2010

Kui naisteklubi Kolmapäev koolitusprojektid sel aastal koguni kahe fondi poolt toetamata jäid, polnud klubi veel vabariigi koolitussõbralikuma organisatsiooni tiitlit saanud… Mõtlesime, et olgu pealegi – pole raha, pole lektorit, koolituses pikk paus, ongi tore puhata. Lõpuks ei osanud aga pika pausiga midagi peale hakata ning panime pead tööle, kuidas ikkagi sügisel koolitusi edasi teha. Appi tulid iseenda rahakott, klubi liikmemaksud ning hea haldjas Tiina Kalvik maakondliku täiskasvanud õppija nädala (TÕN) projekti toetusega. Nõnda ongi naisteklubi ka tänavuse aasta igal sügiskuul taas endid ja teisi koolitanud, viimati isegi koos Eesti Televisiooniga. Septembris saime alustuseks teada, kuidas käivitada aruka ajajuhtimise põhimõtted oma töös ja elus ehk kuidas tulla ülesannetega tõhusamalt toime, tegutsedes lähtuvalt prioriteetidest ja eesmärkidest, vähendades samas ootamatuste mõju. Koolitajaks oli Kristjan Otsmann, kellel äsja ilmunud vastavateemaline raamat “Hetk”.

Oktoobri koolitusega tähistasime muidugi mõista TÕNi. Teemagi oli vastav: enesearendamise erinevad võimalused. Koolituse viis läbi Ene Raid ning see käsitles täiskasvanu vaimse arengu tasemeid. Teema oli huvitav ning tekitas osalejais vastupandamatut soovi muutuda ja areneda. Novembri koolitusel katsetasime oma kunstiandeid, püüdes suvel Avinurme Puiduaidas meisterdatud laastukorve maalingutega kaunistada. Juhendajagi oli kohale sõitnud sealtsamast Avinurmest – ASi E. Strauss kunstnik Inga Tumanova. Aga külalisi oli meil veelgi ning nemad ei tulnud meie koolituses osalema, vaid klubiliste korvimaalimist riigitelevisiooni saate “Tagatargemad” jaoks filmilindile võtma. Kohtumiseni järgmistel koolitustel!

Vastse-Kuuste turuplatsil tervitab teid nüüdsest Turueit

“Oma esimesest laadast Vastse-Kuustes mäletan kolme asja: lennukisõitu, armsaid väikseid kutsikaid ja ostjate pikka järjekorda vanaema Linda pirukakorvi juures – maitsvad pirukad lõppesid paraku enne kui soovijate järjekord,” meenutas puuskulptor Ott Olesk pühapäeval, 8. augustil Vastse-Kuuste turuplatsil oma skulptuuri Turueit avamisel. Oti meisterdatud turueide korvist vaatabki meile vastu uudishimulik kutsikas, sest skulptori sõnul ei oleks puupirukad tundunud nii maitsvad kui vanaema pirukad tegelikult on. Skulptuur Turueit valmis Vastse-Kuuste naisteklubi Kolmapäev kevadlaada ja talupäeva projekti raames. See võimaldas huvilistel maikuus laadapäeval kuju vormumist jälgida. Mõte sai alguse möödunud sügisel pärast õpilasmaleva noorte ehitatud turupaviljoni avamist – naiste arvates vajas Vastse- Kuuste viimaste aastakümnete laadatraditsioon jäädvustamist. Pärineb ju Ott Oleski meenutuski möödunud sajandi kaheksakümnendatest, mil Vastse- Kuuste külanõukogu eesotsas esimehe Hele Oidermaaga korraldas Rahu kolhoosi toetusel järjestikustel aastatel kolm toredat laata. Võib öelda, et Hele algatas ka praeguse Vastse- Kuuste laadatraditsiooni, sest just tema soovitas naisteklubil Kolmapäev hakata taas kevadeti laata korraldama. Eeloleval aastal jõuab naisteklubi oma viieteistkümnenda, juubelilaadani. Nõnda sümboliseerib Ott Oleski skulptuur Turueit Vastse-Kuuste aastatepikkust laadakultuuri ning tegusaid naisi, kes on seda vapralt elus hoidnud, väljendades samas skulptori enda mälestusi ja emotsioone.

