2021 - Kesk-Rootsi suusamatk

Matkasime nädala Kesk-Rootsi mägedes. Piirkond ja aeg samad mis aasta tagasi. Ööbisime samades majades (Gåsen, Helags, Sylarna), kuid käisime teisi orge pidi, olime tähistatud radadelt eemal ja "metsikumad". Läbisime üle 100 kilomeetri.
Seitse päeva - 13. - 19. märts.
Viiekesi - Ave Ülle Tiit Raimond Kaur.
Kokku 107 km.

Suusamatkaks on see ideaalne kant. Maastik on avar, metsa ja puudeta lumekõrb. Platoolt kerkivad üles üksikud järsemad mäed. Orud on 900-1000 m, mäed 1600-1700 meetri kõrgused. Kõrgeim tipp on Helags, 1796 m. Selle nõlva all on ka Rootsi kõige lõunapoolsem liustik. Piirkonnas on kümmekond mägimaja, kaks neist üle piiri Norras. Majade vahel on päevateekonna pikkused tähistatud rajad.

Meie alustasime piirkonna kaguservast Kläppenist ja tegime ringi Helags - Gåsen - Sylarna - Helags. Lisaks tegime kaks kerget päevamatka.

Nädalane matk on minu arust paras nii pikkuselt kui raskuselt. Selle ajaga saab lumest küllalt ja ka kaaslaste loba hakkab tüütama :). Kuid lühemalt tehes jääb süda kripeldama. Nädalaga jõuab saada igasugust ilma, jõuab suusa ja lumega harjuda, viimased päevad on reeglina üsna kerged. Meie jõudsime oma nädalaga ära näha virmalised, põhjapõdrad ja isegi keelatud Norra kuningriigi :)

Matka planeerimine...
on sel aastal imelihtne. Koroona on kõik lukku pannud. Eesti on Euroopa nakkus-paaria. Norrasse ega Soome meid ei lubata, ühistransporti tuleb vältida. Seega - laevaga üle mere ja autoga Kesk-Rootsi. Pean matka eelmise aasta sõprade jaoks igavaks - samad mäed ja majad, keda huvitaks? Seetõttu kutsun kõik inimesed "uued". Viimasel hetkel imbub aga sisse "alati valmis" asendus-matkaja Ave.
Koroona tõttu peab STF majutused ette ära maksma - see paneb matka ajakava jäigalt paika.
Üle Läänemere sõidutab meid DFDS.
Öömajad teel sadam ==> mäed ja mäed ==> sadam saame läbi Airbnb.
Kõige rohkem näen vaeva toidu ja menüü planeerimisega.

Tallinn - Paldiski - Kappelskär - Rätansbyn - Ljungdalen - Kläppen

Kaks päeva enne reisi teatab laevafirma reipalt, et laev ei välju - merel on torm. Sõidame neljapäeva õhtu asemel välja reede hommikul ja loksume terve päeva merel. Rootsi jõuame õhtul pimedas. Öömajani on kuus tundi sõita, teed on mustas jääs (ka põhimaantee E4), autot juhtida on täiesti ilge. See-eest näeme tee peal virmalisi. Peame ühe järve lõunakaldal kinni, vahime taevas helendavat kuma ja proovime pildistada.

Järgmisel päeval teeme vea ja põikame Vemdaleni suusakuurorti. (Viga seisab selles, et me ei söanda sõita üle Flatruet'i aheliku - Flatruetvägen on Rootsi kõige kõrgem avalik tee ja me pelgame, et see on talvel kinni. Rootsi maanteeinfo ei aita meid. Tegelikult oli tee lahti.) Vemdalen on rahvast täis kui mesitaru, liftijärjekorrad tee ääres pikad ja tihedad. Lukus Eestist tulles on pilt väga... imelik.

Esimene päev: Kläppen - Helags, 12 km, 4.5 tundi

Saame suusad alla alles pärastlõunal. Sõidame kogu 12 km saaniteed pidi - pean teisi rajavalikuid aeglaseks ja riskantseks. Enamiku aega oleme metsapiirist kõrgemal. Ilm on hirmus muutlik. Alustame päikeses, siis saame lumesadu ja valget vatti, õhtuks on ilm jälle selge. Kuid tuult on vähe ja lumeolud suurepärased. Õhtuses valguses avaneb meie ees Helagsi ilus vertikaalne sein.

