2.5.4. Fossiilsete kütuste mõju keskkonnale

KAEVANDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJUD

Karjäärid (põlevkivi, kivisüsi, turvas, pruunsüsi)

Mõju pinnasele ja maakasutusele:

• Kooritakse ära ja teisaldatakse pinnase viljakas kiht. Hiljem on seda väga raske kui mitte võimatu taastada. Loodusliku mulla kujunemiseks kulub tuhandeid aastaid.
• Muutub reljeef
• Maa sees on „kasulikud“ kihid enamasti vaheldumisi „ebavajalikega“. Nt põlevkivi on vaheldumisi lubjakiviga. „Ebavajalik“ materjal tõstetakse lihtsalt kõrvale, tekitades nii hiiglaslikud aherainemäed, mis võtavad enda alla suure maa-ala.

Mõju põhjaveele:

• Kui karjääri põhi on sügavamal kui põhjavee tase, tungib põhjavesi karjääri. See pumbatakse välja, kuid asemele tuleb uus vesi, mis pumbatakse omakorda välja. Protsess kestab niikaua, kuni ümbritseva ala põhjavee tase on langenud karjääri põhjaga samale tasemele või madalamale. Selle käigus läheb „raisku“ väga suur hulk põhjavett, sest väljapumbatud põhjavesi ei ole enam nii puhas, kui ta oli maa sees. Ühtlasi võivad kuivaks jääda kaevandusega piirnevate alade kaevud. Peale kaevandamise lõppu põhjavee tase taastub ning suletud karjääri tekib veekogu.
• Karjääris töötavatest masinatest võib lekkida kütust, mis võib sattuda põhjavette.

Mõju pinnaveele:

• Väljapumbatava põhjavee koostis erineb pinnaveekogude vee koostisest, eelkõige suurema Ca, Mg ja SO4 sisalduse poolest. Seega muutub selle veekogu vee koostis, kuhu põhjavesi pumbatakse. Elustikule see enamasti mingit ohtu siiski ei kujuta.
• Lisaks vee koostisele muutub ka vee hulk veekogus ja sellega seoses veekogu veerežiim.

Mõju atmosfäärile:

• Kaevandamisega kaasneb alati palju müra ja tolmu, karjääris töötavatest masinatest paiskub atmosfääri heitgaase.

Mõju elustikule:

• Uue karjääri loomisel hävineb sellel alal olnud taimestik ja kaovad loomade elupaigad.

Mõju inimestele:

Mõnikord jääb loodava karjääri alale mõne inimese kodu. Sel juhul on see inimene sunnitud oma kodust ära kolima.

Karjäär näeb visuaalselt koledam välja kui loodusmaastik.

Allmaakaevandused (põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi)

Mõju pinnasele ja maakasutusele:

• Kuigi allmaakaevandus asub maa all, vajab ta ikkagi maapealset ruumi aheraine paigutamiseks, settebasseinidele, elektriliinidele, hoonetele, teedevõrgu rajamiseks. Mäetööde maaeraldus on Eestis 600 km², 1,3% riigi territooriumist.
• Allmaakaevandused deformeerivad maapinda: Eestis on 160 km²-l maapind vajunud 1-2 meetrit, kohati rohkemgi. Kaevanduskäikude sissevarisemisel tekivad langatuslehtrid (suured lohud).
• Allmaakaevanduste aladel on raskendatud ehitustegevus ja põlluharimine.

Mõju pinna- ja põhjaveele:

• Kui kaevanduse põhi on sügavamal kui põhjavee tase, tungib põhjavesi kaevanduskäikudesse. See pumbatakse välja, kuid asemele tuleb uus vesi, mis pumbatakse omakorda välja. Protsess kestab niikaua, kuni ümbritseva ala põhjavee tase on langenud kaevanduse põhjaga samale tasemele või madalamale. Estonia kaevanduses pumbatakse näiteks aastas keskmiselt kaevandusest välja 10 m³ vett iga põlevkivitonni kohta. Selle käigus läheb „raisku“ väga suur hulk põhjavett, sest väljapumbatud põhjavesi ei ole enam nii puhas, kui ta oli maa sees. Ühtlasi võivad kuivaks jääda kaevandusega piirnevate alade kaevud.
• Väljapumbatava põhjavee koostis erineb pinnaveekogude vee koostisest, eelkõige suurema Ca, Mg ja SO4 sisalduse poolest. Seega muutub selle veekogu vee koostis, kuhu põhjavesi pumbatakse. Elustikule see enamasti mingit ohtu siiski ei kujuta.
• Lisaks vee koostisele muutub ka vee hulk veekogus ja sellega seoses veekogu veerežiim.
• Pärast tootmise lõpetamist kaevandustest vett enam välja ei pumbata. Kui ümbruses teisi töötavaid kaevandusi pole, taastub endine põhjavee tase mõne aastaga. Suletud kaevandustes moodustuvad saastunud veega allmaa veekogud. Tekivad erineva suurusega maa-alused veehoidlad, milles on ka erinevad veetasemed. See põhjustab vete liikumist suletud ja töötavate kaevanduste vahel ja põhjustab reostunud vee sattumist kaugematele aladele.
• Kaevanduse rajamine muudab pinnase niiskusrežiimi nii kaevanduse alal kui ka ümbritsevatel aladel. Enamasti kuivemaks, aga vajunud maapinna puhul on võimalik ka niiskemaks muutumine. Sellega kaasneb taimestiku liigilise koosseisu muutus. Kui kaevanduse alal on märgala, siis ei tähenda kaevanduse loomine veel märgala kadumist. Kõik sõltub pinnakatte tüübist.
• Kaevanduses töötavatest masinatest võib lekkida kütust, mis võib sattuda põhjavette.

Mõju atmosfäärile:

• Lõhketööde käigus tekkiv tolm ja gaasid erituvad atmosfääri ventilatsioonisüsteemi kaudu.
• Saasteallikaks on ka maa-all töötavate mäemasinate ja maapealse transpordi heitgaasid.
• Müraprobleemi peamiseks tekitajaks on ventilatsiooniseadmed, millega puhutakse maa alla õhku.

Puuraugud (nafta, gaas)

Mõju pinna- ja põhjaveele:

• Nii puuraugu rajamisel kui nafta puurimisel kulub suures koguses vett, see võib alandada põhjavee või veekogude veetaset antud piirkonnas. Hiljem tekib küsimus, mida teha kasutatud veega, see pole enam nii puhas.
• Naftaväljal töötavatest masinatest võib lekkida kütust või õli, mis võib sattuda põhjavette.
• Vesi võib saastuda ehitustegevuse käigus.

Mõju elustikule:

• Uue puurimisala ettevalmistamisel hävineb sellel alal olnud taimestik ja kaovad loomade elupaigad.
• Ka seal, kus taimestik otseselt ei hävi, muutuvad keskkonnatingimused (rohkem tolmu õhus, muutunud veerežiim), mis mõjutavad taimestikku.
• Müra peletab loomi ka puurtorni ümbritsevatelt aladelt.

Mõju atmosfäärile:

• Transpordivahendite ja ehitustehnika heitgaasid
• Tolm
• Gaasi põlemisel tekkivad süsiniku- ja lämmastikuühendid

Muud mõjud:

• Nafta- ja gaasipuurtornid on suured mürareostuse tekitajad. Müra ei teki mitte ainult nafta ja gaasi kättesaamise käigus, vaid ka selle tarnimisel laevade või torude abil. Puurtornide ja torude ehitamine on samuti väga mürarikas tegevus. On täheldatud, et paljud kalad hoiavad puurtornidest eemale. Puurtorni ehitamise müra võib maismaal kostuda kuni 32 km kaugusele.
• Visuaalselt hakkab see piirkond teistmoodi välja nägema - loodusmaastiku asemel tööstusmaastik.
• Rohkem transporti ja inimesi piirkonnas, eriti kui tegemist on asustusest kaugel asuva piirkonnaga.
• Valgusreostus – naftat puuritakse 24/7, öötundidel kasutatakse kunstlikku valgustust.

Altpoolt lähenemise ning nafta väljaaurutamise jaoks on vaja tekitada hiiglaslikes kogustes auru, millega nafta vedelaks muuta, et seda saaks maapinnale välja pumbata. Sellise auru tekitamiseks põletatakse nii palju maagaasi, kui kuluks kolme miljoni kodu kütmiseks. Maagaasi intensiivne põletamine teeb eriti murelikuks klimatoloogid, kuna nii saadetakse atmosfääri kolm korda rohkem kasvuhoonegaase kui tavapärase naftapuurimise käigus.

KASUTAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJUD

Fossiilkütuste põletamisel vabaneb atmosfääri suurtes kogustes CO₂, mis toimib kasvuhoonegaasina. Fossiilkütuste põletamist peetakse peamiseks globaalse kliimamuutuse põhjuseks.

Lisaks tekib põletamisel tahma (mis saastab õhku) ja tuhka (tahked jäätmed), sh mürgiseid raskemetalle.