2019

Väike särts kulub alati ära

Reedel, 11.oktoobril toimunud „särtsutund“ oli sissejuhatus mälu ja aju virgutuseks, mis eelnes pikemale vaimse tervise koolituse moodulile „Mälu ja tähelepanu“. Ühtlasi osalesime üle-eestilises täiskasvanuhariduse sündmuses “Õpitund”. Järgides ANDRASe üleskutset õppisime ka meie - nagu seda kogu Eestis tehti - ühe tunni jooksul midagi uut.

Täie hooga läksid mälutreeningu tunnid käima novembrikuus, viimane kord saadi kokku detsembris. Koolitus oli väga inspireeriv, osalejad omandasid teadmised aju töö protsessidest, said teada, mis on kasulik aju töö vormis hoidmiseks ning õppisid tundma mälutehnikaid. Teadmised vaimsest tervisest on väga olulised, sest mõjutab ju vaimne tervis ka meie füüsilist tervist ja heaolu, meie toimetulekut igapäevaelu pingetega, töö tulemuslikkust, võimet anda panust oma kogukonna ja ühiskonna heaks. Koolituse viis läbi mälutreener Pille Rekker, kelle mälutreeningu tunnid olid väga motiveerivad, sisukad ja lõbusalt asjalikud. Koolituse korraldamisele pani õla alla Põlva vald – aitäh!

Mälutreenginud toimusid:

10. oktoober

14. november

21. november

26. november

10. detsember

Meie fotod Andrase lehel.

Kontorikomöödia „Arenguvestlus“

Kontori kohvinurgas, mis sel õhtul oli endale koha leidnud Vastse-Kuuste raamatukogus, jagasid oma arenguvestluse kogemusi Larissa (Karin Ulst), Erika (Doris Pavlov) ja Juta (Ingrid Ulst).

Kontorikomöödia autor, lavastaja ja kujundaja on Ingrid Ulst.

Kohvinurgas kohtuvad kolm rahulolematut kontoritöötajat: pensionieelikust personalitöötaja Larissa, tülpinud keskastmejuht Erika ja naiivne esoteerikust infosekretär Juta. Kõigil on oma mured ja kiiksud, mida kohvinurgas jagatakse. Lisaks on kontoris käimas arenguvestlused, millega igal naisel on oma suhe.

Naisteklubi Kolmapäev ja Vastse-Kuuste publik tänavad ülesastunud naistriot suurepärase mängu ja tore-naljakate äratundmishetkede eest!

Komöödia esitamist Vastse-Kuustes toetas Eestimaa Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.

Kaminakontsert- Laura Vals ja Ats Kutter

Teisipäeval, 3.septembri õhtul esitasid Laura Vals ja Ats Kutter meile oma parimaid palu ja täitsid suveõhtu ilusa muusikaga. See oli teine kaminaõhtu meie klubi hubastes ruumides. Mall on osanud lühidalt ja tabavalt selle mõnusa kontserdielamuse kokku võtta: „Kaminakontserdil kõlasid hingelised ja kaunid laulud elust ning armastusest, rõõmu- ja murehetkedest, sõnumiks murehetkede raskused ja valu selja taha jätta ning väärtusliku kogemuse võrra rikkamana edasi uute rõõmuhetkede poole astuda“. Aitäh, Laura ja Ats, meeldejääva, sooja ja hingelise õhtu eest! Suured tänud kõigile, kes seda võrratud kontserti kuulama tulid. Olete alati oodatud! Klubi õppeköögi ruumides on veel remont pooleli ja seega on ruumi vähevõitu. Otsustasime kohvi ja teelaua katta maja ette telgi alla, et enne ja pärast kontserti juua tass teed või kohvi. Lisaks pakkuda kohaletulnud rahvale võimalust omavahel suhelda, nautida koos ilusat suvist suveilma ja boonuseks kuulata ritsikate laulu. Rõõm oli tõdeda, et see meile kõigile meeldis.

