2.4.1 Alatoitumus
Nagu eelnevatest peatükkidest näha, sõltub toidu tootmine paljudest teguritest, mis varieeruvad piirkonniti suurel määral. Tänasel päeval toodetakse maailmas kokku nii paju toitu, et sellest piisaks koguseliselt kogu maailma rahvastikule ja jääks ülegi. Hinnanguliselt saaks praegu toodetava toidukogusega ära toita kümme miljardit inimest. Nii suureks prognoositakse rahvastiku arvu aastal 2050 (praegu on maailma rahvaarv u 7,8 miljardit viide).
Paraku ei ole toit maailmas kõikidele inimestele kättesaadav. Peamiseks põhjuseks on see, et inimestel ei ole piisavalt raha toitu osta ega ole ka maad, et toitu kasvatada. FAO andmetel oli 1990-ndate aastate alguses madala ja keskmise elatustasemega riikides (peamiselt Sahara-taguses Aafrikas, Ladina-Ameerikas Andide piirkonnas ja Lõuna-Aasias) u 30% rahvastikust alatoidetud. Järgneva kahekümne aastaga vähenes alatoitumus neis riikides 13%-ni, mis tähendab ikkagi väga suurt hulka inimesi. Alates 2015. aastast on nälgivate inimeste arv jälle tõusuteel. FAO hinnangul oli 2016. a maailmas 815 miljonit kroonilise alatoitumuse all kannatavat inimest, neist ainult 11 miljonit elasid arenenud riikides viide. 2018. aastal oli alatoitunud inimeste arv juba 820 miljonit viide.
Alatoitumus on seisund, mille puhul esineb energia ja/või toitainete vaegusest tingitud kehakaalulangus, kehakoostise muutus ning häired organismi funktsioonides (nt lihasjõudluse vähenemine). Ajutist alatoitumust (mõnest nädalast mõne aastani) esineb seoses põudade, üleujutuste, relvakonfliktide või lihtsalt kehva saagiga. Kui piisavas koguses kvaliteetset toitu pole võimalik kätte saada väga pikaajaliste ebasoodsate looduslike, sotsiaalmajanduslike või poliitiliste olude tõttu, siis nimetatakse seda püsivaks alatoitumiseks. Alatoitluse äärmusliku kontingendi moodustavad kroonilises näljas inimesed ehk need, kelle päevane toidust saadav energiakogus on vähemalt aasta jooksul väiksem kui keha igapäevane energiakulu. ÜRO nimetab krooniliselt nälginuiks inimesi, kes saavad toidust vähemalt aasta jooksul alla 1650-2100 kcal energiat päevas (sõltuvalt vanusest ja soost). Kroonilise nälja ajal hakkab inimese keha energia puudujäägi kompenseerimiseks lagundama omaenda rakke ja sünteesima saadud laguainetest energeetilisi ühendeid. Selle tagajärjel tekivad organitele pöördumatud kahjustused, mis võivad lõppeda surmaga. Arvuliselt on kõige rohkem krooniliselt nälginud inimesi Aasias, kõige suuremas kaloridefitsiidis on aga nälgivad inimesed Sahara-taguses Aafrikas viide.
Alatoitumust on mitut liiki. Kui räägitakse nälgivatest inimestest, siis mõeldakse tavaliselt neid, kellel on vähese toidu tõttu kas valgupuudus või üldine kaloridefitsiit. Kaloridefitsiit on kalorite hulk, mis jääb puudu soovitatavast päevasest kalorite hulgast. Soovitatav kalorite hulk sõltub omakorda inimese soost, vanusest, kehakaalust ja füüsilisest aktiivsusest. Enamikul alatoitunud inimestest jääb kaloridefitsiit vahemikku 100-400 kcal päevas viide. Nad ei sure nälga, on kõhnad, kuid mitte kõhetunud. Krooniline nälg ei paista esmapilgul alati välja, sest organism kompenseerib väiksemat kalorite hulka kasvu aeglustumise või väiksema füüsilise aktiivsusega. Krooniliselt nälgivad inimesed on vastuvõtlikumad haigustele, lapsed võivad muutuda loiuks ja neil võib olla raskusi keskendumisega. Valgud on vajalikud organismi kasvamise, ehituse ja arengu tagamiseks. Kroonilises valgupuuduses olevatel inimestel pidurdub kasv ja tekivad tursed kas üle keha või teatud kehapiirkonda, nt jäsemetele või kõhupiirkonda. Pikaajalise ebapiisava toitumuse tagajärjel võib tekkida kasvu kängumine (stunting), mille tagajärjel lapse keha on normaalsete proportsioonidega, kuid kasv on normist madalam ja laps näeb oma east märgatavalt noorem välja.
