2023 Rootsi ja Taani
perereis

Käisime perega Rootsi läänekaldal ja Taanis. Kati on siin õppinud ja ringi käinud, talle on tuttavad Bornholm ja Aarhus, rannakaljud ja saared. Mina olen käinud vaid Kopenhaagenis. Nüüd siis vaatasime kõik koos (uuesti) üle. Iida ei saanud tulla - laulupidu!, võtsime siis ühe toreda poisi reisikaaslaseks. 

Taani loodus on mereline ja äge. Tuulised luited Skagenis, Põhjamere liivarannad Thy's, kõrged kriidikaljud Mønis, fossiilid Furis, Limfjord, meri meri meri. Ja kõik on hästi taanipärane. Rootsi graniidist maastik ja Göteborgi saared on hoopis teistsugused! Maastikku õilistab inimeste töö - tuletornid ja sillad, külad ja matkarajad. 

Perepuhkuseks on Skandinaavia suurepärane koht. Kõikjal on kord ja infotahvlid, iga vaatamisväärsuse juures on kemps ja jäätiseputka, igal matkarajal on kaart ja parkla ja tähistus. Skandinaavia on kallis - meie ööbisime kokkuhoiuks kämpingutes ja tegime osalt ise süüa. 

Kõige lahedamad kohad olid Skagen (Jüüti poolsaare põhjatipp), Møni kaljud ja Göteborgi saared. 

Reisikava: 

• 27. juuni - Paldiskis praamile ja Kapellskäri poole

• 28. juuni - autoga risti läbi Rootsi Kapellskärist Göteborgi lähedale, Marstrandi saar 

• 29. juuni - Koöni saar, Göteborg

• 30. juuni - praamiga üle mere Taani, Jüüti poolsaare põhjatipp ehk Skagen

• 1. juuli - Jüüti poolsaare läänerannik, Thy rahvuspark

• 2. juuli - Furi saar ja geoloogiamuuseum, Vejle linn

• 3. juuli - Odense linn, üle mere Møn'i saare kaljudele

• 4. juuli - Kopenhaagen, õhtul üle Öresundi silla Rootsi

• 5. juuli - Lund, sõit Vätterni järve äärde

• 6. juuli - Stockholm, õhtul laevale ja järgmine hommik Tallinna

Kaart Google Mapsis: https://www.google.com/maps/d/u/0/edit?mid=1Pp5A8oAtb6FmnzZWytr5ud6-U49Xfag&usp=sharing

28. juuni, Kapellskär - Koöni saar - Marstrand 

Sõidame risti läbi Rootsi. Tee peale jääb Vänern, Rootsi ja Euroopa Liidu suurim järv. Teeme ringi läbi Otterbäckeni ja paneme korraks varba vette. 

Kämpingus oleme Koöni saarel, aga õhtuks läheme Marstrandile saarele. Marstrand on Rootsi purjetamis-paradiis ja šikk kuurort. Aastatel 1775-1794 oli see edukas ja põnev vabasadam ("porto franco") - loe siit. Marstrandile saab vaid vesitsi, purjeka või mootorpaadi abil. Meie tulime Koöni sadamast (200 meetrit) tuleva praamiga. 

Linnake näib tore, kuid meie läheme matkama. Teeme saarele ringi peale. Maastik on ilus, värviline ja vaheldusrikas. Saare keskel on lopsakas madal mets, näeme lähedalt kitse. Merepoolses servas aga paljad graniit-kaljud. Ühe kalju otsas on kena tuletorn. Teises kohas on kivi sees "hiiglase pada" - jääajal vees pöörlevate kivide uuristatud ümar auk. Keset saart on aga vana kindlus. Karmi ajalugu on nii Rootsis kui Taanis tunda igal sammul. 

29. juuni - Koö saar (Koön, Ko-ö, lehm-saar) ja Göteborg

Ilm on soe, vesi on soe, kämping on mere ääres - käin vaikses abajas ujumas. Kohtun ähvardava krabiga. Ikkagi peaaegu ookean! Oleme Taani väinade Kattegati ja Skagerraki piiri peal. 