Vastse-Kuuste kogukonnamaja koolitus- ja kogemusõppe ruumide ning õppeköögi väljaehitamisest ja arendamisest

Kontserdid ja koolitused renoveeritud ruumides – selleni on naisteklubi Kolmapäev jõudnud LEADER-programmi ja kohaliku omaalgatuse programmi toel: LEADER-programm on toetanud Vastse-Kuuste koolitus- ja kogemusõpperuumide ning õppeköögi väljaehitamist, koolitusruumi sisustamise ja esitlustehnikaga varustamise ning ruumides soojuse ja ohutuse tagamise projekte on rahastanud kohaliku omaalgatuse programm. Omaosalusega on aidanud Vastse-Kuuste ja Põlva vald ning väga suures osas naisteklubi liikmed. Praegu aga ootame teid sügishooaja esimesele kaminakontserdile, mis toimub 3. septembril.  Naisteklubi Kolmapäev renoveeris LEADER-programmi toetuse abiga (projekt "Kogukonna koolitus- ja kogemusõppetoa väljaehitamine" ) endises vallamajas talle 2016. aastal toonase Vastse-Kuuste valla poolt tasuta kasutusele antud lagunenud ruumidest osa koolitusruumiks koos kõrvalruumidega (tualett, koridor). Renoveerimistööd koolitusruumis lõppesid 2018 hiliskevadel juba Põlva vallas olles, kuid täiesti n-ö koolitusvalmiks sai ruum 2019. aasta alguseks, kui olime soetanud sinna kohaliku omaalgatuse programmi toetuse abil ka lauad-toolid koolituste tarbeks ning akende ette rulood (projekt „Vastse-Kuuste koolitus- ja kogemusõppetoa sisustamine“). 2019. aasta kevadvooru esitatud taotlusele saime vastuse, et kohaliku omaalgatuse programm on otsustanud rahastada ka koolitusruumi esitlustehnika ostu (projekt „Vastse-Kuuste koolitus- ja kogemusõppetoa esitlustehnika ost“). Tehnika soetamise tulemusel ei ole meie koolitusruumis korraldatavatel koolitustel enam teemapiiranguid. Samuti võimaldab meie ruumide heal tasemel sisustus ja tehnilised võimalused kutsuda koolitusi läbi viima oma ala häid asjatundjaid.

Praeguseks on koolitusruumis toimunud mitmeid õpiõhtuid ja arutelusid. Et ruum on väga sobilik nii koolituste läbiviimiseks kui koosolekute ja seminaride korraldamiseks, siis on seal toimunud ka mitmed Vastse-Kuuste piirkonna vallaasutuste ja MTÜ-de kokkusaamised, kus informeeritakse üksteist oma tegevustest ja arutatakse aktuaalseid teemasid. Samuti toimus meie koolitusruumis Põlvamaa Partnerluskogu üldkoosolek käesoleva aasta maikuus. Oleme vastu võtnud ka teisi külalisi – meil on käinud külas Valgamaa Partnerluskogu piirkonna MTÜ-de ja külade esindajad ning Põlvamaa raamatukogutöötajad. Juulikuus saime Vastse-Kuuste aleviku esindajatena oma koolitusruumis võõrustada Põlvamaal toimunud Eesti Külade XIII Maapäeva külalisi Lääne-Virumaalt.

Et meie renoveeritud koolitusruumis on ka kena kamin, siis alustasime seal kevadel kaminakontsertide korraldamisega. Esimene kontsert toimus aprillikuus, mil esinejateks olid Tuuli ja Teet Velling. Septembris toimub sügishooaja avakontsert – musitseerivad Laura Vals ja Ats Kutter.

Hetkel on veel pooleli koolitusruumide väljaehitamise projekti teine osa – õppeköögi remont. Toetuse selleks projektiks saime taas LEADER-programmilt (projekt „Kogukonna õppeköögi remont ja sisustamine“). Praeguseks hetkeks on renoveeritud pliit ja soemüür, ruumi seinad ja lagi ootavad värvimist ning põrand katet, seejärel paigaldatakse moodne köögisisustus ja -seadmed.