Teine alatoitumuse liik on mikroelementide (vitamiinide ja mineraalainete) puudus, seda nimetatakse ka varjatud näljaks. Näiteks joodipuudust peetakse üheks kõige levinumaks toitainepuuduseks maailmas. Ema rasedusaegne joodipuudus võib imikul põhjustada kasvupeetust ja vaimset alaarengut. Kriitiline joodivaegus võib viia isegi raseduse katkemiseni. Joodipuudusele viitavad ka laste ebanormaalselt aeglane suguline areng, vaimse arengu peetus või tugevad õpiraskused, aeglane kasv, üldine nõrkus, närvilisus, pungis silmad, juuste kuivus. Täiskasvanul on puuduse põhitunnused struuma, südamepekslemine, üldine külmakartus, kiire pulss, rasvumine, uimasus, väsimus ja arterite elastsuse vähenemine. Joodipuudust esineb kõige rohkem eraldatud sisemaapiirkondades ja kõrgmäestikes, kus joogivesi, pinnas ega traditsiooniliselt söödavad toidud joodi eriti ei sisalda. Joodipuuduse leevendamiseks on hakatud teatud toitainetele joodi lisama. Ka meie kauplustes on müügil jodeeritud sool. Norras, mille sisemaal oli kunagi tõsiseid probleeme joodipuudusega, hakati 1950. aastatel joodi lisama piimalehmade sööda sisse, kust see kandub edasi lehmapiima ja sealt edasi piima tarbivatele inimestele.
Rauapuudus pidurdab füüsilist ja kognitiivset arengut, suurendab haigestumise riski ja vähendab töövõimet. Rauapuudus mõjutab ka rasedust, FAO andmetel on 20% emade suremusest seotud aneemiaga. viide
Vitamiin A puudus võib põhjustada kanapimedust ja vähendada organismi vastupanuvõimet haigustele. Laste puhul võib see ka kasvu pidurdada. Hinnanguliselt jäävad 250-500 tuhat vitamiin A vaeguses last igal aastal püsivalt pimedaks ja umbes pooled neist surevad peale seda aasta jooksul. viide
Elu esimesel 1000 päeval alatoitumusest põhjustatud füüsilised ja kognitiivsed kahjustused on pöördumatud ja neid ei ole hiljem võimalik ravida. viide
Nälja põhjused
Nagu juba öeldud, põhjustab alatoitumust ja nälgimist kõige rohkem vaesus. Vaesus võib olla tingitud ressursside puudumisest või ebaühtlasest jaotumisest nii maailmas kui ka konkreetse riigi sees, erinevatest konfliktidest või näljast endast. Nälg ja vaesus loovad suletud ringi – vaesel inimesel ei ole võimaik tarbida piisaval hulgal toitu, samas põhjustab nälgimine terviseprobleeme, väiksemat kehamassi, madalamat energiataset, vaimse võimekuse vähenemist ehk halvendab inimese võimet töötada ja õppida. Seega on alatoidetud või nälgival inimesel raskem oma elujärge parandada kui heas toitumuses inimesel.
Üle poole alatoidetud inimestest elavad konfliktipiirkondades nagu näiteks Süüria, Jeemen, Somaalia, Myanmar jt. FAO on koostanud nimekirja riikidest, kus konflikt on eriti keeruline ja kestnud juba pikka aega. Nimekirjas on 19 riiki, enamus neist asuvad Aafrikas. Maapiirkondades takistab konfliktiolukord põllumajandussaaduste ja toidu tootmist ning transporti tarbijateni. Lisaks sellele mõjutab konflikt majandust üldiselt, viies toidu hinnad üles ja takistades tarbijatel selle ostmist. Väga vägivaldsete konfliktide puhul võib olla raskendatud isegi toiduabi saatmine piirkonda. Paljude konfliktidega kaasneb põgenike vool naaberriikidesse, kus nad majutatakse põgenikelaagritesse. Ka neis laagrites on tihti toiduga varustatusega probleeme, sest inimesi võib ühes laagris olla väga palju ja nende arv võib ootamatult väga kiiresti suureneda.
