2.1.6. Metsatööstus

Metsade töötlemine algab puude raiega. Eestis liigitatakse raieid alljärgnevalt:

1. Hooldusraied ( a. valgustusraie, b. harvendusraie, c. sanitaarraie)

2. Uuendusraied ( a. lageraie, b. turberaie )

3. Valikraie

4. Trassiraie

5. Raadamine

6. Kujundusraie

1. Hooldusraiete eesmärk on parandada puude kasvutingimusi ja reguleerida metsa liigilist koosseisu.

a) Valgustusraie eesmärk on parandada valgus- ja toitumistingimusi puistu sees. 5-20 aasta vanustes puistutes on tavaliselt üsna kõrge puude arvukus, mis võib mõnedel juhtudel ulatuda 20 000 kuni 30 000 puuni hektari kohta. Kui nii palju puid jagavad maapinna toitaineid, vett ja valgust, siis jäävad puude tüved peenikeseks ja nende kasvutempo langeb. Harvenduse käigus võetakse maha kõige väiksemad puud ja jäetakse kasvama terved, sirge tüve ja korraliku võraga puud. Keskmiselt jäetakse alles 2000-4000 puud hektari kohta. Raiutud puud jäetakse enamasti metsa, mõnikord kasutatakse hakkepuidu tegemiseks. viide

b) Harvendusraie eesmärk on puude kasvutingimuste parandamine ning seeläbi puidu juurdekasvu suurendamine ja kvaliteedi parandamine. Esimene harvendusraie 25-40 aastases puistus, millele järgnevad järgmised 2-4 harvendusraiet kuni lageraieni. Esmajärjekorras võetakse maha haiged, kahjustatud ja halva kvaliteediga puud. Harvendusraie tulemusena väheneb puude konkurents mulla mineraal- ja toitainete, aga ka vee suhtes, samas tõuseb mulla viljakus raiejäätmete lagunemisel. Kui harvendusraiet ei tehta, toimub nn looduslik harvendus. Osa puid lihtsalt kuivab ja sureb valguse ning toitainete vähesuse tõttu. Puistu juurdekasv väheneb ja tulevikutulu lageraie tegemisel kahaneb.

c) Sanitaarraie eesmärk on parandada metsa tervislikku seisundit nakkusallikaks olevate ja/või kahjurite paljunemist soodustavate puude puistust eemaldamise kaudu. Sanitaarraiet võib läbi viia ükskõik millise vanusega metsas, kuid seda ei tehta, kui selles puistus on otstarbekam mõni muu raieliik, nt harvendusraie.

2. Uuendusraiet tehakse, et võimaldada metsa uuendamist või uuenemist.

a) Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud seemnepuud, säilikpuud ja elujõuline järelkasv. Seemnepuudeks jäetakse 20-70 hajali või mõnepuuliste gruppidena kasvavat mändi, arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat ühe hektari kohta. Säilikpuud on elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud või nende säilinud püstiseisvad osad. Säilikpuude kogust arvestatakse tüvemahu järgi. Väiksematele lankidele tuleb jätta vähemalt 5 tihumeetrit hektari kohta ja suurematele (üle 5 ha) vähemalt 10 tm/ha. Siiski on erinevaid olukordi, kus kohustus seemnepuid jätta ei kehti. Näiteks kui sobivaid seemnepuid ei ole või on olemas elujõuline järelkasv. Maksimaalne raielangi suurus on reguleeritud Metsaseadusega. Olenevalt kasvukohatüübist võib lageraie langi suurus olla 2-7 ha; kui langil on erinevaid kasvukohatüüpe, siis ka suurem. viide

b) Turberaie käigus uuendatakse vana mets sujuvalt, järk-järgult, 20-40 aasta jooksul. Turberaie jaguneb omakorda kolmeks variandiks: aegjärkse raie korral raiutakse mets ühtlaselt hõredaks, häilraie puhul raiutakse kõik puud ringikujuliselt alalt, mille läbimõõt ei ületa puistu kõrgust ja veerraie tähendab kõikide puude raiumist ribalt, mille laius ei ületa puistu kõrgust. 5-8 aasta pärast laiendatakse häilu või veergu u poole puistu kõrguse võrra.

Turberaie alaliigid on

• aegjärkne raie (mets raiutakse ühtlaselt hõredaks)
• häilraie (raiutakse ringikujuliselt kõik puud, ringi läbimõõt ei ületa puistu kõrgust)
• veerraie (raiutakse kõik puud ribalt, mille laius ei ületa puistu kõrgust)

Turberaie eelised:

• Mets uueneb looduslikult, st ei ole vaja lisakulutusi metsa uuendamiseks
• Säilib maastiku ilme
• Säilib kohapealsete genotüüpide järjepidevus
• Männikärsakate kahjustusi on vähem
• Koos valgustatusega suureneb pohla, leesika ja sinika saagikus ja kanarbiku õitsemine – suureneb metsa kõrvalkasutus.
• Häirib loomade ja lindude elu vähem kui lageraie

Turberaie puudused:

• Vigastatakse kasvavaid puid ja järelkasvu
• Kallim ja tehniliselt keerukam kui lageraie
• Harvendatud mets on tormikahjustustele ja tulekahjudele vastuvõtlikum kui harvendamata mets.
• Maapinna ettevalmistamine keerulisem
• Uued puud kasvavad aeglasemalt (1-2 a esimese kuue aasta jooksul viide) kui lageraie puhul, sest allesjäänud vanade puude juured võtavad ka pinnasest vett ja toitaineid.
• Viljakatel muldadel tekib lopsakas alustaimestik

3. Valikraie. Tehakse püsimetsana majandavates metsades. Raie põhimõte on raiuda puid nii nagu nad looduslikult välja langeks ning nende tulemusena peab jääma puistu püsima ja samaaegselt ka uuenema. Valikraie võib näiteks sobida pärandkooslustega metsadesse, samuti puhke- ja parkmetsadesse.

