Hispaania köögivili

Meile kõigile toidupoodidest tuttavaid ja palju kirutud Hispaania kurke ja tomateid kasvatatakse Almeria maakonnas Hispaanias, Almeria linnast 30 km kaugusel.

Kõik algas 1950. aastatel, kui Hispaania valitsus otsustas Almeria piirkonda arendama hakata. Looduslikult on see Hispaania osa väga kuiv ja suhteliselt viljatu - aastane sademete hulk on 200 mm. Maa kuulus vähestele suurmaomanikele, kes maad eriti ei kasutanud. Valitsuse plaan oli võõrandada 1500 ha maad, teha maaparandutöid, ehitada niisutussüsteemind ja siis maa väiksemate tükkidena väiketalunikele jaotada. Kuivale kõrbemullale veeti suurtes kogustes sõnnikut (60 kg/ha) ja läbipestud rannaliiva (10 cm kiht). Talunikele õpetati uuemaid maaharimisvõtteid. Esimesed kasvuhooned ehitasidki talunikud 1960. aastatel enda tarbeks. viide

Lühifilm Almeriast (4 min) - linn, loodus, kasvuhooned.

Täna laiuvad 15 tuhande omaniku kasvuhooned 31 000 hektaril viide. Seal kasvatatakse tomatit, kurki, suvikõrvitsat, paprikat, salatit, arbuuse, kõrvitsaid ja ube. Aastas saadakse kaks saaki viide. Kogutoodang on 3,5 milj tonni aastas, sellest 61% eksporditakse, 99,8% ekspordist jääb Euroopasse (peamiselt Madalmaadesse, Prantsusmaale ja Suurbritanniasse) viide. Almeria on kõige suurem kasvuhooneköögiviljade kasvataja Euroopas. Kasvuhooned katavad 3,4% Almeria provintsi pindalast, kuid koos lisateenustega annavad 40% provintsi SKP-st.

Kasvuhoonel on avamaa ees mitmeid eeliseid. Kasvuhoone kaitseb taimi vihma, rahe ja tugeva tuule, samuti kahjurputukate ja lindude eest. Kasvuhoonet on vajadusel võimalik kütta ja niimoodi jahedamas kliimas taimede kasvuperioodi pikendada. Aurumine on kasvuhoones väiksem, seega kulub kastmisele vähem vett. Kuna kastmisvee kogus on täpselt mõõdetud, saab ka väetisi täpsemalt doseerida ja väheneb üleväetamise oht.

Almeria kasvuhoonetest on köetavad vähem kui 5%, sooja kliima tõttu ei ole rohkem vajalik. Kõiki Almeria kasvuhooneid kastetakse tilkkastmissüsteemidega. Üle 80% taimedest kasvavad pinnases, mis on kaetud paksu liivakihiga, et vesi jookseks pealmisest kihist läbi otse juurte juurde. U 8% taimi kasvatatakse hüdropooniliselt ehk kasvukottides, mis samuti aitb vähendada veekulu viide. Hinnanguliselt saaks veekulu vähendada veel 30-35%, kui vanad kastmissüsteemid uuemate ja paremate vastu välja vahetada. Arvestades Almeria kuiva kliimat ja piiratud veeressurssi on see väga oluline.

Kasvuhoone soe ja niiske keskkond on väga soodne taimehaiguste- ja kahjurite levikuks. Varem kasutati nende tõrjumiseks suurtes kogustes pestitsiide, mille tagajärjel osad putukad muutusid resistentseks kõikidele kasutatavatele toimeainetele. Lõpuks sisaldasid ka köögiviljad nii palju pestitsiidide jääke, et neid ei olnud enam võimalik Euroopa turul müüa. Nt paprikate eksport Saksamaale langes 2004.-2007. a 40%. Kasvatajad hakkasid otsima võimalusi kahjurite bioloogiliseks tõrjumiseks. Väga oluliseks sammuks muutuste teel oli ka kimalaste kasutuselevõtt tomatite tolmeldajatena 1995. a. Selleks, et kimalased kasvuhoones ellu jääksid, tuli kohandada kahjuritõrjet nii, et see neid ei kahjustaks. Alates 2007. a kasutatakse paljudes Almeria kasvuhoonetes kahjurputukate tõrjeks röövputukaid ja ekspordimahud on mitte ainult taastunud vaid ka suurenenud. viide

Kui varem pandi kasvuhoonetes suurt rõhku steriilsusele, enne uute taimede istutamist desinfitseeriti kogu kasvuhoone ja pinnas, kasvuhoonete ümber ei tohtinud kasvada ühtegi taime, siis nüüd on olukord muutunud. Seoses röövputukate kasutamisega bioloogilises tõrjes saadi aru, et looduslikult esinevad putukad ei ole alati kahjulikud ja taimi ei ole vaja nende eest peita. Nüüd on mõnede kasvuhoonete ümbruses, aga ka kasvuhoonetes sees kasvatavate kultuuride vahel spetsiaalselt putukatele mõeldud õitsevate taimede ribad, et putukate liikumist soodustada.