Paralleelselt koolitus- ja kogemusõppe ruumile viimase lihvi andmise ning õppeköögi väljaehitamisega korrastame meie klubile 2017. aastal valla poolt tasuta rendile antud kõrvalasuvaid ruume kogukondlikuks loometegevuseks. Äsja lõppenud projekti „Vastse-Kuuste koolitus- ja kogemusõpperuumide soojuse ja tuleohutuse tagamine“ käigus paigaldati loometegevuseks mõeldud ruumi õhksoojuspump ning soetati suitsu- ja vinguandurid ning tulekustuti. Projekti rahastas kohaliku omaalgatuse programm.

Nii mõlema suure renoveerimisprojekti kui koolitus- ja loomeruumide sisustamise ja soojustamise-ohutuse projektide omaosaluse summadega on aidanud Vastse-Kuuste ja Põlva vald, aga väga suures osas ka naisteklubi enda naised.

Kõigi nende projektide eesmärgiks on renoveerida ja korrastada-sisustada lagunenud ruumid Vastse-Kuuste endise vallamaja 1. korrusel kohaliku kogukonna liikmete jaoks kogemusõppe ja praktiliste koolituste-ühistegevuste korraldamiseks. Loodame, et ruumid saavad ühtlasi erinevatesse põlvkondadesse kuuluvaid kogukonna liikmeid siduvaks turvalise ühistegevuse kohaks. Naisteklubi hakkab renoveeritud ruumides korraldama piirkonna ja valla elanikele erinevaid koolitusi, eeskätt kogemusõpet, interaktiivset ja põnevat koolitust, mis arendab loovust ning aitab inimestel avastada endas võimeid, millest nad seni teadlikud polnud.

Kogukonna õppeköögi olemasolu võimaldab korraldada kogukonnas kogemusõpet tervisliku toitumise, kohaliku puhta toidu kasutamise, sotsiaalse ettevõtluse jms valdkonnas. Õppeköögi valmimine koolitusruumi kõrvale loob ühtse kompleksina võimaluse kogukonnaliikmetele elukestvas õppes osalemiseks, kogemusõppeks, omavaheliseks suhtlemiseks, loovuskoolituseks ja loovtegevusteks, sotsiaalse ettevõtlusega tutvumiseks, loomemajanduse arendamiseks.

Koolitus- ja kogemusõppetoas, õppeköögis ning loometegevuseks mõeldud ruumis tegevuste alustamisega soovime tekitada kogukonnaliikmetes huvi ja sidusust, kooskäimise ja kogemuste-teadmiste vahendamisega kogukonnas liikmelt liikmele ja erinevate põlvkondade vahel tugevdada kogukonna ühtehoidmise tunnet ja identiteeti.

Ruhnu - kauge ja eksootiline

Eestis on umbes 1500 saart, meie oma klubi liikmetega oleme külastanud: Naissaart, Saaremaad, Hiiumaad, Muhu, Vormsi, Mohni, Prangli ja Kihnu saart. Tänavu tahtsime täita oma kauaaegse unistuse minna väikesele, kuid kultuuriliselt väga huvitavale saarele – Ruhnu. Saart mainiti ajaloos esmakordselt Kuramaa piiskopi Johannese kirjas 1341. aastal, milles ta armulikult lubab ruhnlastel saarel elada «Rootsi õiguse järgi». Kust, millal ning millistel asjaoludel rootslased kanna Eesti saarele kinnitasid, pole täpselt teada, aga eelmise sajandi lõpus elas saarel rootsi kogukond ja inimesi oli 300 ringis. Mehed toimetasid enamasti merel hülgeküttimise ja kalapüügiga, naised aga põllul ja kodus. 1944. aastal lahkusid ruhnurootslased sõja ja nõukogude võimu eest saarelt. Rootsi läksid kõik, välja arvatud kaks perekonda. Saarele asusid uued elanikud mandrilt ja teistelt saartelt. Ruhnu kuulub Saare maakonda ja moodustab iseseisva, Eestimaa kõige väiksema valla - Ruhnu valla. Saare pindala on 11,9 km2 , pikkus 5,5 km ja laius 3,5 km. Elanikke on aastaringselt saarel 60 ringis. Saarel on kaks kauplust, külalistemajad, ilmajaam, lennujaam,elektrijaam, bensiinijaam, sadam, postkontor (töötas viimaseid päevi), tuletõrjedepoo (kaks autot ja üks kutseline tuletõrjuja ja vabatahtlikud päästjad), muuseum, raamatukogu koos internetipunktiga, vallavalitsus, kool (9 õpilast ja neid õpetab 7 õpetajat, lisaks kokk ja koristaja). Saarel on oma kiirabi väljaõppinud esmaabiandjatega, tööandjaks Põhja-Eesti Regionaalhaigla.

