Eesti metsandus ja puidutööstus

Puidutööstus on üks Eesti tähtsamaid tööstusharusid. Puidutöötlemise ja puittoodete tootmisega tegeleb üle tuhande ettevõtte. 2018. aastal oli metsa- ja puidusektoris tööga hõivatuid ligikaudu 35 000 inimest, kogu hõivatute arvust moodustab metsa- ja puidutööstus 5% viide. Sektori mikroettevõtteid leiab hulgaliselt iga omavalitsuse territooriumil – puiduga seotud töö on maapiirkondades paljude inimeste peamine elatusallikas. 2017. aastal kasvas toodangumaht võrreldes 2016. aastaga enamikus olulisemates tooterühmades. Suurim toodangumahu kasv 2017. aastal oli vineeril (62%), oluline kasv oli ka saematerjali tootmismahtudes (15%) viide

Traditsioonilisteks puitu töötlevateks allharudeks loetakse sae- ja plaaditööstust ning nende toodete järeltöötlust, aga ka tselluloosi- ja paberitööstust. N-ö uuteks allharudeks loetakse üha suurema osatähtsusega puiduenergeetikat (graanulid, puiduhake jms) ja suuresti veel tuleviku majandusharuks peetavat puidul põhinevat biotööstust (nt teise põlvkonna biokütuste tootmine).

Suurim puidutarbija on olnud mehaaniline puidutöötlemine (saetööstus), kus edasiminek ei käi mitte niivõrd selle arvelt, et rohkem puitu saagida, vaid selle arvelt, et tooteid väärindatakse aina enam (hööveldamine, sõrmjätkamine, liimpuit jne, aga ka peenpalgi laiem kasutuselevõtt jms). Puidutööstusettevõtete hulka kuuluvad teiste hulgas akende ja uste, puidust ehitusdetailide, mööbli puitdetailide jne tootjad.

Hüppeliselt on kasvanud puitmajatööstus, kus kasutatakse nii saetud, hööveldatud, liimitud ja termotöödeldud puitmaterjale kui ka komponente: uksi, aknaid ja inseneripuitu. Eestis on puitmajatootjaid umbes 250. Ettevõtete kogutoodangust ligikaudu 85–90% müüakse Eestist väljapoole – peamisteks sihtturgudeks on Skandinaavia, Saksamaa ja Suurbritannia, kuid ekspordipartnerite seast võib leida ka Jaapani, Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Korea. Ekspordimahtude arvestuses on Eesti suurim puitmajade eksportöör Euroopas viide.

Selles valdkonnas on Eesti suurimaid ettevõtteid Stora Enso Eesti AS. See on Soome-Rootsi paberi- ja metsatööstuskontsern Stora Enso kuuluv ettevõte, mille koosseisus on puidutöötlusüksused Imaveres (saeveski, puitliimtalade ja puitkomponentide ning puidugraanulite tootmine) ja Näpil (saeveski, hööveldatud ja värvitud saematerjali ning puidugraanulite tootmine), samuti metsavarumisüksus kontoritega Pärnus, Imaveres, Tartus, Kuressaares ja Näpil. Näpi saeveski on üks suurimaid höövelmaterjalide tootjaid Baltikumis, mis suudab toota eriprofiile ka kliendi joonise järgi, materjali maksimaalseks pikkuseks kuni 6000mm. Lisaks tootmis- ja varumisüksustele tegutseb Stora Enso Eesti ASi koosseisus Globaalne Tugiteenuste Keskus, mille koosseisu kuuluvad finants-, IT- ja logistikaüksused, teenindades Stora Enso Grupi ettevõtteid üle maailma. viide viide

Eesti suurimad puitmajade tootjad on Harmet Grupp ja Kodumaja Grupp. Mõlemad toodavad puitkarkassiga moodulmaju, mis on traditsioonilistest palkmajadest soojapidavamad ja seega nõutumad. Harmetil on viis tehast (neli Eestis ja üks Soomes), töötajaid on kokku üle 800 viide.

Metsades leiduv madalama kvaliteediga puit sobib puidugraanulite ja puitbriketi tootmiseks, mis on veel valdavalt eksporttoodang ja mille kasutamise kasvu prognoositakse ka siseturul. Teine kasutusviis on kohapealne taastuvenergia tootmine (nt ka hakkpuit katlamajades) ja kolmandaks aitab see kaasa inseneripuidu arengule. Ka ehitusmaterjalide tootmisel saab kasutada peenestatud-hakitud puitmaterjali – see pressitakse sobiva vormiga plaatideks, postideks vms.

AS Graanul Invest on Eestis 2003. a loodud ettevõte, mis on kiiresti kasvanud kontserniks ning tegeleb bioenergeetika ja taastuvenergia tootmise, metsanduse ja biomaterjalide arendamisega. kontserni kuulub 12 kaasaegset pelletitehast, kaks müügiorganisatsiooni, kuus koostootmisjaama, kolm metsa ülestöötamisega tegelevat ettevõtet ning üks biotehnoloogia arendamisega tegelev ettevõte. AS'i Graanul Invest kontsernis töötab üle 650 inimese. Gruppi kuuluvad kolm metsaettevõtet teevad Graanul Investist ühe suurima Eesti erametsaomaniku. Pelleteid toodetakse lisaks Eestile veel Lätis, Leedus ja USA-s. viide 2017. Aastal oli Graanul Invest Eesti suurima käibega puidutööstusettevõte viide.