Matkame Koönil. Maastik on umbes nagu Marstrandil - keskel mets, mere pool puhas kalju. Poisid saavad halja kivi peal turnida ja pärast jäätist. Imetleme värve muutvaid purjekaid ja rannavaateid. Siin on veekaitseala ja krokodillide hoiatus-tahvlid. Krokodilli asemel on raja peal suur rästik; jälgime teda tükk aega.

Sõidame randa pidi Göteborgi. On siin vast saari ja merest tõusvaid kaljusid! Rootsis on kokku umbes 250000 saart (veerand miljonit). 

Göteborgis teeme kiire ringi: ülikool - toomkirik - kesklinn - kanalid ja jõgi - kohvik. Armas linn tundub olema, siin võiks elada või õppida küll.

30. juuni - Jüüti poolsaare põhjatipp ehk Skagen

Sõidame hommikul praamiga Rootsist Taani Jüüti poolsaarele. Jüüti tipp Skagen ja selle säär Grenen on Taanis märgilised kohad; kunstnikud käisid siin "Skageni valgust" maalimas ja riigi koorekiht puhkamas. Maastik on düüniline - luidete mäestik ja madalad taimed. Meri on tormine ja ristlainega.

Poolsaar ise pikeneb hoovuste tõttu põhja suunas ja nihkub kogu aeg ida poole. See on kiire protsess. Külad ja kirikud jäävad liiva alla, II maailmasõja ajal randa ehitatud punkrid on praegu meres. 

• Skageni säär ehk Grenen. Täiesti ebamaine kogemus. Siin kohtuvad Taani väinad Kattegatt ja Skagerrak. On mega tuul ja ristlainetus. Rahvas on jalgupidi meres ja pildistab, tuul sasib juukseid ja taustal möllab meri. Ülilahe! Tuleme siia õhtul uuesti, päikeseloojangut vaatama. See on reisi kõige ägedam koht.
  Meri on eredat rohelist värvi.
  Liiv tuiskab pinnal ja peksab valusalt vastu jalgu.
  Pildistada on raske - tuul puhub telefoni käest ära!
  Rahvas naudib, kõigil on suu kõrvuni!!!
  https://en.wikipedia.org/wiki/Grenen

• Liiva alla jäänud kirik. Kirikuna suletud, kuid tornina avatud ja tasuta.  Vaated.  https://en.wikipedia.org/wiki/Sand-Covered_Church

• Skageni tuletorn. Muuseum, tasuline ja näitusega, saab torni. Vaated. https://en.wikipedia.org/wiki/Skagen_Lighthouse

• Skageni linnake - https://en.wikipedia.org/wiki/Skagen. Liivakivi-karva kuurort, päris suur. Ma ootasin küla, aga linn on pigem Haapsalu mõõtu. Pea kõik on "vanalinn". On raudteejaam. Ja tohutult palju jalgrattureid! 

• Üsna ranna lähedal seisavad suured Kattegati läbimist ootavad kaubalaevad. 

• Skageni rannal on jõledad II ilmasõja aegsed betoonist punkrid. Selle koha sõja-ajalugu on pikk ja jube. Näiteks kustutas Taani millalgi ise ära Skageni tuletorni ja nii omad kui vaenlase (Briti) laevad jooksid karile; Skageni elanikud said kogutud haakrikust rikkaks. II maailmasõja aegadest võib aga lugeda siit: https://atlantvolden.dk/en/history-of-the-atlantic-wall-in-denmark. Hitler kallas kogu Põhja-Euroopa betooni täis. Kuna Jüüti poolsaare eripära on itta nihkuv rand (nagu meil Harilaiul), siis on paljud 194x aasta punkrid nüüd düüni nõlva pidi alla veerenud või suisa keset merd. Fotod sellest on jaburad ja kurvad.
  Mitu punkrit on otse Greneni rannas parkla kõrval. Üks asub meres ja selle katus on linde täis.

