2023 suusamatk Norra, Dovrefjell

Esimene päev: Gjøra - Gammelsetra maja

11 km,  5 tundi  (liikumise aeg ilma lõunapausita), 200m => 800m
Soe pilves ilm, +5C

Esimene osa päeva kõnnime piki orgu ja autoteed. Suusad on seljakoti küljes. Tee on lumevaba, kuid metsa all on lumi paks ja kohev. Tee kõrval on järsk kaljusein, kohati lahtine oja. Kaljudelt ripuvad alla kenad purikad. On väga soe.

Jenstadi külas 500m kõrgusel teeme lõunapausi. Siin on nelja oru ristmik - Åmotani kanjon. Igas orus on oma jõgi ja oru lõpus kosk. Siit edasi on tee juba lumes. Paneme suusad alla. Lõpuks tee kaob, sõidame väikesel rajal hõreda metsa vahel. 

Gammelstera majad on mätaskatusega hooned Linndaleni oru põhjanõlval. Siin on ahjud, kuivad puud, köök, kiiktool. Saame tule üles, maja soojaks, toidu tehtud. Päikesepatarei annab natuke elektrit. Oleme siin ainsad matkajad. 

Lumi on majade katuseni ja kevad alles tulekul. Näeme ilusat loojangut ja päikesetõusu. Üle oru on 1600-1700m mäed, vaade on avar ja kena. 

Teine päev: Gammelsetra maja - Loennechenbua kivi-onn

13 km, 8.5 tundi, 800m => 1350m
Soe udune ilm, plusskraadid, päeva lõpus kerge miinus

Libistame end 60m allapoole Linndøla jõeni ja läheme üle silla. Meie esimene laskumine! Paarisaja meetri pärast keerab matkarada tee pealt metsa vahele. Head aega, armas tsivilisatsioon!

Ja kohe hakkab raske. Pakib -- kõigil ja põhjalikult. Suusa alla tekib paks klomp lund. Rada on pehmes lumes, ilma suusata ka liikuda ei saa. Rassime pikalt ühe oja järsku orgu ületada. Suvine rada läheb otse üle oru, aga talvel nii ei saa. Ka 2019 olime me siin hädas... Jõuame metsa ülemise piirini, aga ilm on ikka soe ja pakib endiselt. Liigume, aga aeglaselt. 

"Pakkimine" kaob alles õhtul, kui ilm nii kõrguse kui kella tõttu külmemaks läheb. Suuskade määrimine (küünla ja parafiiniga) kah vist aitab. Viimased kilomeetrid üle kahe järve on juba kerged ja kiired.

Loennechenbua onn on kivist ja väikeeeee!!!! Kaks :))) voodit, välisuks on umbes 1.40 kõrge. Aga ka siin on ahi, pliit, kuivad puud, tekid ja madratsid, kõik eluks vajalik. Mahume sisse, saame tule alla ja maja soojaks. Õhtused sekeldused on keerulised, aga - mahume ära küll! Kaks madratsit põrandale, mõned võtavad end ühte voodisse kokku ja saame kenasti magama. Isegi mööblit ega seljakotte ei pea välja tõstma! 

Kolmas päev: Loennechenbua - Åmotdalshytta

10 km, 4.5 tundi, 1350m => 1450m => 1300m
Selge ja vaikne ilm, õhtul-öösel -25C, virmalised

Hommik on üsna kena, oskame kitsas ruumis manööverdada. (Kuritarvitan kitsikust ära ja istun nurgas ja lasen teistel sahmida.) Isegi põranda peseme ära!

Läheme üle seljandiku järgmisele järvele ja kohtame seal inimesi. Kaks kohalikku sebivad oma onni juures, ja kaks sakslast laskuvad meile vastu. Nad on niiiii kiired! Rõõmustame neid teadmisega, et Loennchenbua onn on olemas ja ootab neid. Siis tõuseme sadakond meetrit uuele harjale. Lõpuks laskume 6 km järjest kuni majani. Lumi ei paki, ilm on suurepärane, vaated üle platoo paistvale Snøhetta massiivile ilusad. Puhas rõõm! 

