud. Menüü on tore, hinnad parajad, personal sõbralik ja jutukas. Loodan, et neil läheb hästi... 

Koidulast lähevad E & lapsed maanteed pidi otse Värska peale. Mina sõidan koju läbi Laskevälja rattaraja. Tee on maastikurattale ideaalne - liiv, natuke juurikaid, üles- ja allamäge. Kuid see on siiski tee, mitte singel, ühtegi tehnilist või ohtlikku kohta pole. See on ka Peraküla-Ähijärve raja lõik. 

"Laskevälja", sest see ala oli Eesti ajal sõjaväe harjutusala; "Põhjalaager" Värskas ja "Lõunalaager" all Matsuris. Rajal on head infotahvlid. See oli nagu proto-Nursipalu. Nõukogude armee muidugi jätkas ja tegi siia Värska polügooni. Paneb mõtlema nii ajaloo kui tuleviku üle.
Lugemist: http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel4739_4704.html

Päeva lõpuks käin Õrsava järve RMK alal ujumas ja jõuan Seto Man'i õhtusöögile. 

Kolmas päev

Hommikul teen üksi sõidu Podmotsa külla. See on peaaegu Venemaa; Vene maismaa on üle vee 200 meetri kaugusel, paistab Kulje kirik. (Kuni 1957. aastani oli see üldse Vene NFSV küla, aga siis vahetas Venemaa selle Petseri raudteesõlme vastu - sõlm Vene NFSV-le, paar küla Eesti NSV-le.) Küla on väike, maailma otsas, heas korras, suure kalmistuga. Istun sillal ja vaatan naaberriiki, järve, linde. 

Tiir Värska peal:

• Laagrite looja ja ülema kindral Reegi maja / suvila muusem, tore ja sõbralik koht Õrsava järve ääres.

• Põhjalaagri vanad barakid

• Värska / setu talumuuseum, kus käib "Eläjäpäiv Värska talomuusiumih - lammas".

• Värska õigeusu kirik, ilus maakivist ehitis. 

• Värska sadama jalutusrada, liivakivipaljand ja allikas

Edasi sõidame:

• Ilumetsa meteoriidikraatrid. Vaatame ära kõige suurema ehk Põrguhaua. Mina surun end läbi võsa Sügavhauale, kuid seal pole suvel midagi näha. 

• Veriora küla ja pood

• Liivane teejupike läbi metsa, et Setumaast liiga asfaldine mulje ei jääks... 

... ja tagasi Leevakule.

Mis me teada saime...?

Setumaa on ilus, heal järjel ja heas korras.

Setumaa on lahke ja sõbralik. Kõikjal sai rahvaga toredasti jutule.

Turisti elu on siin kerge. Kõikjal on infotahvlid - nii Setu külavüü omad kui muud. Aina loe ja saa targaks.

Muuseume, avatud talusid ja muud vahtimisväärset on siin palju. (Iseasi et lastega ei taha neis väga pikalt hängida.)

Päevane teekond 50-60 km on poistele ikkagi vähe, nad ei väsi ära ega saa trenni. :) Kuid vähe sõites jõuab rohkem kultuuri ja jäätist.

Katkine piir ja suhted Venemaaga on kurb. Siin külade ja inimeste lugusid lugedes saad aru, et Setumaa mõlemal pool praegust piiri oli tõesti üks piirkond. 

Puhkekeskuses ööbimine oli hirmus mugav ja see Seto man suurepärane koht. Selle võrra on kogu matk mugavam - saab öösel asjad kuivaks, hommikul süüa ja kohv - sehkendamisele kuluv aeg on väga väike. Ja saab sääskede eest peitu - neid oli palju. 

Mustikaid oli väga vähe. Vahtisin kogu aeg metsa alla. Päris volilt sain vohmida vaid ühes kohas matkaraja ääres Mustoja mõhnastikul.

Fotod

Keegi meist ei pildistanud eriti, kuigi huvitavat oli palju.