• Sellise tuulega rattaga sõitvate taanlaste vastu ei teki mul mitte respekt, vaid umbusk :)
  Ligi pooled rattad on küll elektrimootoriga. 

1. juuli - Põhjamere rannik

Kõigepealt kiire tripp Skageni tuletorni jäänud kotti ära tooma, siis piki Jüüti poolsaare lääneserva lõunasse.

• Rubjergi tuletorn (Rubjerg Knude Fyr). Super äge majakas kõrgel liivasel või liivakivi-kaljusel kaldal. Kuna rand ja luited nihkuvad, siis on tuletorn nihutatud sisemaa suunas. Saab tippu; tasuta; alati avatud. Super lahe koht ja ümbrus.
  Iga muu majakas mõjub suurena:  sihuke pirakas torn on püsti pandud! Rjubergi tuletorn aga mõjub väiksena: inimese kätetöö on luidete peal kui kirbukaka. Millalgi proovisid  inimesed liiva liikumist takistada, aga selle peale kasvas düün tuletornil  "üle pea" ja varjas tule ära.
  https://en.wikipedia.org/wiki/Rubjerg_Knude_Lighthouse

• Løkkeni rand. Sõidame autoga otse liiva peale, võiks ka merre sõita. 

• Thy rahvuspark ja selle keskus Vorupøri külas. Jälle luited ja rand ja tuul. Vaateme lauaga surfajaid ja räägime mehega, kes tahab sõita üksi süstaga Belgiast Norra. See koht olla "külm Hawaii" - nõus, tundub sihuke hipilik ja surfikas, meile meeldib. Baaris laulab nukker mees hispaania laule.

Põhjamere rannikul on veel ilmaimesid - liivasääred, suured loodelised alad ja muidugi palju luiteid. Kuid meil ja eriti lastel on neist nüüd küllalt. 

2. juuli - Furi fossiili-saar keset Jüüti poolsaart

Jüüti poolasaarel on fjord, Limfjord, mis läheb ühest merest teiseni välja. Sisuliselt on kogu põhjapoolne Jüütimaa lihtsalt saar! Selles fjordis on Furi saar, umbes 5x6 km. Saarele saab praamiga - vahe mandriga on 400 meetrit. Sinna täna lähemegi.

• Super äge geoloogia-muuseum. 

• Knude kaljud / klint. Geoloogiliselt üliäge: koosneb diatomiidi, savi ja vulkaanilise tuha segust, ja on täis väga hästi säilinud fossiile. https://en.wikipedia.org/wiki/Fur_Formation

• Matkame klindi serva ja mereranda pidi. Siin on tohutult merekarpide ja mingite krabide karpe - kohati kogu rand neist koosnebki! 

• Kivimurrud. Siit on murtud diatomiiti. Mis on dünamiidi põhiline komponent (lisaks nitroglütseriinile) ja üldse hirmus kasulik mineraal. https://en.wikipedia.org/wiki/Diatomaceous_earth

• Käime ka toredas kohvikus - Det Gamle Bageri Fur. 

Jellingis vaatame vanu ruunikive - Harald Sinihamba ja tema isa Gorm Vana omi. See on "maailma kõige esimene sinihamba seade", sest Bluetoothi standard on just selle onu järgi nimetet. Siin on kaks suurt kääbast ja imearmas vana kirik. Käime sees ja imetleme. 

Jüütimaa linnadest valime välja Vejle. Siin on imetore fjordi-äärne avatud linnaruum. Maamärk on elumaja "Laine", aga ka ulpiv süstaklubi ja üldse kogu mereäär on toredad. Ka maastik on huvitav - järsu servaga fjord. Kohtame siin üht teist eesti perekonda :)

3. juuli - Odense linn ja Møni kriidikaljud

Odense on H.C. Anderseni kodulinn. Vanalinn on sümpaatne, mõnusa metsikuks jäetud jõe ja pargiga. H.C (hääldus: "hosee") keskus on arhitektuurselt vägev. 

