Reibas teretamine ning kaasvestlejale silma vaatamine ja soojalt naeratamine on hea algus. Kontakt on tekkinud ja “töötab”, kui on näha, et inimesel on valmisolek ja võimalus suhtlemisele pühenduda. Enne konkreetse pakkumise juurde asumist võib ostjaga “ühele lainele” saamise eesmärgil arendada pisut seltskondlikku vestlust. Selleks sobivad teemad võivad olla eelmisel korral ostetud kaubast valmistatud toidu kohta küsimine, nähtaval kohal oleva tunnustuse üle rõõmu väljendamine, kellelegi/kelleltki tervituste edasiütlemine, päevauudis (eriti kui seostub ettevõttega), kohale jõudmise kommenteerimine, sihtkohaga seonduv mulje jm. Pisivestluse tähtsus seisneb vastastikuse sümpaatia tekkimises ja usalduse loomises - inimesed eelistavad osta meeldivatelt inimestelt, neilt, kellega on lihtne ühist keelt leida

Kliendi rahulolu nurgakiviks on tema vajaduste tundmine. Müügivestluses püütakse kliendi soove teada saada ja täpsustada küsides, aga ka “ridade vahelt lugedes” (aimates, oletades)

Kaupa tutvustades on tähtis välja tuua kliendi kasud ja väärtused ning osata veenvalt esitleda ettevõtte / toote eripära ning müügiargumente.

Kliendi peas keerleb mõttekäik: „Kas see toode on see, mida ma vajan? Kas see on maitsev, värske; kas selle kasutamine toiduvalmistamiseks / söömiseks on mulle lihtne, mugav, taskukohane, tekitab häid emotsioone? On ka teisi sarnaseid tooteid, miks ma peaksin just selle valima?“ Siin kehtib põhimõte, mille läbiv idee on kliendile tema enda poolt teadvustatud vajadustele sobiva lahenduse leidmine. Tuleb aga meeles pidada, et tarbija ei osta pelgalt toodet, vaid ka tervist, rõõmu, heaolu, mõnusat olemist jms – just seda kõike tulebki talle pakkuda tuues välja toote eelised. Tark müüja ei piirdu pelgalt ostja soovide rahuldamisega, vaid lähtub nõustava e nõuandliku müügi põhimõttest. Nõustav müük tähendab lisaks kliendi poolt esitatud soovide arvestamisele talle tema sellis(t)e vajadus(t)e teadvustamist, mille peale ta ise pole tulnud, kuid mis teeniks hästi tema huve

Kindlasti on hea müügivestlus dialoog, kus ostja saab oma küsimusi esitada ja tarbitud toodete kohta tagasisidet (nii positiivset kui negatiivset) anda. Mõistagi tuleb siin kasuks aktiivse kuulamise oskus. Oma toodet süvitsi tundev müüja taipab kliendi tegelikku vajadust (isegi kui too ei oska seda selgelt väljendada) ning oskab infot anda ja argumenteeritult külastaja küsimustele vastata. Kliendi küsimusi ei peaks kartma: kui klient on aktiivne osaline vestluses, näitab see tema tõsist huvi toote vastu, selles aga peitub müügivõimalus. Vahel on kliendi arvamus eelarvamuslik ja / või subjektiivne - sel puhul on mõttekas klient lihtsalt ära kuulata ja tema arvamust respekteerida (hoiduda vaidlemisest ja hinnangute andmisest). Mõnikord väljendavad inimesed umbusku või püüab klient soodsamat hinda kaubelda. Sellisel juhul on kasulik saada klient rääkima, et ta avaks, mis teda häirib, kahtlema paneb – sellest tulenevalt saab talle alternatiivseid kaupu tutvustada ja pakkuda või koguni toote- / teenuse arendusidee noppida

Hinna esitlemist peetakse keeruliseks osaks müügisuhtlusest. Kliendis ei ärata usaldust, kui hinda püütakse varjata või sellest kõnelemist kardetakse (kui klient tajub, et müüjal on tuntavalt ebamugav hinnast rääkida). Hinna eduka “mahamüümise” eelduseks on, et müüja ise usub, et kõnealune hind on õige ja hea ning ta ise väärtustab oma toote hinda. Ostja aktsepteerib hinda paremini, kui hind nö tükeldatakse: kliendile tuuakse välja kõik kasud/hüved, mis ta selle raha eest saab esitledes vaheldumisi toote eeliseid/eripära, hinda ja taaskord toote kasulikke omadusi. Ostja mõistab hinda paremini, kui seda võrreldakse millegi üldtuntuga, näiteks: mahe veiseliha maksab 8.90 eurot/kg; sellest saab valmistada kogu perele maitsva ja tervisliku toidukorra, sama raha eest saaksite osta vaid ühe McDonaldsi hamburgeri friikartulite eine, mis pole eriti tervislik; aga hea tervis on kindlasti oluline veel aastate pärast

Teadlik müüja tunneb oma kaupa ja klienti ning otsib kliendi vajaduste täiuslikult täitmise teid, ta näeb lisamüügivõimalusi: ta pakub kliendile tervikprintsiibist lähtuvalt midagi täiendavat, mis kliendi poolt küsitud toodetega orgaaniliselt / loogiliselt seostub, näiteks veini juurde võib pakkuda väiketootja juustu. Kliendi ootusi ületav teenindus ja asjakohased soovitused loovad lisamüüki ning sillutavad teed pikaajalisele kliendisuhtele, sest ostjatele pakutakse terviklikke lahendusi, mis mitte ainult ei vasta kliendi ootustele, vaid ületavad neid (klient saab rohkem kasu, kui ta küsida oskas)

Müügisuhtlust kroonib enamasti ost, mõnikord kopsakam, teinekord väiksem. Kui klient ei taha/ei suuda otsustada, kas ja mida osta, siis on soovitav müügivestlus lõpu poole tüürida kliendile sõbralikult öeldes, et ta võib otsustamiseks aega võtta.

Nagu iga teisegi kliendikontakti puhul on ka müügivestluse juures oluline korralik suhtluse (selleks korraks) lõpetamine: asjakohane on ostetu koos üle vaadata (üle lugeda, et kõik vajalik ikka poekotti sai) ning üle korrata, millal on järgmine tellimise/ostmise võimalus, klienti tänada ning öelda talle head soovid