Ka poliitiline ebastabiilsus mõjutab majandust, tekitades inflatsiooni ja tõstes hindu. Majanduskriisis langevad palgad ja suureneb töötus, mis omakorda halvendab ligipääsu kvaliteetsele ja mitmekesisele toidule. Selliste riikide hulka kuuluvad näiteks Venezuela, Kongo DV ja Jeemen.
Põllumajanduspoliitika mõjutab kasutatavaid tootmisvorme. Vähetootlikud tehnoloogiad, mida kasutatakse madala ja keskmise elatustasemega riikides, annavad arenenud riikide intensiivsete tehnoloogiatega võrreldes oluliselt vähem toodangut. Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas tehtud uuringute põhjal võib öelda, et olenevalt tootmisviisist võib potentsiaalse ja tegeliku saagikuse vahe olla kuni 76% viide. Mõju avaldavad ka varasemalt kasutatud tehnoloogiad, sest nende mõju mulla viljakusele ning põhjavee tasemele ja kvaliteedile võivad olla pöördumatud.
Rikkamate riikide ja suurfirmade poolt dikteeritavad kaubandustingimused. Kokkuostjad soovivad toorainet võimalikult madala hinnaga ja ettevõtjad soovivad kulutada võimalikult vähe tööjõu peale. Riikides, kus ametiühingud kas puuduvad või on nõrgad ja seadused seda võimaldavad, saavad töölised oma töö eest väga väikest tasu. See kehtib nii vabrikutööliste kui põllumeeste kohta. Sellise olukorra vastu võitlemiseks on loodud Õiglase kaubanduse süsteem, mille kohta saate rohkem infot kuulata siin (05:00-27:00).
Globaalne kliimamuutus toob endaga kaasa muutused vihmaperioodide kestuses ja toimumise ajas. Muutuda võivad ka vegetatsiooniperioodi pikkus ja kahjurputukate levialad. Viimase 30 aasta jooksul on sagenenud ekstreemsed ilmanähtused – tormid, pikad põuaperioodid jms. Mida tihemini sellised katastroofid aset leiavad, seda vähem jääb aega neist taastumiseks. Kõige rohkem mõjutavad sellised sündmused neid piirkondade elanikke ja nende toitumist, kus enamik inimesi elatab ennast põllumajandusega.
Nälja geograafia
Nagu eelpool juba mainitud, on probleem kõige suurem Sahara-taguses Aafrikas ja Lõuna-Aasias. Näljast ja alatoitumusest parema ülevaate saamiseks on välja töötatud näljaindeks, mida arvutatakse kolme näitaja alusel:
1) krooniliselt nälgivate inimeste osatähtsus riigi rahvastikus,
2) alla 5-aastaste laste suremus,
3) alakaaluliste (KMI alla 18,5) osatähtsus alla 5-aastaste laste hulgas.
Mida kõrgem on näljaindeks, seda tõsisem on näljahäda riigis. 2019. aastal oli maailma kõrgeim näljaindeks Kesk-Aafrika Vabariigis (53,6). Kõikide riikide kohta ei ole andmed saadaval, kuid on teada, et ka Tšaad, Sambia, Madagaskar ja Jeemen kuuluvad väga kõrge näljaindeksiga riikide hulka. viide
Kui võrrelda maa- ja linnapiirkondi, siis kuigi maa-asulates elab alla poole maailma rahvastikust, asub seal 80% nälgivatest inimestest. Pooled nälgivatest inimestest on väiketalunikud, kes elatuvad peamiselt enda toodangust. 30% nälgivatest inimestest moodustavad maal elavad, kuid maad mitte omavad inimesed ja 20% vaesunud linnainimesed. viide
Kuigi arenenud riigid, kus elab viiendik maailma rahvastikust, tarbivad poole maailmas toodetavast toidust, leidub ka neis nälgivaid ja alatoidetud inimesi. 2018. aastal oli Euroopas hinnanguliselt 33 miljonit alatoidetud inimest viide. Eesti elanikkonnast elas samal aastal 2,4% (peaaegu 32 000 inimest) absoluutses vaesuses viide. See on olukord, kus inimese sissetulekust ei piisa, et rahuldada elu põhivajadusi (toit, riided, peavari). Toidu hankimisest on saanud peamine mure ka paljude ameeriklaste jaoks. 2018. aastal elasid 11,8% USA elanikest (38,1 milj inimest) allpool vaesuspiiri viide.