Tasapisi areneb ka mahepõllundus, mis 2018. a leidis aset u 10% Almeria kasvuhoonetest. viide

Keskkonnaprobleemid

Almeria kasvuhooned katavad väga suurt maa-ala, mis pidevalt laieneb ja haarab enda alla uusi looduslikke alasid. Nagu juba ka eelpool mainitud, on selles kuivas kliimas niigi suureks probleemiks vee kättesaadavus, kasvuhoonetes kulub seda kordades rohkem, kui on selles piirkonnas sademeid. Kunagi oli Almeria piirkonnas põhjaveetase suhteliselt hea, aga aastakümned kasvuhoonete kastmist on jätnud oma jälje. Kuna piirkonnas on palju suhteliselt väikesi ettevõtteid, kes kasutavad isiklikke kaevusid, on kasutatava vee hulka raske jälgida ja piirata. Kuigi väetis doseeritakse täpsemalt kui avatud põldude puhul, satub osa neist ikkagi pinnasesse ja võib jõuda ka pinnavette. Taimekaitsemürgid, kuigi kasutusel kasvuhoonete sees, võivad sattuda loodusesse läbi tuulutusavade või pakendite kaudu, kui neid ei käidelda nõuetekohaselt.

Kuna piirkonnas kasutatakse väga palju plastikut, on kohapeal nii plastitootjaid kui ümbertöötlemisjaamu. Kasvuhoonetes tekib väga palju plastikjäätmeid (kasvuhooneplast, pakkimiskile, väetise pakendid). Reeglina vahetatakse kasvuhoone katet iga nelja aasta tagant ja vana kattematerjali saab müüa ümbertöötlejale Olid ajad, kus plastijäätmed lihtsalt põletati ära, aga u 20 aastat tagasi selline tegevus keelustati ja nüüd läheb u 80% jäätmetest taaskasutusse ja 20% tuhastatakse. Paraku ei jõua kõik jäätmed õigesse kohta ja piirkonnas on väga palju vedelevat plastprügi, mis satub ka jõgedesse ja merre. viide

Kasvuhoonete valged katused peegeldavad päikesekiirgust atmosfääri tagasi, selle tulemusena on hakanud langema piirkonna keskmine õhutemperatuur. Kui suurema osa Hispaania keskmine õhutemperatuur tõuseb kiiremini kui maailmas keskmiselt, siis Almeria kasvuhoonete piirkonnas on alates 1983. aastast keskmine õhutemperatuur langenud 0,03 kraadi võrra aastas. See tähendab, et praeguseks on see kokku langenud u 1,11 kraadi. viide

Sotsiaalsed probleemid

Hinnanguliselt töötab Almeria kasvuhoonetes u 100 000 töötajat. Hispaania soojas kliimas tõuseb kasvuhoonetes temperatuur 45 kraadini, mille käes suurem osa hispaanlasi ei ole nõus töötama. Selle pärast töötavad neis kasvuhoonetes peamiselt Aafrika ja Ida-Euroopa immigrandid (nii legaalsed kui ka illegaalsed). Palgad on madalad, eriti illegaalide puhul, keda palgatakse päeva kaupa ja makstakse sularahas. Illegaalid peavad iga päeva alustama töö otsimisega ja kuna kõikidel päevadel tööd ei ole, virelevad suures vaesuses. Paljud neist sõidaksid võimalisel koju tagasi, kuid neil pole ka selleks raha. Selleks, et taotleda tööluba, tuleb Hispaanias elada vähemalt kolm aastat ja esimene tööandja peab kinnitama töökoha olemasolu. Illegaalsed töötajad ei oma tervisekindlustust ega mingeid muid sotsiaalseid garantiisid.

Tihti töötavad töötajad päev otsa ilma kaitsevahenditeta pestitsiididega kaetud taimede vahel ja hingavad kemikaale sisse. Kasvuhoonetes ei ole ka tualeti kasutamise võimalust. Töötajad elavad kasvuhoonete kõrval asuvates slummikülades, mida on piirkonnas üle 60. Majades ei ole vett ega kanalisatsiooni. Hispaania seadused sätestavad küll miinimumpalga ja ohutusnõuded (nt kaitseriietus kemikaalidega töötamise puhul), aga reaalsuses need seadused Almerias ei kehti. 2019. aastast on teada üks dokumenteeritud juhtum, kus 27-aastane tööline suri mürgistusse. viide

Elu ei ole ülearu ilus ka väikeettevõtjatest kasvuhooneomanike jaoks, kes müüvad oma toodangu kokkuostjatele. Hinnad määratakse kokkuostjate poolt ja muutuvad vastavalt turuseisule.

Koos videoga viide.