2.1.3. Puidu kasutamise ajalugu

Eelpool oli juba juttu maailmas eksisteerivatest metsatüüpidest. Kõikide nende metsade puitu on inimesed juba üsna inimajaloo algusest kasutanud. Teatud perioodidel on puidu kasutamine seoses muutustega ühiskonnas märgatavalt kasvanud või siis ka vähenenud.

Kõigepealt kasutati puitu kütteks ja ehitusmaterjaliks. Seoses paikseks jäämise ja alepõllundusega suurenes metsade raiumine hüppeliselt, sest iga paari aasta tagant võeti metsast põldudeks uued maa-alad. Arengumaades kestab selline tegevus tänaseni. Arvatakse, et just metsade üleraie ja sellest tulenev erosioon põhjustas Mesopotaamias ja teisteski antiikaja riikides ühiskonna languse.

Järgmine hüpe toimus seoses laevaehituse arenguga. Laevu oli vaja nii teiste riikidega kauplemiseks kui sõdimiseks. Ühe sõjalaeva ehitamiseks kulus keskajal u 2000 puud viide. Näiteks hispaanlaste Võitmatu Armaada (1588) koosnes 130 laevast, millest ainult 67 tulid lahingust tagasi ning neistki olid osad nii palju kahjustada saanud, et parandamine ei olnud mõttekas. Armaada ehitamine andis Hispaania metsadele sellise hoobi, et selle tagajärjel kaotas Hispaania oma ülemvõimu ookeanil viide. Järgmisel aastal vasturünnakule läinud Inglise Armaadas oli 150 laeva, millest 40 kas lasti põhja või võeti vangi. viide Uuringud on näidanud, et 95% Lääne- ja Kesk-Euroopast oli algselt kaetud metsaga, kuid keskaja lõpuks oli metsa säilinud vaid 20%-l territooriumist viide. Põhja-Ameerika idaosas vähenes ajavahemikul 1600-1870. a metsade pindala poole võrra viide.

Inglismaal hakkas puidunappus tunda andma 17. sajandi esimesel poolel sõdades Prantsusmaa vastu. Kõigepealt hakati puitu sisse vedama Baltikumist ja Skandinaaviast, hiljem ka Põhja-Ameerika kolooniatest. Kuna puitu kasutati lisaks hoonete kütmisele, hoonete ja laevade ehitusele ka metallisulatusahjude kütteks (kivisütt ei osatud tollal veel rauamaagi sulatamiseks kasutada), seisis Euroopa 18. sajandi keskel silmitsi energiakriisiga. Puidunappuse tõttu kehtestati piiranguid metsaraiele ja hakati metsa istutama. Õnneks avastati umbes samal ajal viis, kuidas kivisütt kasutada ja kuna kivisütt oli Inglismaal palju, kasvas tänu sellele raua tootmine kiiresti. Tänu sellele avastusele muutus kivisüsi puidu asemel peamiseks energiaallikaks ja teras peamiseks ehitusmaterjaliks. viide

Tänapäeval kasutatakse osa puidust endiselt kütteks ja toidu valmistamisel (peamiselt arengumaades), samuti ehitusmaterjalina ja erinevate puittoodete valmistamiseks. Erinevalt minevikust kulub suur osa puidust paberi ja papi tootmiseks. Näiteks 2016. aastal saadi metsadest 3,8 miljardit mᶟ puitu, millest pool kasutati kütusena, teisest poolest toodeti muuhulgas 467 milj mᶟ saematerjali, 415 milj mᶟ puitpaneele ja 409 milj tonni paberit ja pappi. viide