2.1.5. Metsade majandamine

Metsamajandus hõlmab kõiki tegevusi, mida tuleb teha metsa istutamisest kuni selle raieküpseks saamiseni. Metsamajanduse toodang on raievalmis mets. Puidu varumise ja töötlemisega ning mitmesuguste puittoodete, tselluloosi ja paberi tootmisega tegeleb metsatööstus.

Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas majandatakse metsi enamasti jätkusuutlikult ning nendes piirkondades metsade pindala ei vähene, vaid isegi kasvab. Metsa jätkusuutliku majandamise korral järgitakse lihtsat põhimõtet, et aastane raiutava puidu kogus ei tohi ületada selle aastast juurdekasvu. Võimaluse korral välditakse lageraiet suurtel aladel ja eelistatakse metsa ökosüsteemi vähem häirivaid väikseid raielanke, tehakse regulaarselt valik- ja harvendusraiet. Tühjaks jäänud raiesmikele istutatakse uued puud või hoolitsetakse selle eest, et seal aja jooksul mets looduslikult taastuks. Jätkusuutlikust majandamisest hoolimata on nendeski piirkondades probleemiks elupaikade kadu ja liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest põlismetsade osakaal väheneb. Metsade majandamisel tuleb arvestada ka mullastiku, vee ja atmosfääri kaitse vajadustega.

Tõestamaks, et puit on pärit säästvalt majandatavast metsast ning selle liikumine metsast tarbijani on kontrollitud, kasutatakse sertifitseerimiset. Eestis on kasutusel kaks erinevat standardit:

» FSC® (Forest Stewardship Council);

» PEFC™ (The Programme for the Endorsement of Forest Certification).

Mõlemat kasutatakse nii metsamajandamise kui ka tarneahela sertifitseerimisel.

Metsa ökosüsteemi seisukohalt sobiks metsa majandamiseks kõige paremini püsimetsandus, mille korral tehakse metsas igal aastal vaid valikraiet, mis tagab metsa pideva uuenemise ja metsaökosüsteemi säilimise. Erinevalt traditsioonilisest metsamajandusest, ei raiuta püsimetsa kunagi tervikuna korraga lagedaks. Pideva valikraie abil saab kujundada liigirikka metsakoosluse, kus on esindatud väga erineva vanusega puud. Kahjuks ei too selline metsa majandamise viis omanikule suurt ja kiiret rahalist kasu, seetõttu ei ole see eriti levinud.

Vähem arenenud riikide metsamajandus ei ole enamasti jätkusuutlik. Peamiseks probleemiks on seal metsade raadamine ehk metsamaa muutmine mingiks muuks otstarbeks kasutatavaks maaks, nt põldude, teede või kaevandustega jaoks. See on tingitud rahvaarvu kiirest kasvust ning vajadusest põllukultuuride müügiga kiiresti raha teenida. Puidu saamiseks raiutud metsade taastamisele pööratakse vähe tähelepanu. Kui puud on hävinud, hävib ka ülejäänud ökosüsteem. Ühtlasi algab pinnase erosioon, mis muudab metsa loodusliku uuenemise äärmiselt raskeks. Kui mets looduslikult siiski taastub, koosneb ta enamasti majanduslikult ja looduslikult vähem väärtuslikest puuliikidest.

METSAISTANDUSED

1960. aastatel hakati laiemalt looma metsaistandusi eesmärgiga vähendada survet looduslikele metsadele. Metsaistandustes on puidu juurdekasv kiirem ja raiering lühem. viide

2000. aastal moodustasid metsaistandused kõigest 5% maailma metsade pindalast, kuid andsid 35% globaalsest ümarpuidutoodangust ja oleksid õige majandamise korral olnud võimelised andma kuni 2/3 globaalsest ümarpuidutoodangust. Kuna puiduvajadus suureneb, on ka istanduste pindala järjest kasvanud. Kõige kiiremini kasvavad istandused asuvad lõunapoolkeral, sest sealne kliima võimaldab kiiremat juurdekasvu. Hinnanguliselt u pooled Aasia, Aafrika ja Kesk-Ameerika istandustest tegelevad ümarpuidu tootmisega. Teised kasvatavad puid muudel eesmärkidel (kõrbestumise või erosiooni vastu võitlemine, küttepuud jne). Kõige levinumad istandustes kasvatatavad liigid on männid, eukalüptid, akaatsiad ja paplite perekonda kuuluvad lehtpuud. Akaatsiad ja eukalüptid sobivad kasvatamiseks soojemas kliimas, aga paplid, haavad ja pajud sobivad ka jahedamasse kliimasse. viide