Kasvatatakse kaera ning otra, kuid ka nisu ja rukist ning juur- ja köögivilja. Saarel peetakse lambaid, Eesti maatõugu veiseid, šoti mägiveiseid, kitsi, sigu, kanu ning mesilasi. Käiakse kalal, peamiselt oma perekonna tarbeks. Loomadest elavad Ruhnus metskits, rebane, rändrott, koduhiir, juttselg- kärnkonn, nastik jt, meres viiger- ja hallhüljes. Ühtegi looma peale kitse, kassi ja koera meil näha ei õnnestunud.

Olles läbinud peegelsileda Läänemere, randus kiirkatamaraan Runö Ringsu sadamas, kus ootasid meid Ruhnu vallavanem Andre Nõu veoautoga ja Liise talu perenaine Luise-Maria Jõers sõiduautoga. Liise talu asub saare keskel, sadamast 3 km kaugusel muinsuskaitse aluses külas. Meid sõidutati Liise tallu ja majutati kolme ruhnurootsiaegsesse rookatusega aita. Kuigi rookatustega aidad nägid väljastpoolt välja vanaaegsed, olid toad stiilsed ja hubased ning voodid mugavad ja uni nendes kosutav. Talurahva unistuseks on taastada vanaaegne Ruhnu miljöö ning elustada ammused traditsioonid kogu talus. Suvel korraldatakse Liise taluõuel kontserte ja suurüritusi, talved on enda päralt. Talu õuel asub kauplus, mis on avatud kõigile saare külastajatele. Pesemisvõimalus on taluhoovil duširuumides, ka on võimalus kasutada elektrikerisega sauna (leiliruum, kahe dušiga pesuruum, riietusruum). Lisaks pakub talu saarel toitlustust, ekskursioone ja transporditeenust. Mida üks hing veel ihaldab! Vastuvõtt oli hästi soe ja sõbralik, majutus ja toitlustus suurepärane. Vägev!

Väike külake, kus me enamjaolt viibisime ja ilusat suveilma nautisime, moodustas koduse ja mõnusa seltskonna-ruumi. Me jalutasime külatänavatel, suurte lopsakate puude varjus ja suplesime laulvatel Överkirke ja Limo liivarandadel. Randa jalutamiseks kulus umbes poolt tundi. Jalgradade ristmikel olevad teetähised välistasid eksimise võimaluse. Metsas, ühel ristmikul oli punase äärise ja valgel taustal karu kujutisega liiklusmärk. Kui mandril on puude taga mets, siis Ruhnus on meri. Meri ja liivarannad.

Laupäeval toimus kaks ekskursiooni saarel, ajalooekskursioon ja loodussafari. Ajalooekskursioonil külastasime muuseumi ja kahte kirikut, giidiks Ruth Keskpaik, kuulsime jutte Ruhnu külast, ajaloost, tutvusime Ruhnu muuseumiga ja kohalike kirikutega. Loodussafaril, mille viis läbi Heigo Zimmer, sõitsime veoauto kastis saare kaugematesse paikadesse, tutvusime saare elu-oluga ja vaatasime oma pilguga üle kus miski asub, loomulikult käisime ka tuletorni juures ja külastasime kultuuriaita. Ruhnu Kultuuriaidas toimuvad näitused, kontserdid, teatrietendused, seminarid, töötoad ja kursused. Külastuse aja olid käsil keraamika töötoad ja põletused. Kultuuriaidas vaatasime Põlvamaalase Kalli Kalde maalinäitust lindudest. Õhtul esines Läti bänd Lavrix Blues, millest osa saama sai sõita laenutatud jalgratastega. Saare lääneosas Holma kandis kasvas üks väga iseärelik, väänleva kujuga 300. aastane künnapuu. Oletati, et katku surnud inimesed maeti sinna kanti ja huvitava kujuga künnapuu olevatki üks kahest puust, mis istutatud katkusurnuaia väravapostiks. Saarel suri 1710. aastal katku 213 inimest, elama jäi 80.