Åmotdalshytta maja on järve ääres, üsna uus ja uhke. Siin on mitu riiulit veiniklaase, eraldi elutuba ja köök. Milline mugavus! Ja siin on inimesed - rootsi-tšehhi daam ja kaks norra naist. Teeme süüa, ajame juttu, kütame toa soojaks, vahime õues ilusat loojangut. 

Õhtul on virmalised. Keskmiselt nõrgad, ja pildile ei saa ma neid üldse. Aga vaatame Iida ja Katiga neid ikkagi tükk aega. 

Neljas päev: ring piki järvi ja ümber Drugshøe mäe

22 km,  7 tundi, kokku  250m tõusu ja laskumist,
Suurepärane matkailm!!!! Külm, selge, vähe tuult, ideaalne lumi, öösel jälle -25C

Oleme kaks ööd samas majas ja jätame täna seljakotid majja. Teeme pika, aga kerge ja ilusa ringi. Ilm ja lumi on ideaalsed - paras külm, sinine taevas, vähe tuult. Korraks sajab lund ja ajab pilve üles. Natuke saame ronida ja laskuda, muidu lihtne lauge rada. Lõpuks kihutame kerges taganttuules Åmotdalsvatneti järve pidi.

Näeme mitme kilomeetri pikkuselt kaljukassi jälgi. Too on liikunud piki sama orgu ja kõik onnid/mägimajad üle vaadanud. Kaljukass on erak ja väga arg, teda näha on pea võimatu. Aga jäljed on väga iseloomulikud ja selged. Muude elukate jälgi on siin kah - jänesed, rebased eeskätt. 

Majas on uus asukas - tore norra onu. Hästi kogenud ja suusatab igal võimalikul viisil. Matkab üksi ja pikalt ja enesekindlalt. Näitab oma suuski ja nahku, seletab Norra suusatamise ajalugu ja kirjeldab oma lemmik-piirkondi. "Rootsi moodi ristidega rajamärgid, võeh." "Suusaliftid ei ole minu stiil." "Satellit-hädaabi ei ole mul vaja. Kui jala ära murran, panen telgi üles ja jään seal ellu." Tüüp sõidab praegu risti läbi Norra sõprade juurde. 

Viies päev: Åmotdalshytta - Reinheim

10 km, 5.5 tundi, 1300m => 1700m => 1350m
Selge ilm, kerge taganttuul

Reinheimi saab mitut rada pidi. Norra daamid hoiatavad, et põhirajal olla raske koht - paks lumi ja järsk. 

Mis ikka, läheme ülevalt Snøhetta poolt ringi. Ronime 1700 m kõrguse harja peale. Paar korda tuleb suusad alt võtta, sest on kas jäine või kivine. Mõnes kohas on väljas helesinine kõva jää.  Tasuks saame saame pika, ülimõnusa laskumise alla orgu. 

Vudime allatuult ja allamäge Reinheim majani. See on samuti "kõigi mugavustega" :) Isegi elekter on see, ainsana siinsetest majadest. 

Dovre kõrgeim mägi Snøhetta on meil nüüd otse kõrval, paistab aknasse. Otsustame selle otsa siiski MITTE minna. Keegi eriti ei kibele sinna ja mina olen juba käinud. Selle asemel teeme endale ühe päeva Oslos. 

Kuues päev: Reinheim - Kongsvoll - Oslo

16 km,  4 tundi,  1350m => 900m
Selge ilm, kerge taganttuul

Ärkame ekstra vara. Päikesetõusu ajal käime juba õues imetlemas ja pildistamas.

Kell 8 läheme välja ja sõidame jõe orgu pidi alla. Laseme ühtlase kiirusega ja eksimata lõpuni välja. Ainult viimane jupp, vingerdav rada metsa vahel, võtab veidi aega. Suusatame 13 km nelja tunniga -  ässad :) Ainult muskusveiseid ei näe. (Dovrefjelli idaosa on ainus nende elukoht Euroopas. Asustati sada aastat tagasi Gröönimaalt siia tagasi.)

Viimase kilomeetri kõnnime piki maanteed. Raudteejaama viib sild üle väga ilusa, sügavas kanjonis jõe. 

Jõuame täpselt keskpäevasele rongile. Kohalik remondimees tellib selle meile peatuma - aitäh! Rongi konduktor laseb meid eelmise päeva piletitega Oslosse sõita - aitäh! Lennujaamas paneme suusad hoidu ja läheme Oslosse re-tsiviliseeruma.

