Kuidas efektiivselt / tõhusalt esitleda / tutvustada kohalikku toitu ja jooki
Kohaliku toiduvõrgustiku kasud:
Atraktiivne ja tuntud/hea mainega piirkond pakub huvi laiemale külastajaskonnale, suureneb piirkonna külastatavus ning pikeneb turistide kohalviibimise kestus, seega suurenevad turistide poolt tehtud kulutused antud piirkonnas:
ümbruse korrastamine
võimalus teha oma elu huvitavamaks, sisukamaks (suheldes teiste inimestega)
võimalus ise oma kodukoha käekäiku meelepäraselt suunata
iseendale parema toimetuleku loomine
ühistegevusel on laiem kõlapind kui üksinda tegutsedes, meedia huvi on tasuta reklaamiks
tasuline reklaam on ühiselt makstuna igale osalisele odavam
stiimul jätkuvaks enesearendamiseks
partnerite moraalne toetus
uued ideed
juurdepääs koolitustele ja professionaalsele nõustamisele
Põhja-Eesti toiduvõrgustik tegeleb kohaliku toidu propageerimise, koolituste, toidumärgise väljaandmise ja toiduteemaliste koostööprojektidega. Eesmärgiks on Põhja-Eesti kohaliku toidu väärtustamine, taaselustamine, arendamine ja tutvustamine. Põhja-Eesti oli valitud 2021. aasta toidupiirkonnaks.
Põhja-Eesti toidumärgis Põhja-Eesti kohalik toit omistatakse piirkonna toiduettevõtjate poolt kasvatatavale, töödeldavale ja pakutavale toidule. Võrgustikus mõistetakse ja mõtestatakse Põhja-Eesti kohalikku toitu järgmiselt:
piirkonnas või piirkonnale võimalikult lähedal Eestis kasvatatud või kasvanud toormest valmistatud toit
piirkonna mikro-, pere- ja väikeettevõtetes valmistatud toidutooted
Toidumärgis - Uma Mekk
Uma Mekk on Vana-Võromaa kohaliku toidu ja joogi koostöövõrgustik ja kaubamärk. Uma Mekk kaubamärgist saavad taotleda Vana-Võromaa piirkonna talud ja tootjad oma toidu-ja joogitoodangule või toorainele.
Mõiste talutoit alla mahuvad nii talus toodetud põllumajandussaadused, toiduained kui ka nende töötlemisel saadud valmistoidud. Tänapäeval toodetakse Eestis põllumajandussaadusi nii suurtes tööstuslikes agrofirmades kui ka väiksemates peretaludes. Peretalud on oma suuruse, tootmisviiside ja toodangu poolest väga mitmekesised ning nende tootesortiment ületab kordades tööstuslike agrofirmade üksluise valiku. Tänu taludele on Eestis olemas mahetoit, kitse- ja lambakasvatus, lihaveisekasvatus, köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus, maitse- ja ravimtaimede kasvatus ja palju muud taolist. Talutoidu suurimaks trumbiks ongi selle erilisus ja mitmekesisus, rõhku pannakse nüanssidele. Paljud talud püüavad tänapäevast toitu toota vanu toidu kasvatamise ja valmistamise traditsioone järgides. Kvaliteetsed talutooted on värsked ja säilitus- ning värvainetevabad.
Kui tööstuslikule tootmisele on omane anonüümne masstoode, siis talutootmises on alati kindel isik, kes vastutab, olgu see siis peremees või perenaine. Just isiklik hool ja suhtumine on see, mis teeb talutooted eriliseks.
Isiklik vastutus pole seotud üksnes kvaliteedi tagamisega, vaid ka vastutusega keskkonna ja loomade heaolu eest. Valdav osa taludes peetavast piimakarjast pääseb karjamaadele värske õhu ja päikese kätte. Kuna talupered elavad oma põldude keskel, on neil eriline motivatsioon toota põllumajandussaadusi keskkonda säästvalt, sest sellega hoiavad nad puhtana ka oma elukeskkonna. See seletab, miks valdav osa mahetoodetest toodetakse peretaludes. Talutoit on kasvatatud ja valmistatud suure vastutustunde ja südamega, panustades sellesse oma parimad oskused. Talutoidul on teel tarbijani vähem vahendajaid.
Et tootjal oleks õigus talutoidu märki kasutada, peavad täidetud olema mitmed tingimused.