Sõidame üle kõrge silla Sjællandi saarele - see on Taani "keskus", Kopenhaagen on ka seal - ja edasi Møni saarele. Siin on Taani kõrgeimad kaljud. Üle saja meetri kriidiseina!!! 

Laskume treppi pidi alla mere äärde ja imetleme. Kriidi sees on ränikivi kihid. Rand koosneb ümarate ränikivide veerisest ja "müriseb" lainetes. Ilus koht on! 

4. juuli - Kopenhaagen

Lastele on koolis räägitud CopenHilli prügi-jaamast. See on uus maamärk - korraga prügi põletuse tehas ja elektrijaam, suusarada, matkarada, ronimisrada ja väga kaugele nähtav hoone. Käime selle otsas, vaated on kogu linnale ja Öresundi sillale. Lapsed on rahul - kord ka saavad nemad täiskasvanutele öelda, kuhu minna!!! 

• Ooperimaja, "maailma kõige kallim", minu arust suht suvakas 

• Christiania, kunagine hipide vabalinn, turistikas, aga endiselt kirju ja tore

• Kanali äär, lahedalt metsik

• Kesklinn, hästi mõnus ja sõbralik avalik ruum

• Amalienborg ehk kuninga(nna) loss 

• Merineitsi kuju meres

• Metrooga tagasi auto juurde. Metroos pole juhti! ja see on poiste jaoks äge. 

Kopenhaageni avalik ruum on tõsiselt tore. Nii mere kui kanalite äärne on rahva jaoks lahti. Loodus on jäetud mõnusalt metsikuks. Muidugi on siin tohutult jalgrattaid - tavalisi, elektrikaid, kastiga.. Veetakse lapsi ja kraami ja kõike. Ka rahvast on tohutult, kesklinna tänavakohvikud on kõik täis. Ehkki me oleme siin suvalise tööpäeva pärastlõunal. 

Sõidame üle Öresundi silla Rootsi. On vast kõrge!!! Ees paistab Rootsi ja Malmö. 

Mida me ei näinud?

Me ei käinud Tivolis, Lisebergi lõbustuspargis ega Legolandis.
Me ei käinud üheski kindluses, mere- ega teadusmuuseumis.
Me ei sõitnud süsta, jahi ega jalgrattaga.
Suurtest linnadest - Göteborg, Odense, Kopenhaagen, Lund, Stockholm - ainult jalutasime läbi. Aarhusi ei näinud üldse.

Kuid mis sest!
Muljeid sai piisavalt palju. 

Reisitehnilist juttu 

Sõitsime ~2500 km. Ainus pikk auto-päev oli esimene sõit Stockholmist läänerannikule.

Ööbisime põhiliselt kämpingutes. Hinnad 50-60 eurot (auto ja kaks väikest telki). Vihm ja tuul meid ei seganud, telgid sai alati ilma vihmata üles ja maha.
- Marstrandi kämping Koöni saarel, https://www.marstrandscamping.se/
- Liseberg camping Askim Strand
- Skagen Sydstrand Camping
- Morsø Camping, Limfjordi ääres, https://mors-camping.dk/
- külalis-tuba Odense äärelinnas
- Møn'i saare kämping, rannas, http://www.moenstrandcamping.dk/
- Finn'i hotell Lundi äärelinnas
- Getingaryd kämping Vätterni ääres, vanas talus, https://getingarydscamping.se/

Ilm - Taani on tuuuuuuline! Sattusime külmale ajale, ka Eestis oli jahe ja sadas. Aga niisugust lakkamatut puhumist ei ole ma ühelgi muul maal kogenud. Isegi Islandil oli vaikseid aegu. Taanis puhus kogu aeg. Ja vesi oli külm; vaid korra sain ujuma. Rootsis oli samuti jahe, aga vaikne. Ja enne seda Soomes oli palava ja vesi väga soe. Kes head puhkuse-ilma tahab, peab ikka põhja poole hoidma :)