2.3. Lugude klientideni viimine

Ennekõike annab loo kohta olulist teavet köitev pealkiri. Seejärel tuleb kujundada olustik ja luua atmosfäär. Hea sissejuhatus annab lugejale / kuulajale teada, mida nad hakkavad kuulama. Selle järgi saavad inimesed otsustada, kas edastatav info vastab nende vajadustele. Kui ootused klapivad, tuleb lugeja kaasa haarata, et ta ei hakkaks seda infot mujalt otsima.

Kui inimeste tähelepanu on saavutatud, tuleb pingutada nende uudishimu säilimise nimel. Siin on asjakohane vihjata millelegi, millest inimesed juba on huvitatud või mis tekitab (uut) huvi - selle kohta soovitakse rohkem teada saada.

Heas loos on tegelased, kellega inimesed saavad samastuda. Loos võib tegelas(t)el olla mingi küsimus või probleem, mille lahendamisele hakkab publik kaasa elama.

Publiku kaasamine suurendab loo mõjusust. Ideaalne on, kui inimesed soovivad loo peale hiljem mõelda ja selle üle arutleda. Arutelu ärgitamiseks tuleb klientides tekitada emotsioone.

Loo jutustamise oluline komponent on konflikt / intriig. Toote loos esitletakse probleemi ja lahendust, kus probleemiks on kliendi mure, vajadus ning lahenduseks on ettevõtte poolt pakutav toidutoode.

Et loo jutustamine oleks vastavalt külastajatele ja olukorrale (kui palju külastajatel aega on, mis neid huvitab jms) paindlik, on arukas jagada terviklik lugu osadeks. Inimesi huvitab eduka ettevõtte / tuntud brändi loomise ja toimimisega seonduv: kuidas see kõik algas, mis ajendas toiduettevõtlusega alustama, millised olid unistused ja eesmärgid, milliseid takistusi on ületatud, samuti inspireerib inimesi ettevõtte arengu, tuleviku näitamine. Kuulajad tahavad teada ka pere ja tema elustiili / väärtuste kohta. Toiduhuvilistele lähevad korda toote ajalugu piirkonnas, kasutatav tooraine, retseptid, toidu valmistamine ja toidu serveerimine (nt kasutatavad nõud, ruumid).

Iga alateema kohta võiks valmis mõelda mõne-lauselise loo, mis vastab võimalikele klientide poolt esitatavatele küsimustele. Nendest minilugudest saab erinevatele külastajagruppidele kombineerida erineva kestuse ja rõhuasetusega terviklikke esitlusi.

Kui lugu esitatakse ettevõttes kohapeal, siis tasub põhjalikult läbi mõelda külastajateekond: kust ja kuidas kliendid tulevad ja ettevõttes füüsiliselt liiguvad, mida nad näevad, missuguseid helisid kuulevad, missugust lõhna tajuvad, kas ja mida nad saavad katsuda-kompida ning kas nad saavad midagi maitsta-degusteerida. Selle põhjal on võimalik otsustada, kus missugust alateemat on kõige asjakohasem käsitleda.

Lugu rääkides on oluline luua auditooriumis teadlikult emotsioone. Kuulajaid kõnetavad personaalsed lood, mis on huvitavalt esitatud. Kuulajate kaasahaaramiseks võib kasutada seiku oma elust, esivanemate kogemusi, huumorit, tuntud mõtteteri, mõistatusi jms. Aus on siiski jutus välja öelda, millele tuginetakse, on selleks teadus, ajalugu, kohalik pärand, perepärimus vms. Et külastajatel tekiks pakutavaga seos ja ostusoov, on soovitatav oma jutus toote nime, kasutatavat toorainet, tehnoloogiat ja brändi nime (korduvalt) korrata. Et inimestele kõige kesksem meelde jääks, on soovitatav lauset alustada sõnadega, mida tahaksite, et publiku mälus kinnistuks.