Puidu keemilise töötlemisega tegeleb muu hulgas tselluloosi- ja paberitööstus. Eestis on üle 60 paberi, tselluloosi või paberist toodete tootmisega tegelevat ettevõtet. Koduturu osa on paberitööstuses aasta-aastalt vähenenud, sektori toodangust üle 80% läheb ekspordiks. Peamised tegijad on puitmassi tootja AS Estonian Cell ning paberi ja papi valmistaja Horizon Tselluloosi ja Paberi AS. Kokku annavad nad üle kahe kolmandiku selle sektori müügitulust.

AS Estonian Cell on Kundas asuv tehas, mis toodab haavapuidust kemi-termo-mehaanilist puidumassi. Tootmist alustati 2006. aastal. Täiesti uue tehase rajamisinvesteeringu maht oli 153 miljonit eurot, mis oli seeläbi suuruselt teine välisinvesteering Eesti tööstusesse. Ettevõtte omanik on Austria kontsern Heinzel Group. Kogu toodang eksporditakse, 75% Euroopasse ja 25% Aasiasse, kus seda kasutatakse trükipaberi, kartongi, pehmepaberi ja erikasutuseks mõeldud paberi tootmises.

Ettevõte pöörab tähelepanu keskkonnahoiule. Tootmisprotsessis ei kasutata väävlit ega kloori. Kasutatav tehnoloogia võimaldab kasutada ka madalama kvaliteediga puitu – mõningane värvimuutus ja südamikumädanik on lubatavad. Tehas tarbib umbes 440 000 m³ haavapaberipuitu aastas ja suudab käsitleda nii peenmaterjali kui jämesortimente (6-60 cm). See loob soodsad eeldused seni vähemväärtuslikuks peetud madalama kvaliteediga haavapuidu kasutuselevõtuks. Tehas võtab vastu ainult sertifitseeritud puitu. viide

Kehras asuv Horizon Tselluloosi ja Paberi AS toodab männi- ja kuusepuidust sulfaatkeedu meetodil tselluloosi. Kogu tselluloos töödeldakse ettevõttes ümber pleegitamata jõupaberiks, mida turustatakse üle maailma rohkem kui 30 riiki. Ettevõte asutati 1938. aastal ja oli sel ajal moodsamaid Euroopas. Praegu kuuluvad ettevõtte aktsiad eranditult Singapuri ettevõttele Tolaram Group. Tänaseks on enamik tehase seadmeid suhteliselt vanad, kuid ettevõttes toimub siiski pidev renoveerimine.

Alates 2018. aastast ei toodeta mitte ainult toorpaberit vaid antakse sellele ka lisandväärtust, valmistades kohapeal paberkotte viide. Samal aastal avati ka biokütusel töötav koostootmisjaam, mis katab ettevõtte kogu energiavajadusest umbes poole. Hakkepuitu ostetakse Eesti puiduettevõtetelt, see segatakse tehase enda paberitootmisest alles jääva puukoore ja saepuruga. Katlas, kus puiduhake põleb, on 1000kraadine kuumus. See kuumendab vett ning vesi muutub auruks – aur on tehases vajalik paberi tootmiseks. Toodetud soojust kasutatakse ka tselluloosi keeduprotsessis. viide

Puidukeemiaga hetkel Eestis väga palju ei tegeleta. Tänapäeval tegeleb puidukeemia puidu ühe koostisosa, ligniiniga. Põhimõtteliselt võib ligniinist tulevikus toota samalaadseid aineid, nagu praegu tehakse naftast. See on tipptehnoloogia, mis vajab tugevat teadustuge. Graanul Invest ja Tartu Ülikool sõlmisid 2018. a raamlepingu, mis näeb ette ühist teadus- ja arendustegevust puidu ja biomassi väärindamise tehnoloogia arendamiseks Eestis. Viieks aastaks sõlmitud lepingu järgi on kavas korraldada ühiseid teadusuuringuid ja töötada välja koolitusprogramme. Eesmärk on rajada Eestisse biomassi väärindav kõrgtehnoloogiline tööstus. viide

Eesti teadusasutuste biotehnoloogia tuumiklaboreid koondava BT klastri puidukeemia ja biotöötluse tuumiklabor on tänaseks juba alustanud ligniini analüüsi meetodite valideerimist ja ligniini väärindamise võimaluste hindamist. Tartu Ülikool valmistab ette Euroopa Komisjoni programmi „Teaming“ projekti, et luua koostöös Taanis asuva Novo Nordiski fondi loodud bioloogilise jätkusuutlikkuse keskusega Eestisse tööstuslike rakuvabrikute arendamise keskus, mille üks eesmärke on pakkuda puidu väärindamise tehnoloogia arendamiseks maailmatasemel teaduspädevust. Samuti on Tartu Ülikoolis väljatöötamisel tööstuslike bioprotsesside magistriõppeprogramm, mis lähtub biotehnoloogia-tootmisettevõtete huvidest. viide

Ligi 2/3 puidutööstuse toodangust eksporditakse. Peamisteks ekspordipartneriteks olid 2016. aastal Rootsi, Norra ja Saksamaa, kuhu läks enam kui 40%. Järgnes Soome, jõuliselt on kasvanud eksport Aasia riikidesse – Hiina, Jaapan, Korea. Suurematest kaubagruppidest on rohkem kasvanud puitmajade segment – 2016 oli ekspordi kasv 9%, peamine sihtturg Norra, suurem kasv Saksamaal ja Hollandis. Puitmajadega sarnases mahus eksporditakse Eestist ehitusdetaile (aknad, uksed, liimpuit jms), mille eksport kasvas 2016. aastal 12%, suuremad sihtturud Skandinaavia maad ja Jaapan. viide

Oluline ekspordi kasv võrreldes 2016. aastaga oli vineeri (48%), graanulite (24%) ja saematerjali osas (23%). viide