SOOME JA VIETNAMI METSADE MAJANDAMISE VÕRDLUS

Soome ja Vietnam on enam-vähem sarnase pindalaga riigid, vastavalt 338 tuhat km² ja 331 tuhat km², kuid rahvaarv on Soomes vaid 5 miljonit ja Vietnamis 96 miljonit.

Soomes on metsamaa pindala 22,2 mln ha, mis tähendab, et riigi territooriumist katab mets 75%. Vietnamis on metsa 14,8 mln ha ehk 47,6% pindalast.

Kui arvestada aga riigi rahvastikku, siis on Soomes iga elaniku kohta metsamaad oluliselt rohkem (4,4 ha/in kohta) kui Vietnamis (0,15 ha/in kohta).

Soomes on ülekaalus okasmetsad, peamisteks puuliikideks on mänd 50%, kuusk 30% ja laialehised puud moodustavad 20%. Vietnam jääb troopiliste vihmametsade levikupiirkonda.

Soome metsad kuuluvad valdavalt eraisikutele - 60,9% metsamaast, riigile kuuluvat metsa on 25,5%.

Kui võrrelda metsamaa pindala muutusi alates 1990. aastatest, siis on Soomes see näitaja üsna vähe suurenenud, vaid 0,1%. Vietnamis on selle aja jooksul metsamaa pindala aga 1,6 korda suurenenud. Kui 1990. aastal oli metsamaa pindala 9,4 mln ha, siis 2015 aastal 14,8 mln ha. Vietnamis on selline positiivne trend saanud teoks tänu mitmetele majandusreformidele ning uuele metsapoliitikale, kus kohalikud inimesed ja kogukonnad on üha enam huvitatud maasse investeerimisest, metsade kaitsest ja jätkusuutlikust majandamisest.

Soomes moodustavad metsaistandused 30,5% kogu metsamaast, nende pindala ja osatähtsus on tasapisi kasvanud. Kui 1990. aastal oli metsaistanduste all 4,39 mln ha, siis 2015. aastal juba 6,77 mln ha. Vietnamis on metsaistanduste osakaal 25% ja nende pindala on kiiresti kasvanud. 1990. aastal oli istutatud metsa 0,97 mln hektaril, 2015. aastal juba 3,66 mln hektaril. Vietnamis on kiiresti kasvanud ka mangroovide pindala 73 tuhandelt hektarilt 270 tuhandele ha ajavahemikus 1990-2015.

Soomes raiutakse metsa poole rohkem kui Vietnamis, vastavalt 62,3 mln m³ ja 26,6 mln m³ (2016. aasta andmed). Mõlemas riigis on puidu tarbimine suurem kui ise raiutakse, seepärast ostetakse puitu ka sisse.

Vietnamis kasutatakse 2/3 puidust küttena ja vaid kolmandik läheb tööstuse tarbeks. Küttepuidu osatähtsus raiutud puidust on küll aja jooksul vähenenud. Soomes moodustab küttepuit ümarpuidust vaid 12% ja valdav osa puidust läheb saematerjali, puidutoodete ja tselluloosi ning paberi tootmiseks.

Vietnamis on metsatööstuses kõige suurema osakaaluga saematerjali ja puitpaneelide tootmine. Tselluloosi ja paberit toodetakse veel üsna vähe. Soomes toodetakse oma vajadustest rohkem nii saematerjali, puitplaate, vineeri kui ka muid puidutooteid. Suur osa puidust läheb tselluloosi tootmiseks, millest osa eksporditakse ja osa kasutatakse paberi tootmiseks. Nagu jooniselt näha, läheb suurem osa toodetud paberist müügiks, oma tarbimise maht on tootmismahu kõrval üsnagi väike.