Ri k’ajtzij - Las Particulas
Ri k’ajtzij - Las Particulas
Ch’uticholtzij Hoja 3
rox - tercera
Ri k’ajtzij - Las Particulas
Jikïl k’ajtzij ------ Partículas afirmativas
Mek’ajtzij -------Partículas negativas
K’utunel k’ajtzij-----Partículas interrogativas
Po’t - Guipil
Jay - ochoch - casa
koton - sueter
atinamit pueblo
juyu’ - montaña
jay - casa
k’ayib’äl - mercado
tijob’äl - escuela
Mek’ajtzij
Man… ta = no, no es (de negación)
ni = no
majun = no, no hay, nada
nix ta = no, ni siquiera, ni hay
manäq = no, no hay
nimamixku' - manzana
me's - gato
Manäq, man nimamixku’ ta/No, no son manzanas
Manäq, man oxi’ ak’wala’ ta
Man mes ta / no es gato.
Man tijonel ta / no es maestro.
¿Xawak’axaj? ni / ¿escuchaste? no.
¿Nawajo’? ni / ¿Quieres? No
Majun nimamixku’ / no hay manzana.
Majun tijonïk / No hay clases.
Manäq nimamixku’ / no hay manzana.
Manäqtijonïk / No hay clases.
Nix ta jun wäy / Ni hay una tortilla.
Nix ta jun sik’iwuj / Ni siquiera un libro.
Nota: para negar un sustantivo, adjetivo, otros, este se escribe en medio de las partículas man (...) ta. ejemplo:
Man jeb’ël ta - No es bonito.
Man ütz ta
Man tz’i’ ta
Man a Gerardo ta
Man tijonel ta
Man mes ta
Man ütz ta
Jikïl k’ajtzij
Ja’ = si’
Je’ = si’
Xwan ab’i’ rat? ja’ ¿Juan es tu nombre? Sí
Nawajo’ ri tz’i’? je’ ¿quieres el perro? Sí
K’utunel k’ajtzij
¿la…? = interrogación
Akuchi’ / ape = dónde, a dónde, en dónde
Achike /atux = cuál es, cómo, qué, quién, quiénes
Janipe’/ jarupe’ = cuánto, cuántos
Jampe’ = cuando
la ütz awäch?- ¿cómo estás?
La jun q’ojomanel re’? Es un medico?
La oxi' nimamixku' re'?
La oxi; ak'wala' re'?
Akuchi’ at k’o? / ¿Dónde estás?
Achike asamaj? / ¿De qué trabaja?
Achike ab’i’? - ¿Cuál es tu nombre?
Achike atinamit? - ¿Cuál es tu minicipio?
Jarupe’ ajuna’? ¿Cuántos años tienes?
Janipe’ tz’i’ e k’o? Cuantos perros hay
¿Achike nab’än? ¿Qué haces?
¿achike rub’i’ ate’?/¿cómo se llama tu mamá?
¿achike rub’i’ atata’?/¿cómo se llama tu papá?