Kui palju on Eestis metsa

Hinnanguliselt oli Eestis enne Teist Maailmasõda metsamaad 32% riigi pindalast. Aastaks 2008. olid Eesti metsasus ja metsamaa pindala suurenenud 1,54 korda. Metsamaa moodustas siis 48,6% riigi maismaa pindalast (koos siseveekogudega). (viide)

2018. a statistilise metsainventeerimise (SMI) andmetel oli metsamaa pindala suurenenud 2,33 miljoni hektarini, mis moodustas 51,4% riigi maismaa pindalast (koos siseveekogudega). Umbes 8% sellest oli ilma puudeta metsamaa. Kaitse all on 24,6% metsamaast, sellest üle 300 tuhande hektari viide on range kaitse all. Rangelt kaitstavatel metsamaadel metsade majandamist ei toimu, seal tehakse kaitsealuste liikide ning elupaikade säilitamiseks ja taastamiseks vajalikke looduskaitsetöid.

Liigiliselt leidus enim männikuid (31,8%), kaasikuid (29,5%) ning kuusikuid (18,5%). 45,7% metsamaast oli Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hallata, ülejäänu kuulus eraomanikele. Küpsete metsade osakaal majandatavates metsades oli 25%. (viide).

Eesti puistute keskmine vanus on 55 a (majandatavatel 52 a), männil 73, kuusel 56 ja kasel 47 a (majandatavatel puistutel männil 70, kuusel 54 ja kasel 45 a). 39% puistutest on üle 60 a vanad. (viide)

Puidu tootmiseks sobilikke küpseid puistuid on kokku 495 tuhat ha ja 164 mln tm. Aastasest raiemahust moodustab jäme- ja peenpalk 44,1%, küttepuit 28,9% ja paberipuit 27% (viide).

Raiemehud on viimastel aastatel suurenenud, hakates lähenema juurdekasvule viide

Eestis läheb 2017. aasta puidubilansi järgi 53% puidust kütteks (süsinik vabaneb kohe), 26% puidust tselluloositoodeteks (toodete poollaguaeg 2 aastat) ja 21% erinevateks puittoodeteks. viide