Oleme aeglased, jõuame kohale pea pimedas. Saame terve oma maja. See on soe ja avar ja tore, kuigi köögi ja kempsuta.

Õhtul - virmalised ning väga eredad tähed.

Teine päev: Helags - Gåsen, 20 km, 7 tundi

Põlgame majast majja viiva saanitee ära ja sõidame piki naaberorgu. On imeilus, päike ja lumi säravad. Suusatame alul laias jõeorus, siis 1600-meetrise mäe järsu nõlva all. Lõpuks saame 250 meetrit tõusu.

Õhtul - jälle virmalised. Gåseni maja on mäenõlva peal ja virmalised ümbritsevad seda kui kroon.

Kolmas päev: Gåsen - Sylarna, 17 km, 6.5 tundi

Öösel on tulnud uut lund. See on hea, sest päev algab laskumisega ja eilne jäine nõlv oleks olnud ohtlik. Nüüd saame mõnusa pika liu. All on mets ja paks pehme lumi. Gåsåni päästemajja oru põhjas jõuame 30 sekundit pärast teiselt poolt tulevat suusa-punti.

Päästemajast Sylarna jaamani "lõikame" otse. Saanitee läheb kaarega ja üle mäe, meie siksakitame otse! Saame kenasti kohale ja GPS arust oli meie tee tõesti lühem kui ametlik rada. Tõusu-langust saime ka vähem. Raja leidmisele läheb aga aega - kaardil lauge mäenõlv on päriselt jõnksuline ja käib üles-alla ja kogu aeg tuleb mikro-orienteeruda "siit künkast läheme paremalt, siit vasemalt ja sellest ronime otse üle". GPS kaart natuke valetab kah.

Lumi on päikese käes päris sula, jäised kohad on kergelt vesised. (Järvede ja jõgede jää on muidugi paks ja tugev.) Korra hakkab lumi suusa alla hirmsasti "pakkima". Alguses sügame ja vahatame suuski, siis aga teeme lõunapausi. Selle järel on päike madalam ja tuul tugevam ja lumi külmem ja pakkimine kadunud.

Sylarna mäejaam ("fjällstation") on hotell Sylarna / Sylani mäe all. Kliendid on mäesuusatajad, kes tulevad lumesaaniga siia ja teevad päevaseid käike tippudele / neilt alla. Teenindajad on siin kõik noored. Saame endale kaheks päevaks kõige välimise toa. Süüa teeme üle õue köögis - see on moodne ja ebamugav. Õnneks oleme seal enamasti üksi. Koroona-aja võõra-hirm on endiselt tugev. Rootslased on tublid - hoiavad distantsi ja ei trügi mitmekesi ühte ruumi. Kuid maski ei kanna siin pea keegi.

Neljas päev: Norra ja ring ümber Vaktklumpeni, 13 km, 5 tundi

Sylarna mäed on Norra-Rootsi piiril, osad tipud ühes ja teised teises riigis. Piir ise on siin joonalauga tõmmatud. Mäejaam on piirist otse 4 km, rada pidi 6 km.

Teeme täna ringi ümber ühe künka - Vaktklumpeni. Ühtlasi käime Norra piiriposti vaatamas, sööme selle lähedal võileiba ja mõni veel pissib ka.

Tagasi tulles tõuseme 1300 m kurule. Põhjapoolne tõus on jäine ja mõni võtab seda jalgsi, kuid lõunapoolsed laskumis-nõlvad on kõik kenas uues lumes. (Laviini-ohtu siin pole, lauge.) Sõidame sik-sakitades pikalt allamäge. Kuna pilv tuleb peale, jääb meil nägemata Slottsdaleni oru ülemine osa ja Syltjärneni järv. Meist mööduvad kohalikud mäesuusatajad - nagu tuul, kümme korda kiiremini kui meie. Kuid vähemalt mina neid ei kadesta.

Koroonast. Eestis on nüüdseks kogu ühiskond maskides. Rootsis ei kanna maske - pea mitte keegi. Ka teenindav personal mitte. Kuid distantsi loetakse ja inimesi ka. Kui duširuumis on nõue "max 3 inimest" ja keegi on ees, siis teised tõesti ootavad. Kontrast Eestiga on igatahes... rabav.