Kuigi saarel rahvariides inimesi näha ei ole, on Ruhnul midagi sellist, mida ühelgi teisel Eesti saarel pole. Kaks Ruhnu kirikut seisavad künkal päris kõrvuti - suure ja valge kivikiriku kõrval tundub väike puitpühakoda muinasjutuliselt miniatuursena. Ruhnus on Eesti kõige vanim säilinud puitehitis – 1644. aastast pärinev vana puukirik. Ruhnu Püha Magdaleena kirik on seest väike, armas, laeva interjööri meenutav oma kumera laega, rippuvate laevamudelite, akna-maalingute, maalide ja pinkidega ja kirikut valgustavad vaid küünlad. Igiammuse kombe kohaselt istuvad mehed paremal ja naised-lapsed vasakul pool. Meeste poole pingiotsad on kõrged ja tähistatud nimedega. Vasakul pool olevad pingiotsad on madalamad ja õiekujulised.

Kui Ruhnu tillukene puukirik oli kogudusele lootusetult kitsaks jäänud, ei ehitatud seda õnneks ümber ega lõhutud vaid 1912. aastal ehitati selle kõrvale uus kirik. Uus kirik on avar ja helge, kirikus on orelimeister Hardo Kriisa valmistatud orel ja legendaarse ruhnurootsi eluolu talletaja, Jakob Steffenssoni (1924 Ruhnu- 2011 Stockholm) püsinäitus Ruhnu- Kaotatud maailm, näitus temale kallist, kuid kaotatud maailmast.

Esmaspäevast reedeni on igal õhtul kell 22 vanas puukirikus õhtupalvus. Pühapäeval toimus kell 10 uues kirikus Jumalateenistus armulauaga. Tõttöelda ei ole meist keegi usu fänn, aga külastame kirikuid kultuurilisest kui ka siirast huvist. Ega siis midagi, seame meiegi sammud selle vana, väärika ja igavikulise kiriku poole. Pileti-annetuse hinnaks 5 eurot ja pensionärid 3 eurot, kiriku remondiks. Kirikukella helin kuulutas palvuse algust. Reedese õhtupalvuse sõnumi tõi meieni kohalik vaimulik Jaanus Torrim. Meie reisi ajal toimus ka Sangaste kirikukoguduse oikumeeniline rännak Ruhnu saarele. Laupäevasel õhtupalvusel vanas puukirikus teenis Sangaste diakon Tanel Meiel. Jumalateenistusel kivikirikus pühapäeval oli Tanel Meiel koos Jaanus Torrimiga paaris - Meiel pidas jutluse ja Torrim jagas armulauda.

Ruhnu rohtunud surnuaed asub vana kiriku kõrval. Haudadel surnuaias on omapärased katusega puuristid, millel pidi olema oma tähendus, et sa ei ole lageda taeva all vaid lihtsalt uues kodus. Hauatähis ise on paras infoallikas: selle järgi sai teada, kas surnu oli mees või naine, kas surnu oli neitsi, abielus või suri sünnitusel koos lapsega jne. Kui rist oli jala pealt ümber kukkunud võis sinna matta uue inimese. Ruhnu surnuaed oli nagu väike küla koopia- kui elasid küla keskel siis ka sinu talu hauaplatsid olid surnuaia keskel, kui aga elasid näiteks küla põhjapoolses servas siis ka sinu talu hauaplatsid asusid surnuaia põhjapoolses servas. Ruhnu rootslastele oli kirikuaeda püstitatud mälestusrist, samasugune kolmnurkse katusega, küljes tahvel kirjadega -keskel ruunikiri ja ümber eestikeelne.

