Barcelona 2015-16
Veetsime 2015. aasta lõpu Barcelonas.
25. detsember sinna, 1. jaanuar tagasi.
Kogu perega - kõik kolm last kaasas.
Elasime 23 Robadors kõrtsi vastas el Ravali linnaosas. Robadors on Barcelona kõige pahelisem tänav. Maja ees seisavad 24/7 litsid, tänavamood on araabiapärane, lastega emmed on kaetud juustega. Aga no asukoht!!!! Rambla ja "kesklinn" on otse kõrval. Kogu Barcelona on jalutuskäigu kaugusel - meri ja Barceloneta, Sagrada Familia, Montjuic, Miro park - igale poole sai jala. Muidugi kasutasime metrood ka, aga ootamatult vähe, 10 korra piletitest jäi paar korda kasutamata. Söögipoed ja kõrtsid on otse kodutänaval, maja taga on mänguväljak - kui keegi Barcelonas majutust otsib, siis Raval on koht, kus olla!
Kus käisime:
- CosmoCaixa, Iida ja Aloga. See on uskumatult äge teadusmuuseum. "Cosmo" on eksitav - seal on kogu teadus optikast paleontoloogiani. Ma lihtsalt ei suuda kirjeldada, KUI äge see on; CC on kõik see korraga, mida Ahhaa, Energiakeskus, botaanikaaed ja loodusmuuseum võiksid olla. Kõige löövam on nende Amazoonase veealune džungel. Mindagu!!! Lisaks on see kõik sisuliselt tasuta!!!
- Sagrada Familia, Barcelona kultus-kirik. Esimesel korral ei saanud me sinna sisse, sest selgus, et pileteid saab vaid netist. Teine kord käisid Iida ja Kati ja neile meeldis.
- Montjuïci mägi ja kindlus üsna Ravali lähedal. Kindluse ajalugu on väga sünge - Madriidi kontrolli all olev kindlus pommitas korduvalt ja pikalt iseseisvusele kippuvat all-linna, seal on hoitud vange ja lastud maha üks Hispaania president. Aga nüüd on see väga külastust väärt kant; näeb kogu Barcelonat, on looduslähedane ja tore. Kõige põnevam oli laste jaoks Barcelona sadama vaatamine. Sadam on otse järsu mäe all (Montjuic on linna poole lauge, aga mere poole järsk kalju) ja kaubasadama askeldused on kui peopesal.
- Akvaarium, poistega. Poisid rohkem mürasid kui õppisid; koht on kallis, aga äge.
- Barceloneta rand - liivarand otse kesklinna servas
- Joan Miró park ja rõvedapoolne skulptuur
- Parc de l'Espanya Industrial ja lohelaadne liumägi
- Picasso muuseum, Kati Iidaga
- Leiutiste muuseum miba, poistega. See on väike muuseumike otse Gooti kvartalis. Oleks olnud igav, aga õnneks oli kaasas Alo, kes viitsis süveneda ja minu jutte kuulata. Kõige teravama mulje jättis talle seal YikeBike.
- Kontserdimaja - Kati Iidaga käisid flamenco hittide kontserdil. Flamenco pole üldse Kataloonia teema, aga Kati on seda aastaid tantsinud ja jagab asja ja ütleb, et oli hea kontsert. Ja maja olla olnud üliäge.
- Barcelona katedraal, Kati Iidaga
- Turg ehk La Boqueria
- Ravali kass, pirakas pronksist (?) elukas
Muidugi kõndisime me lisaks neile "kohtadele" linnas risti-rästi mustmiljon kilomeetrit ja käisime sajal mänguväljakul. El Ravali ja Barri Gothicu labürindid olid meil lõpuks üsna peas. Poiste lemmik oli MareMagnumi tagune küngastik. Mina käisin jooksmas (rannapromenaadil) ja kõndimas (Montjuicil).
Mida me EI teinud:
- Ei käinud Barcelonast väljas.
- Ei sõitnud ühegi funikulööriga.
- Ei sõitnud linnas jalgrattaga. (Aga ma varem olen seal sõitnud ja oli hea.)
- Ei käinud Tibidabo mäel.
- Ei käinud meremuuseumis (mis oli väga lähedal) - poistel tekkis muuseumi-küllastus.
