Embedded Files
2018. a oli puidutööstusele rekordiline aasta. Rahvusvaheliste turgude puittoodetega kauplemise käive kasvas 2017. a võrreldes 17%. Maailma metsadest raiuti selle tarbeks 5,5 mld mᶟ puitu, millest peaaegu 2 mld mᶟ kasutati kütteks, ülejäänu läks tööstuse tarbeks. Umbes 17% tööstuslikust puidust kasutati ära tselluloosi- ja paberitööstuses. viide Puittoodetega kauplemise kasv oli eriti märgatav arenenud riikides. Puidust toodetel on väiksem süsiniku jalajälg kui fossiilsetest kütustest toodetutel, seega toetavad nad ülemaailmseid säästva arengu eesmärke , viide .
Metsaraie esmane toodang on ümarpuit ehk palk, mille suurimad tootjad ja eksportijad on pikka aega olnud USA, Venemaa ja Kanada. Viimastel kümnenditel on neile tootmises järele jõudnud Hiina ja Brasiilia, kuid nende osa ekspordis on veel väike, sest palke kasutatakse peamiselt siseturul ja Hiina ostab neid suures koguses juurdegi. Nt 2018. a suurenes Hiina ümarpuidu import 8% viide .
Küttepuudeks raiutakse enamasti vähem väärtuslikku puitu, millest osa läheb puusöe valmistamiseks. Puusütt kasutatakse eriti palju Aafrika külades ja linnades toidu valmistamiseks. Ladina-Ameerika riikides on puusüsi oluline raua sulatamisel, kuna see on odavam kui kergemini kättesaadav, kui koksisüsi (toodetakse kivisöest).
Arenenud riikides on viimase kümne aasta jooksul hüppeliselt tõusnud pelletite ehk saepurugraanulite kasutamine nii elektrijaamades kui ka hoonete kütmisel. Euroopas on pelletite kasutamine kasvanud suuresti seoses Euroopa Komisjoni bioenergia direktiividega. viide
Pelletite tootmisprotsessis puidumass (saepuru, puiduhake, küttepuit) esmalt purustatakse, siis kuivatatakse, seejärel jahvatatakse tolmuks, pressitakse ja lõpuks jahutatakse. Protsessi tulemusena tekivad 6 - 8 mm läbimõõduga graanulid, mis ei sisalda ühtegi lisaainet peale naturaalse puidu. Tekkinud kütust on mugav kasutada nii kodumajapidamises kui ka tööstuslikes automaatsüsteemides. viide
Pelletid põlevad CO2 neutraalselt ehk nad eraldavad põledes sama palju süsinikdioksiidi, kui palju puit oma kasvamise ajal endaga sidus või eraldaks siis, kui puit jääks metsa ning mädaneks ära. Pelletite ladustamisel ning hoidmisel puudub saastamise risk keskkonnale. viide
2018. a toodeti maailmas 37 milj tonni pelleteid, enamus neist Põhja-Ameerikas ja Euroopas. viide
Saematerjali hulka kuuluvad peamiselt prussid ja lauad, mida saab kasutada erinevate puittoodete valmistamseks.
Puitplaadid on kasutusel mööbli ja ehituskonstruktsioonide valmistamisel. Puitplaate on kolme tüüpi:
Puitkiudplaadid (MDF) saadakse võrdlemisi peeneks jahvatatud puiduosakeste kokku pressimise teel. Saadud plaat on suhteliselt homogeenne ja mehaaniliselt hästi töödeldav. Kasutatakse peamiselt mööbli tootmisel.
Puitlaastplaadid saadakse väikeste puidulaastude kokku liimimise teel. Kasutatakse samuti peamiselt mööblitööstuses, aga ka ehitusel aluspõrandate valmistamiseks.