Ruhnu Muuseum kuulub Ranna-Rootsi muuseumi alla, asutati 1990. aastal. Saime põhjaliku ülevaate saare ajaloost, ruhnulaste käekäigust läbi sajandite, kuulasime värvikaid lugusid ja legende. Püsiekspositsioonil on ruhnlastele kuulunud töö- ja tarbeesemed ning stendidel fotod ja tekstid saare omapärase ajaloo ja looduse kohta. Haruldasemad eksponaadid on hülgeküttide (8000 aasta vanused) kvartsist tööriistad, puukiriku lohepea-kujuline tuulelipp (1644), rootslastest põliselanike valmistatud hülgepüss jne. Elevust tekitas muuseumis naise seljas olev roostetanud anum, mis olevat piimaga täidetud ja mis tööd tehes nii kaua seljas loksus, kuni piim võiks muutus. Ruhnu muuseumi varandus on aga Korsi talukompleks. Taastamisel on ligi kahe sajandi vanune Korsi talu, mis on Eestis ainulaadne oma vundamendita pikkhoone ja küürkatuse poolest, pikkmaja pikkuseks on 42 meetrit. Talu hoonete ja teiste ehitiste seas on peale elamu veel mitmed aidad, laudad ja kaev. Rannarootsi muuseum tahab oma käsutusse saada Ruhnu saarel paiknevat ajaloolist piirivalvekordoni hoonestust, et laiendada muuseumi Ruhnu filiaali.

Haubjerre mäel, saare kõrgeimas punktis, mis on 25 meetrit merepinnast, seisab 1877. aastal püstitatud metalltuletorn. Torni detailid on valmistatud Prantsusmaal ning kokku pandud Ruhnus. Tuletornil on kosmosesüstikut meenutav kuju ja selle olevat projekteerinud Gustav Eiffel isiklikult. Majakal on nelja tugipiilariga metallkonstruktsioon, üles viib keerdtrepp. Võimsad raudtorud, needitud uksehinged- võimas vaatepilt. Kõmpisime mäkke ja oodatud põnevust pakkus tuletorni metallist torus spiraalselt keerutavatel astmetel ronimine. Üles jõudsime hingeldades, ikkagi 160 astet. Tornist nautisime vaadet sellele mere keskel asuvale metsasele saarele-ainult puud ja puude ladvad ja nende keskel, pisike täpike, kivikiriku torn.

Aeg saarel möödus linnulennul ja märkamatult saabus aeg, mil asjad pakitud ja kojusõit võis alata. Hetkega sai aga selgeks, et looduse vastu inimene ei saa. Tugevate meretuulte tõttu viibis kojusõit kolme tunni võrra ja kahetunnine sõit Munalaiule asendus kolme ja poole tunnise merereisiga Pärnusse. Kiirkatamaraan Runö võttis peale poole rohkem reisijaid kui tavaliselt ja katamaraanil oli raske selle kandamiga toime tulla. Olukord muutus, kui kapten palus osal rahvast katamaraani etteotsa minna-tasakaalustamiseks. Loksumine avaldas mõju nii mõnegi reisija tervisele. Plaaniväliselt väisasime siis Pärnut. Buss ootas meid aga Munalaiu sadamas, bussi oodates veetsime aega Pärnu Jahtklubi restoranis.

See oli sõit maale, kuhu on- raske jõuda ja kus elu algab saare ühes otsas ning lõpeb teises. Vahepeal pakub loodus kõike, mida põhjamaal leida võib. Tervik. Reis kulges meeleolukalt ja koju jõudsime enne südaööd.