Viies päev: Sylarna - Helags, 20 km, 5.5 tundi

Sõidame tagasi Helagsi mäejaama. Kotid on kergemad, jalad tugevamad, tuul on tagant - mõnus! Teeme põike kahele mägijärvele (muidugi jääs), saame pika ja imemõnusa laskumise 1100 m pealt 900 peale, näksime Mieseketjakke päästemajas võileiba.

Kuues päev: päevamatk põhjapõtradega, 13 km, 4.5 tundi

Helagsi mäemaja on armas ja mõnus. Sööme siin seetõttu "hotelli" hommikusööki. 12 euro eest võime end rootsi lauas lapikuks pugida.

Päevase matka teeme Helagsi massiivi lõunaküljele, Predikstoleni (1681m) järsu seina alla. Hommikune tuisk asendub päikesega. Oleme nõlval, meie all särab kuni silmapiirini helevalge tasandik. Ühel hetkel näeme põhjapõtru - tervet karja! Meie rada viib neist otse läbi. Liigume aeglaselt ja vaikselt, aeg-ajalt seistes. Põdrad jälgivad meid umbusklikult.

Seitsmes päev: Helags - Kläppen ja mägedest ära, 12 km, 3.5 tundi

Sõidame allamäge parklasse. Nüüd ei sobi meile enam saanitee, leiame mingi oma raja, pusime kasemetsas ja ukerdame paksus pehmes lumes. Kukun korra ja ei saa enam üles - minu pikk suusakepp läheb pidemeni lumme.

Kilomeeter enne lõppu annab alla Ave sidemerihm. See ja Raimondi suusakepp on ainsad tehnilised äpardused. Ka kõik kukkumised (suusamatkal neid ikka on) on olnud pehmed ja ohutud. Lihtne maastik, hea lumi, lauged laskumised.

Pakime end autosse ja sõidame Flatruetvägenile - teele üle Flatrueti aheliku. Lahe tee on ja kui avarad vaated! Peatame auto, tuleme välja ja heidame veel kord pilgu mägedele, kus me nädal aega olime. Aitäh, olite meie vastu lahked!

Koju: Gävle, Uppsala ja meresõit

Ööbime Gävlest põhja pool Söderhamnis. Majake on väike, kuid saunaga.

Külastame Gävlet. Mäletan seda kui mõnusat barokset väikelinna, kuid nüüd on ta külm ja kõle ja tühi. Teeme jõe ümber jalutusringi ja laseme kärmelt jalga.

Uppsala on aga mõnus. Hajume siin laiali, et saaks veidi üksteisest puhata. Kes külastab raamatupoodi, kes parki, kes rootsi sõpru. Kohvikud ja poed on siin lahti, maske peaaegu ei kanta, inimesed naeravad tänaval koos...

DFDS laev tagasi Eestisse on taaskohtumine koroonas ühiskonnaga. Käin järgmisel päeval end kiirtestimas ja loodan, et see pandeemia saab millalgi läbi.

Olme ja muu korraldus

Rootsi mägimajad on väga mõnusad. Helags ja Sylarna on "mäejaamad", seal on üldse kõik mugavused ja restoran ja saun ja värk. Gåsen on väiksem, ilma elektrita, gaasi- ja pliidiküttel. Kuid ka Gåseni köök on hästi varustatud - gaasiga saab ju süüa teha küll. Kõik need majad näevad väljast palju väiksemad välja kui seest. On olemas kuivatusruum ja soojad tekid-padjad ja sada prügikasti eri sorti prahi jaoks.

Suusad olid meil kõigil "lauad", ehk sirged ja matkasaapa-kinnitusega matkasuusad. Mäest üles läheb nendega hästi, alla sõitmisega oli aga probleeme. Kõige edevamad olid Raimondi vanad "Мукачево" puusuusad. Aga hakkama said kõik.

Tehnilisi jamu oli kaks - murdus üks suusakepp ja läks katki üks trossklambri ninarihm. Õnneks oli kaasas varu suusakepp, ja muidugi ka rihm.

Seljakotid olid alguses paarteist kuni viisteist kilo, lõpus muidugi vähem.

Kogu lõbu läks maksma umbes 700 eurot inimese kohta. Sellest ligi pool oli majade tasu - 50 eurot inimese kohta öö + STF liikmemaks.