KAEVANDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJUD
Karjäärid (põlevkivi, kivisüsi, turvas, pruunsüsi)
Mõju pinnasele ja maakasutusele:
Mõju põhjaveele:
Mõju pinnaveele:
Mõju atmosfäärile:
Mõju elustikule:
Mõju inimestele:
Mõnikord jääb loodava karjääri alale mõne inimese kodu. Sel juhul on see inimene sunnitud oma kodust ära kolima.
Karjäär näeb visuaalselt koledam välja kui loodusmaastik.
Allmaakaevandused (põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi)
Mõju pinnasele ja maakasutusele:
Mõju pinna- ja põhjaveele:
Mõju atmosfäärile:
Puuraugud (nafta, gaas)
Mõju pinna- ja põhjaveele:
Mõju elustikule:
Mõju atmosfäärile:
Muud mõjud:
Naftaliivad (nafta)
Seda tüüpi naftat pole sugugi lihtne kätte saada. See on seotud maa-aluste liivadega, moodustades musta, tiheda ja väga viskoosse massi. See tuleb kas maapinnalt lähenedes välja kaevata või sügavalt maa alt lähenedes välja aurutada.
Naftavarudele pealtpoolt ligipääsemiseks tuleb maha raiuda suurtes kogustes vanu metsi ning reostada nii palju puhast vett, et tekkivaid jäätmetiike on võimalik näha isegi kosmosest. Sellistele tiikidele laskuvad linnud hukkuvad .
Selline näeb välja maastik pärast naftaliiva kaevandamist. Foto on tehtud Alberta provintsis Kanadas.
Altpoolt lähenemise ning nafta väljaaurutamise jaoks on vaja tekitada hiiglaslikes kogustes auru, millega nafta vedelaks muuta, et seda saaks maapinnale välja pumbata. Sellise auru tekitamiseks põletatakse nii palju maagaasi, kui kuluks kolme miljoni kodu kütmiseks. Maagaasi intensiivne põletamine teeb eriti murelikuks klimatoloogid, kuna nii saadetakse atmosfääri kolm korda rohkem kasvuhoonegaase kui tavapärase naftapuurimise käigus.
KASUTAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJUD
Fossiilkütuste põletamisel vabaneb atmosfääri suurtes kogustes CO₂, mis toimib kasvuhoonegaasina. Fossiilkütuste põletamist peetakse peamiseks globaalse kliimamuutuse põhjuseks.
Lisaks tekib põletamisel tahma (mis saastab õhku) ja tuhka (tahked jäätmed), sh mürgiseid raskemetalle.