Maapäev 2019 juhtmõte on „ Tugev küla = tugev Eesti!“

Piknik villa Londonis

On laupäeva hommik, 4.mai, kell läheneb kümnele. Ega siis muud kui reha, luud, töökindad, oksakäärid kaasa ja sammud kogukonnakeskuse poole. Seekordsel talgupäeval koristasime-korrastasime kaaslastega naisteklubist oma kogukonnakeskuse maja ümbrust. Puhastasime asfaldplatsi, riisusime lehti, kujundasime puude võrasid ja koondasime langetatud võsa ja oksad hunnikutesse ja muu prahi kottidesse. Kultuuriselts Viruskondral ei olnud võimalik talgupäeval osaleda ja nemad võtsid enda hooleks prügi äraveo. Tore, et meil on kaks ühingut, kellele läheb korda majaümbruse heakord. Oleme üks tore ja hakkaja seltskond, kui midagi ette võtame, siis selle ka ära teeme. Suured tänud Harrile, kes meile mootorsaega appi tõttas, ilma tema abita oleksime hätta jäänud . Talgute lõpetuseks ootas meid soe tee ja ülimaitsvad pirukad. Põlvamaal korraldati tänavu 50 talgut, talgulisi oli 839 (3,3% rahvaarvust). Kokku võttis tänavu talgutest osa 44046 talgulist.

Meeleolukas kontsertkava „Armastus eesti moodi“

Kontserdikava „Armastus eesti moodi“ on maagiline sulam muusikast ja luulest, mis kogu tagasihoidlikkuse kiuste sel tundetahedal maal loodud. Nagu eluski, pole selles kavas ühtmoodi armastuslugu – on naiivset romantikat ja lõõmavat draamat, ratsionaalset kaalutletust ja salakirge, pimedat truudust ja nukrat igatsust. Poeetidest on valikus näiteks Juhan Viidingu, Maria Lee, Hando Runneli, Kristiina Ehini jt read, muusika autoriteks on eesti heliloojad, nagu Ardo Ran Varres, Vaiko Eplik, Sven Grünberg jt. Lisaks kõlavad lood Jääääre repertuaarist ning esinejate endi loomingust.

Tuuli Velling on eesti laulja ja luuletaja, kes on oma luule- ja muusikaloomingut esitanud ETV luuleminutites ja Jüri Üdi klubis, kirjandusfestivalidel HeadRead ja PrimaVista; Mailaulul, Jazzkaarel, Viru Folgil jm. Teet Velling on ansamblist Jäääär tuntud multiinstrumentalist, kes mängib kitarre, erinevaid perkussiooniinstrumente ja iiri vilesid. Koos annavad nad kontserte alates aastast 2009.

Naisteklubi hubases kaminasaalis toimus 12. aprillil esimene kaminakontsert, mis oli ühtlasi ka muusikaline kingitus klubi 24. sünnipäevaks. Hetkeks tekkis kahtlus, et ehk ei jätku osalejaid. Samal ajal oli Vastse-Kuuste kultuurimajas Alle-Saija teatristuudio etendus „Täpselt nagu roos“, Karilatsi küla aktiivsemad liikmed osalesid Variora rahvamajas Sõnakunstiõhtul, Põlvamaa sõnameistrite žanripäeval. Mooste folgikojas oli Toomas Kalli estraadikava „Ja mida teile, palun?“ Seda meeldivam oli tõdeda, et suur hulk inimesi oli tulnud kuulama Tuuli ja Teet Vellingu kontsertkava „Armastus eesti moodi“. Kuna oli klubi sünnipäev, siis pakuti kõigile kooki ja kohvi. Külaliste lahkudes jäid klubi liikmed isekeskis edasi pidutsema ja möödunud meenutama. Meile lisandus ka uus liige, Terje. Tere tulemast, Terje! Nüüd on meid juba 29.

Kaminaõhtute sari jätkub ja ka tulevikus rulluvad osalejate ees klubi kaminasaalis, kaminatule paistel, lahti kütkestavad lood ja laulud nii sõnas kui muusikas. Kohtumiseni!

Teatrikuul teatris – ballett „Romeo ja Julia“

21.03.2019 käisime Tartu Vanemuises vaatamas Sergei Prokofjevi balletti „Romeo ja Julia“. Etenduse tõid seekord publiku jaoks lavale tšehhi loomeinimesed. See on tragöödia kahest vaenutsevast perekonnast. Peredeks on Capuletti ja Montecchi, nad elavad Veronas. Nende perede võsude vahel tärkab seninägematu armastus, mis elu kurbmängu kaudu viib kõigi peategelaste kurva hukuni. Süüks tüli, mille põhjust vaenutsejad isegi ei tea.

