2.4.2. Toidu raiskamine

Toidukadu ja toidujäätmed

Toidukadu - mis tahes algselt inimtarbimiseks mõeldud toit või toiduaine, mis on toidutarneahelast majanduslikel või esteetilistel põhjustel või tarbimistähtaja ületamise tõttu eemaldatud, kuid mis on veel söödav ja inimtoiduks kõlblik. Toidukadu leiab reeglina aset enne jaekaubandusse ja lõpptarbijani jõudmist.

Toidujäätmed - toit, mis on muutunud jäätmeteks, sh söödamatud osad (nt banaanikoored).

Kuna toidukadu on väga raske hinnata ja värskeid andmeid kõikide riikide kohta peaaegu võimatu saada, on praegu saadaolevad värskeimad uuringutulemused 2011.-2012. aasta seisuga. FAO andmetel jäi 2011. a maailmas umbes kolmandik kogu toidutoodangust (1,3 mlrd tonni) söömata, hinnanguliselt jagunes see kogus enam-vähem võrdselt toidukao ja toidujäätmete vahel viide. Euroopa Liidus toidetud toidust jäi 2012. a tarbimata u viiendik (sh söödamatud osad), 53% sellest moodustasid toidujäätmed kodumajapidamistest viide. Toidugruppide lõikes läheb kõige rohkem raisku puu- ja köögivilju (45% kogutoodangust), neile järgnevad kala ja kalatooted (35%), teraviljad (30%) ja piimatooted (20%) viide.

Kui rikastes riikides tekib lõviosa toidujäätmetest kodumajapidamistes, siis arengumaades tekib enim toidukadu saagikoristusjärgsel töötlemisel ja hoiustamisel. Tonnide viisi puu- ja köögivilju visatakse kohe peale saagikoristust ära lihtsalt sellepärast, et nad ei ole piisavalt kaubandusliku välimusega. Peale saagikoristust on väga oluline, kuidas saaki hoiustatakse. Soojas kliimas hakkavad nii puu- kui köögiviljad kergesti riknema, rääkimata liha- ja piimatoodetest. Külmas kliimas on ohuks külmumine. Arenenud riikides hoiustatakse toiduaineid optimaalsetel temperatuuridel ja transporditakse kinnistes veokites, mille sisetemperatuur ei sõltu välistemperatuurist. Sellised hoiuruumid ja veokid on kallid ja ei ole vaesemate riikide ettevõtjatele taskukohased.

Kodumajapidamistes tekib kõige rohkem toidujäätmeid sellest, et ostetakse rohkem kui jõutakse ära tarbida ning ülejäänu läheb riknema. Mõnikord läheb toit riknema valede säilitusvõtete tõttu. Eesti korteriühistute liit on välja andnud käsiraamatu toidu raiskamise vähendamiseks, kus on kirjeldatud ka õigeid toidu säilitamise võtteid. Tihti viskavad inimesed toidu ära, sest nad ei tea täpselt, mida tähendavad Parim enne ja Kõlblik kuni ning arvavad, et kindlam on visata ära ka see toit, mille Parim enne kuupäev on kätte jõudnud.

Miks on vaja toidu raiskamist vähendada?

Raisatud toit tähendab raisatud ressursse. Toidu efektiivsem käitlemine ja kasutamine vähendaks kõigi osapoolte – nii tootjate, töötlejate kui tarbijate - rahalisi kulutusi. Tootjad ei peaks kulutama nii palju väetiste ja taimekaitsevahendite, kütuse, tööjõu jms peale. Tarbijad saaksid vähendada oma toidukulusid, sest ka äravisatud toidu ostmisele on kunagi raha kulutatud. Siin on häid nõuandeid toidu efektiivsemaks kasutamiseks kodumajapidamises.

Kuna ei oleks vaja enam nii suuri koguseid toota, saaks vähendada survet looduskeskkonnale. Iga toiduaine tootmiseks kasutatakse puhast magedat vett ja paisatakse õhku CO₂. Eelpooltoodud raisatava toidu koguse tootmiseks kulub 20% kogu tarbitavast mageveest. Näiteks 1 liitri piima tootmiseks kulub u 1000 liitrit vett, 1 õuna tootmiseks 70 ja ühe kilo veiseliha tootmiseks 15 000 liitrit viide.

Ära visatava toidu süsinikujalajälg (kasvuhoonegaaside kogus, mis on selle toidu tootmise käigus õhku paisatud) ületab enamiku riikide poolt emiteeritavate kasvuhoonegaaside hulka, moodustades 8% kogu inimtekkelisest kasvuhoonegaaside emissioonist viide.