- Ei kohanud taskuvargaid ega petiseid. Barcelona on varaste pealinn - mindki on seal varem proovitud paljaks varastada.
- Isegi ühtegi turistilõks-söögikohta ei sattunud.
Kirjanduseks Barcelona kohta soovitan Mirjam Johannese verivärsket "Minu Barcelonat". Noore inimese uudistav vaade maailmalinnale on lahe lugeda ja avab linna paremini kui mistahes reisijuht.
Liikumine on Barcelonas lihtne. Linn on väike, sest ühel pool meri ja teisel pool mäel; seega üldiselt kõndisime jala. Vajadusel sõitsime metrooga. Tee leidmiseks kaardid ja GPS, aga suunda hoiavad ka pidev kallak mere poole ja kõikjale paistev Tibidabo.
Lapsed kõmpisid vapralt pikki distantse ja olid selles osas super tublid.
Korteri saime AirBnB kaudu. Tuli kallim (100 eurot öö) ja suurem kui alguses soovisime. Selle eest saime suure korteri otse kesklinna. Odavama jaoks oleks tulnud ilmselt varem broneerida. Kodu oli ruumikas ja mugav, lastel oli kohta mängida ja isegi magamistoad olid üsna avarad.
Lastele võtsime kaasa mängukaardid, paar mänguasja ja paberi-pliiatsid. Neist oli kasu.
Mänguväljakuid on tihedalt kõikjal üle Barcelona. Ka vanalinnas! Üks oli meie maja taga, Filmoteca esisel platsil. Seal oli suht palju india/pakistani peresid. Samas kõrval kõndisid litsid ja narkodiilerid ja kõigil tundus hea olevat. Aeg-ajalt jalutas mööda politseipatrull, tegi mõnele lapsele pai ja kõndis edasi.
Söök. Lapsed elasid itaalia köögist - pizza, pasta. Paar korda käisime Bismillah'is. Aga Barcelona kiidetud köök on ootamatult üheülbane. On kohvikud; on tapas-restoranid; on itaalia kohad; ja see on ka enam-vähem kõik. Kohvikud on kaunid ja odavad, aga annavad vaid saia. Tapast ei pea meie lapsed söögiks (anšoovis ja oliivid - noo kuuulge!). Jääbki vaid itaalia või siis "friikad". Õnneks oli me kodus korralik köök, Kati tegi kaks põhjalikku suppi ja iga hommik sai putru.
Võimalik, et vaatasime millestki mööda, aga nt Londoni moodi köögipaabelit - kus Lähis-Ida, Aasia, Ameerika köögid kõik kõrvuti - mina Barcelonas ei näinud.
Aga tapas oli muidugi hea ja kohvikud õdusad. Ja kõrtse on igal pool meeletult palju. Kohalik pisiäride kultuur elab seal küll täiega.
Magusa-vajaduse eest kandis hoolt meie vana lemmik Amorino.
Barcelona söök on odav.
Kõige kallim restoran oli 50 eurot viiele.
Bismillahis sai kogu pere 20 euro eest kõhu punni.
Kohvikud on tunduvalt odavamad kui Tallinnas. Isegi turistika kesklinna uhked õdukohvikud on odavad!
Tänavatoitu ega tänavatoidu-kommet ei ole, kohvitopsiga keegi ringi ei käi. Aga kõrtsides istuvad õlle- või veinklaasi taga kõik ja kogu aeg.
Piletihinnad on hirmus erinevad.
CosmoCaixa: 4 eur täiskasvanu, 0 eur noor (kuni 26!!!)
Sagrada Familia: 15 eur inimene
Akvaarium: 20 eur täiskasvanu, 15 eur laps
Montjuici kindlus: 5 eurot täiskasvanu, 0 eur noor (kuni 26).
Kontsert: 30 eurot pilet
Transport: 1 euro kord (T-10 piletiga)
Piletid sinna olid 1150 eurot (Air Baltic).
Lendasime "ilma pagasita" ja see toimis hästi, lastel olid väikesed seljakotid ja kõik mahtus ära.
Ilm oli päevadel +15 ümber, ehk siis väga soe.
Tagasi jõudes võttis meid vastu kõigepealt -10 ja siis kohe -20.