Vineeri valmistamiseks liimitakse paaritu arv õhukesi puidukihte kokku nii, et kahes kõrvuti asetsevas kihis on puidukiud teineteise suhtes risti. Paaritu kihtide arv peaks takistama vineertahvli kaardumist. Vineer paisub, väändub ja tõmbub kokku vähem kui tavaline puit. Tema peamised eelised on tugevus, naturaalsus ja pinnatekstuuri kordumatus. Kasutatakse laialdaselt nii ehitusel kui mööblitööstuses.
Orienteeritud laastuga puitlaastplaat (OSB) erineb tavalisest puitlaastplaadist kasutatavate laastude suurema pikkuse poolest. OSB on kolmekihiline, välimises kihis on laastud valdavalt pikema küljega paralleelsed, sisekihis risti. OSB on oma omadustelt üsna lähedane vineerile. Sarnane on ka kasutus
Mööblitööstuses kaetakse kasutatavate puitplaatide nähtavale jäävad küljed kas melamiini (vaiguga immutatud paber), laminaadi (immutatud paber) või väärispuidust spooniga (õhuke puiduleht).
Liimpuit koosneb lapiti kokku liimitud lamellidest. Lamellid on prussid, mis on soovitud pikkuse saamiseks sõrmjätkatud ja mida on enne liimimist hööveldatud. Liimpuittala pikkus võib olla kuni 30 m, ristlõike laius üle 200 mm ja kõrgus üle 2 m. Pikemate talade asemel kasutatakse liimpuitsõrestikke, millega võivad olla laetud isegi üle 100-meetrised avad.
Ristkihtpuit (CLT) on materjal, mille kihid on omavahel vaheldumisi risti kokku liimitud nagu vineeril. Puidukihtideks on serviti kokku liimitud puitlamellid. Kihte on alati paaritu arv – tavaliselt 3, 5 või 7. Ristkihtpuidu plaatide pikkus on kuni 16 meetrit ja paksus kuni 400 mm. Kasutatakse ehitusmaterjalina.
TSELLULOOS, PABER JA PABERTOOTED
2018. a toodeti maailmas üle 400 mln tonni paberit ja pappi, millest rohkem kui veerand läks maailmaturule viide. Konkurentsitult suurim paberi tootja ja tarbija on Hiina, edastades teisele kohale jäävat USA-d toodangu koguselt peaaegu poole võrra. Kolmandal kohal on Jaapan. Aasias kokku toodetakse 47% maailma paberist ja papist. viide
Tselluloosi- ja paberitootmine on energia- ja veemahukas ning potentsiaalselt suur keskkonna saastaja. Paljud suurfirmad on oma ettevõtted kolinud riikidesse, kus tööjõud on odavam ja keskkonnanõuded leebemad (Brasiilia, Hiina jt). Suur osa tselluloosi tootmiseks kuluvast puidust saadakse puuistandustest. Euroopas ja Põhja-Ameerikas kasutatakse pabertoodete valmistamisel järjest enam vanapaberit ning püütakse arendada paberi ja energia koostootmist, puidukeemiat jm kõrvalharusid. Pabertoodete taaskasutamine aitab säästa nii puitu, energiat kui vett, sest ümbertöötamisel kulub neid ressursse vähem kui uute toodete tootmisel. Arengumaades kasutatakse paberi tootmiseks ka õlgi, bambust, džuuti jm.
Enamasti toodetakse paberit männipuidust. Kui võtta aluseks keskmine männipuu, mille tüve kasutatava osa kõrgus on u 14 m ja tüve läbimõõt u 20 cm, siis saab ühest puust toota 10 000 lehte A4 koopiapaberit. See on umbes 20 pakki (a 500 lehte). Ühe tonni kõrgläikega ajakirjapaberi tootmiseks kulub 15 puud, ajalehepaberi korral 12 puud. Iga päev langetatakse maailmas paberi tootmise eesmärgil üle 2 miljoni puu, aastas seega neli miljardit puud. viide
Page updated
Report abuse