Oslo päev

... oli väga tore, ja on mul kirjas siin:
https://kurinurm.blogspot.com/2023/03/oslo.html

Pisiasju

Ohutus: See on väga lauge rada. Laviiniohtu polnud kusagil. Mõnes kohas oli nõlv tiba jäine. Kukkumisi oli küll, kuid haiget ei saanud keegi kordagi.

Ainsa päris ohtliku jama tegin ma ise. Sõitsin oja orgu sisse, tundus lauge, lumine ja täiesti ohutu nõlv, helevalge, ühtlase kaldega. Ja äkki - kaljud!!! Sain napilt enne neid pidama. See oli "whiteout" - ilma suunata valgus maskeeris kogu reljeefi täiesti ära. Teises suunast vaadates olid kaljud muidugi näha. Kahjuks ei pildistanud seda kohta pärast... Kukkumine oleks olnud väga halb. 

Tervisehädu oli väga vähe, isegi ville oli vaid paar tükki kogu kamba peale. 

Külm: Ei olnud :) Kõigil oli korralik varustus, ei mingeid külmavõetud varbaid ega nahka. Loennchenbua majas oli veidi jahe. 

Floora ja fauna: Dovrefjellis elavad metsikud põhjapõdrad (pmst ainsad Norras), muskusveised (ainus asuala Euroopas) ja pisemad loomad. Meie näeme ainult linde - valgeid lumepüüsid. Loomade jälgi on lumel muidugi palju. Kõige lahedamad olid ahmi (kaljukassi) jäljed. 

Kaardid: Navigeerisin Locus'e rakendusega, kaardid enne matka alla laetud. Oli väga mugav. Paberkaarte polnud sisuliselt vaja. Paar korda kasutasin kompassi. Üldiselt on see lihtne piirkond - platoo, milles on jõgede ja järvede lauged orud.

Rada: Hoidsime suviste matkaradade ligi, kuid päris neid mööda liikuda ei saa. Esiteks lähevad need järvede kaldaid pidi ringi, teiseks võtavad kohati liiga järsku tõusu. Ise rada valides sattusime paar korda ootamatu jõeoru kitsa koha peale. Ja väiksemaid künkaid ei ole ühegi kaardi peal, kuid need võivad olla ootamatult tüütud. 

Suusad: Kasutasime lamedaid matkasuuski (Hagan off-trace), mõnel all "kalasaba", mõnel "nahk". Sai hakkama. Lumeolud olid tõesti head, välja arvatud teise päeva pakkimine. Paaris kohas oli kõva sinine jää väljas, seal oli metallkandil eelis. Suusakaabits (põhja alt jää kratsimiseks) oli korduvalt vajalik. Sidemetega ei olnud ühtegi muret. 

Suusakepid: Mõnel lumerõngaga matkakepid, mõnel suure rõngaga suusakepid, kõik oli ok. Mul omal on Black Diamond Expedition 3 (pikem variant) ja ma arvan, et see on parim võimalik suusamatka kepp, soovitan.

Seljakotid: Kerged. Kaal matka alguses paarteist kilo. Lõpus oli toit otsas ja kotid hoopis kerged. Norra mägimajade jaoks peab olema kaasas lina+padjapüür, kõik muu on olemas. Tekid on soojad, magamiskotti pole vaja vedada.

Turva- ja remondivarustus: Lumelabidas, varu-suusakepp, remondikomplekt, multitööriist. Kasutasime neid kõiki, aga oleks ka ilma saanud. Ainus tehniline viperus - üks kadunud kepirõngas. 

Söögi tegime ise - makaronid, riis jne.  Majadest saab ka osta, aga meil oli parem :) Ülle jagas toidu sisse külmkuivatatud köögivilju ja see oli väga hea. KÕIK teised matkajad sõid pakitoitu - "turmat" - ja kiitsid. 

Kulud olid madalad, 600-700 eurot inimese kohta. Selle sees lennupiletid koos selja- ja suusakottidega, rongipiletid, bussipiletid, hotellid Oppdalis ja Oslos, mägimajad, grupi söök, pakihoid lennujaamas... Ilma Oslos käimata oleks veel odavam olnud. Noorte jaoks on öömajad ja piletid odavamad.