Tšehhi koreograaf-lavastaja Petr Zuska on toonud loo keskpunkti armunud Romeo ja Julia asemel hoopis paater Lorenzo. Lorenzo «headus juhib meid kaudselt loolõpu tragöödia poole», selgitab lavastaja kavalehel, «ja mis kõige hullem – ta ise jääb ellu». Loo teine käivitaja on veelgi ootamatum – kuninganna Mab, «unenägude ja varjude riigi kuninganna», kes kehastab «ennustamatust ja kontrollimatust». Mustale, ahastuses visklevale, harmooniat taotlevale Lorenzole vastandub Mabi valge ja vaikne, balleti tegelastele nähtamatu, kuid lakkamatult nende saatust suunav, siugjalt salakaval ja vonklevalt vallatu tegelane.

Must preester Lorenzo ja valge kuninganna Mab valitsevad mustvalgetes toonides maailma, millesse värve toovad inimeste rollidest tulenevad rõivaste värvid: naiste – Capulettide – punane ja meeste – Montecchide – sinine. Zuska lavastuses on vaenutsevad suguvõsad asendatud võistlevate sugupooltega ning tragöödia konflikt tuleneb noorte (Romeo ja Julia, aga ka Mercutio) allumatusest ühiskonna ettemääratud korrale.

Klubi = sõpruskond

Hea sõber olla pole alati lihtne. Aja jooksul vanad sõbrad lähevad ning tekivad uued. Kuid vanad sõbrad on hindamatud ja me oleme suutnud klubis head ja sooja sõprussuhet luua ning hoida. Meeleolukat ja meeldejäävat sõbrapäeva tähistasime seekord 13. veebruaril ja see lõppes töiselt. Arengukava.

Meie tegutsemiskoht Vastse-Kuuste on rohkem Tartu ja Põlva magala. Paljusid ei huvita kohapeal toimuv, sest parema tasemega kultuur, üritused ja koolitused on käeulatuses. Kuidas selles ebavõrdses konkurentsis ellu jääda, et järjepidevalt pakkuda nii enda liikmetele kui ka kogukonnale toredaid ettevõtmisi, erinevatele huvigruppidele huvipakkuvaid koolitusi jne.

Meil on toimiv seltsitegevus, klubi liikmed - meie tiim on tugev ja ühtehoidev. Meil on super väsimatu eestvedaja koos aktiivsemate liikmetega, sellest tulenevalt palju ettevõtmisi külaelu edendamisel ja arendamisel.

Aga meie klubi arengut hakkab tasapisi takistama meie vanus (keskmine vanus 62,5 aastat), nooremate teotahteliste naiste vähesus, takistab uudsete ideede vähesus, kohalike koolitajate puudus, kasinad rahalised võimalused. Klubi tegevuse aktiviseerimisel on hetkel takistuseks pooleldi remonditud ruumid, aga ka nägemus meie plaanidest ruumide kasutamisel, sisustuse ja esitlustehnika osaline puudumine jne.

Sõbrapäeva kokkusaamisel rääkisime klubikaaslastega vajadusest koostada klubi arengukava. Kohaletulnutele jagati laiali küsitluslehed, mis saadeti kõigile ka e-kirjaga.

Vastata tuli 17 küsimusele, kas e-kirjaga või paberkandjal ja vastuseid oodati 20. veebruariks. Meie ühtsustunnet näitab seegi, et 27 klubi liikmest vastas küsitlusele 20. Seitsmelt liikmelt jäi vastus saamata.

Järgmine klubi kokkusaamine on 6.märtsil kell 19.30, seekord raamatukogus (meie ruumides käivad hetkel remonditööd). Päevakorras klubi arengukava arutelu: Kus me oleme? Kuhu tahame jõuda? Kuidas me sinna jõuame?

Loore võimlemine

Igal esmaspäeval võimleme lasteaias Kaari.

See võimlemine on suunatud tehniliselt õigele sooritusele, õigele hingamisele ning sellega seoses paremale tervisele ja hakkamasaamisele.

Võimlemismatt või vaip tuleb endal kaasa võtta.

Info tel 501 3954, e-posti aadress mall@vkuuste.ee)