3.1. Traditsiooniliste ja piirkondlike kohalike toodete välja selgitamine

Mis teeb toidust rahvustoidu ja mis teeb toidust Eesti toidu? Kokkupuutepunkt on see, et toit peab olema värske, maitsev, kohalikust toorainest tehtud ning kohapeal valmistatud. Kohalik ja eestimaine tooraine on paljudel ettevõtetel olulisel kohal aastaringselt, kuigi arvestatakse ka aastaaegadega, kohaliku piirkonna omapäraga ning kõik see väljendub pakutava kvaliteedis. Eestlaste kodusel toidulaual on kõige traditsioonilisemad toiduained leib, liha, piim, aedviljad, kala, ka mitmesugused metsaannid. Aina enam kasvab huvi ja teadlikkus orgaanilisest ning mahetoidust.

Traditsioonilisest söögisedelist igapäevaselt kinni ei peeta, küll aga tehakse seda rahvakalendri tähtpäevadel, millest kõige tähtsamal kohal on jõulud ja uusaasta. Siis on peolaual kindlasti sült, sea- või hanepraad, ahjukartulid, hapukapsas, pohlamoos ja verivorstid.

Kaasajal huvitab inimesi üha enam, kust on pärit laual olev toit, kes on selle valmistanud ja kuidas on see tehtud. Eesti toitu peavad südameasjaks paljud tipprestoranide peakokad, kes on toonud oma menüüdesse hõrgutised, mis on valmistatud kvaliteetsetest ja eheda maitsega kohalikest toiduainetest. Neile on väljakutseks leida aina põnevamaid koostisosi, et muuta road veelgi maitsvamaks, naturaalsemaks ja isuäratavamaks.

Üle Eesti on palju erinevaid ja omanäolisi söögikohti, kus pakutakse piirkonnale iseloomulikku toiduvalikut ja meie rahvusköögile omaseid roogi, mis on põnevalt kaasajastatud. Seda teevad nii lihtsat ja traditsioonilist talutoitu pakkuvaid ettevõtteid kui ka kõrgtasemel kokakunsti esitlevad nimekaimate hulka kuuluvad rahvusvaheliselt auhinnatud tipprestoranid.

Mis on Eesti toit

Eesti kohalik toit

Eesti köök on segu kõikide, läbi sajandite, meiega koos elanud rahvaste olemusest. Lisades juurde eestlasliku omapära on tulemuseks mitmekesine ja positiivselt üllatav maitsete sümfoonia.