4. Trassiraie on kuni nelja meetri laiuselt kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi või teeserva, kraavikalda ja kraaviserva puhastamine puudest, mille keskmine diameeter ületab kaheksat sentimeetrit.

5. Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks.

6.Kujundusraiet tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.

Lubatud raiemahud sõltuvad metsavaru suurusest ja aastasest juurdekasvust. Metsavaru suurust saab iseloomustada mitme näitaja abil. Samas tuleb arvestada, et nagu juba eelpool märgitud, määratletakse riigiti metsa erinevalt ja seega on kõik metsavaru näitajad võrreldavad vaid ligikaudselt.

Metsamaa pindala (ha) näitab, kui suurel maa-alal kasvab mets. Siia alla arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. Riikide omavaheliseks võrdlemiseks on parem kasutada metsamaa pindala ühe elaniku kohta. Maailmas on ühe inimese kohta keskmiselt 0,6 ha metsa, Euroopas 0,3, Soomes 4,9 ja Eestis 1,7 ha.

Metsasus (%) näitab, kui suurt osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. Eestit (metsasus 50%) loetakse suure metsasusega riigiks.

Hektaritagavara (mᶟ/ha) on kasvavate puude tüvemahtude summa hektari kohta. Selle põhjal saab arvutada üldise puidutagavara ehk metsavarude suuruse. Brasiilias on keskmine hektaritagavara 196, Venemaal 100, Soomes 104 ja Eestis 213 mᶟ.

Metsa keskmine aastane juurdekasv (mᶟ/a hektari kohta) näitab, kui palju puidu biomassi aastas juurde tekib. Eri kliimavöötmetes kasvavate puuliikide aastane juurdekasv on küllaltki erinev – parasvöötme okasmetsadel 1-2, ekvatoriaalsetel vihmametsadel kuni 50 mᶟ/ha.

Juba langetatud puitu mõõdetakse Eestis enamasti kas tihumeetrites või ruumimeetrites. Puitkütuse ostmisel kasutatakse ka puistekuupmeetri mõistet.

Tihumeeter (tähis tm) on metsas kasvava või laoplatsil oleva puidu koguse mõõtühik, mis on võrdne ühe kuupmeetriga. Tihumeetriga mõõdetakse puitu virnas, arvestamata õhuvahesid: piltlikult väljendudes on tihumeeter 1 m³ suurune puidust hiigelklots.

Ruumimeeter (tähis rm) on puiduvirnas oleva puidu mahu mõõtühik. Kuna ruumimeeter on 1 x 1 x 1 meetrit õhuvahedega puitu, ei näita see puidu kogust kuigi täpselt. Üks ruumimeeter sisaldab ligikaudu 0,7 tihumeetrit puitu. Siiski tuleb arvestada, et teisenduse väärtus oleneb puude kõverusest ja läbimõõdust. Küttepuude ostu puhul tuleb kindlasti üle kontrollida, sest näiteks RMK teisendab küttepuid koefitsiendiga 0,5.

Puistekuupmeeter (tähis pm³) on ühe m³ suuruses mahus vabalt sisalduv puitkütuse (tavaliselt hakkepuidu aga ka halgude) kogus.

Ligikaudselt saab mõõtühikuid omavahel teisendada alljärgnevate koefitsientide abil.

• 1 tm = 1 m³
• 1 rm = 0,7 tm
• 1 rm = 1,5 pm³

METSATÖÖSTUS ARENENUD JA ARENGUMAADES

Arengumaades kasutatakse väga suur osa puidust kütteks. Palju puitu müüakse töötlemata palgina kohe pärast raiet, metsatööstusettevõtteid on suhteliselt vähe. Paljude riikide probleemiks on röövraie ja ebaseaduslik puiduäri.

Arenenud riikides on, sarnaselt metsamajandusele, reeglina ka metsatööstus hästi toimiv. Kogu raiutud puit, sh raiejäägid ja saepuru, kasutatakse täielikult ära. Puitu väärindatakse oma riigis võimalikult palju ning maailmaturul kaubeldakse peamiselt lõpptoodanguga – puittoodete, paberi ja tselluloosiga. Otseselt kütteks läheb puitu suhteliselt vähe, kuid täielikult kasutatakse ära puidu töötlemise käigus tekkivad jäätmed (saepuru, laastud jms), mida kasutatakse energia tootmisel. Paljud metsarikkad riigid ostavad odavat tarbepuitu sisse, et oma puiduvarusid säilitada. Maailma suurimad metsatööstusettevõtted asuvad USAs, Kanadas, Soomes ja Rootsis, kuid metsatööstus areneb kiiresti ka Hiinas ja teistes Aasia ja Lõuna-Ameerika uustööstusmaades.

Puidu väärindamine on puidu väärtuse tõstmine töötlemise abil. Puidust tehtud mööbel, paber, majad jm esemed on tunduvalt kallimad kui töötlemata puit. Puidu väärindamine suurendab ka tööhõivet, mis tähendab, et paljud inimesed saavad metsaklastris tööd ja see omakorda suurendab sotsiaalset turvatunnet. Metsaklaster on mingi piirkonna (nt riigi) metsandussektori ettevõtted koos metsandust viljelevat haridus- ja teadusasutuste ning muude organisatsioonidega (nt erialaliidud, kaubanduskojad). Osa klastri ettevõtteid konkureerib omavahel, kuid kõik klastri osalised teevad tihedalt koostööd klastri kui terviku konkurentsivõime suurendamiseks maailmaturul.