2.1.2. Metsade tähtsus

ÖKOLOOGILINE ASPEKT

• Mets on elupaigaks ja kasvukohaks rohkem kui pooltele maailma maismaa looma- ja taimeliikidest viide. Noor ja vana mets on elupaigana täiesti erinevad. Uue metsa istutamine ei asenda vana väljakujunenud ökosüsteemi.
• Metsa puit ja pinnas seovad atmosfäärist süsinikku ja vähendavad seeläbi kasvuhooneefekti. Samal ajal toodavad metsas olevad taimed juurde hapnikku. 1 ha metsa seob suvel ööpäevas umbes 300 kg süsinikdioksiidi ja eraldab 200 kg hapnikku. Üks inimene tarvitab hingamiseks keskmiselt sama palju hapnikku, kui suudavad toota 5 puud. viide.
• Mets on oluline lüli üldises veeringes. Näiteks vihmametsa taimed seovad umbes poole piirkonda langevatest sademetest, mis transpiratsiooni käigus atmosfääri tagasi jõuab. Veerand sademetest infiltreerub pinnasesse ja veerand kaob pindmise äravooluna. Lehtmetsast võib sooja ilmaga transpireeruda 40 tuhat liitrit vett hektari kohta. Kui mets maha raiuda, kaob ka selle ala veehoiuvõime ning metsade kadumine suurtelt aladelt toob kaasa sademeterežiimi muutuse.
• Puude juured imavad endasse vihmavett vähendades sellega üleujutuste ohtu.
• Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest. 1 ha männimetsa neelab aastas umbes 25 t tolmu viide.
• Mets kaitseb pinnast tuule- ja vee-erosiooni eest.
• Veekogude kallastel kasvavad metsaribad kaitsevad veekogusid reostuse eest.
• Mets summutab müra (nt suuremate teede kõrval) ja varjab tuule eest nii teid kui põlde.

MAJANDUSLIK ASPEKT

• Mets on kasvava tähtsusega taastuvenergiaallikas.
• Metsast saab lisaks küttele ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele.
• Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil.

SOTSIAALNE ASPEKT

• Eestis on metsadega seotud 35 000 töökohta metsasektoris ning paljud turismi, spordi, transpordi, jahinduse jt sektorite töökohad viide. Kogu maailmas on metsaga seotud töökohti üle 13 miljoni. Lisaks elavad 300 miljonit inimest metsas, neist 60 miljonit põlisrahvaste esindajat viide.
• Jalutamine ja sportimine metsas aitab lõõgastuda, parandab tervist ja suurendab töövõimet.

KULTUURILINE ASPEKT

Mets on ajast aega olnud eestlaste ainelise ja vaimse kultuuri kese, andes tooni nii rahvaluules kui loodusega arvestavates eluviisides. Eestlased nimetavad end sageli „metsarahvaks“. Eestlane on olnud metsarahvas, sest ta on sõna otseses mõttes elanud keset laasi ning rajanud oma põllud samuti metsade vahele. Seepärast tekitab ka viimase aastasaja ning eriti viimaste aastakümnete jooksul intensiivistunud metsamajandus, millega kaasnevad laialdased lageraied ning heade metsamajandustavade rikkumine, rahva seas süvenevat vastumeelsust viide.