Turuplatsil valitsenud eriliselt sooja õhkkonna tekkimisele aitasid oma väikese tantsuprogrammiga kaasa Vastse- Kuuste line-tantsugrupi Kener naised. Turule kogunenud müüjad ja ostjad nautisid tantsu, üksteise seltsi ning paljud turukaubad leidsid uue omaniku. Vallavanem Lennart Liba avaldas oma sõnavõtus muuhulgas lootust, et pühapäevased turupäevad saavad üheks osaks meie valla igapäevaelust. Turupäeva lõpetuseks istutati turuplatsi äärde haljasalale üheskoos nulg, millest ehk kunagi kasvab aleviku jõulupuu.

Meenutusi Kolmapäeva suvekoolist

Nagu meie klubis juba traditsiooniks saanud, toimus ka sel suvel Kolmapäeva suvekool, mis sai teoks 17.–18. juulil, sihiks Avinurme puiduait, Narva jõe ja Peipsi järve kallas Gorodenkast Vasknarva ning Varnjani. Meie suvekool oli mõeldud avama järjekorras teist eneseabikoolituse projekti “Ettevõtlikkus on hoiak”. Kuigi Kohaliku Omaalgatuse Programm otsustas seekord meie projekti mitte rahastada, tulime me projekti avalöögiga kenasti toime. Suvekooli eesmärgiks oli tutvuda Avinurme Puiduaidaga, mis on koduks Avinurme puidukäsitööle. Sooviks oli ka õppida käsitöömeistrite käe all selgeks laastukorvi punumine, mis on igati vajalik oskus. Samuti huvitas meid väga Peipsiveere piirkonna elu-olu.

Avinurme puiduaida avamise plaanidest kuulsime möödunud aasta novembris, mil Vastse-Kuustes esmakordselt sealsete meistrite käe all korvipunumisega kokku puutusime. Toona punutud korvikesed tekitasid meis kõva tahtmise korvipunumise oskust edasi arendada. Avinurme puiduait avati käesoleva aasta juunis. Selle ehitas AS E. Strauss – endisest rahvakunstimeistrite koondisest UKU välja kasvanud puidufirma, mille on asutanud Strausside pere ning kus lisaks pereliikmetele töötab veel ligikaudu 30 meistrit. Kel huvi puust tehtud asjade vastu, neil soovitame kindlasti puiduaidas käia – seal leidub ohtralt Avinurme puidumeistrite kvaliteetset toodangut. Hinnad on väga soodsad, kaubavalik huvitav ja mitmekesine. Sealt leiab iga külastaja endale sobiva marjakorvi, saunakibu, lõikelaua, tünni, püti, sibula- või puukorvi, muidu korvikesi, saunatarbeid – mida iganes hing ihaldab. Lisaks on puiduaidas kaunid puidulõhnalised õpitoad: puidutuba, milles saab peale laastukorvi põimimise õppida ka muud käsitööd, ning leivatuba, kus on võimalik läbi viia erinevaid kokandusteemalisi üritusi, küpsetada leivaahjus maitsvaid küpsetisi ja loomulikult proovida kätt leivateos. Ruumikas stiilselt sisustatud saal mahutab õppima või pidu pidama suuremaidki seltskondi. Majas asuva mõnusa kohviku tooted aga viivad lausa keele alla.

Puiduaita kohale jõudnud ja esimese imestamise ära imestanud, alustasime meiegi oma väisamist värskeid lõhnavaid saiakesi ja kuuma aromaatset kohvi nautides. Puiduaida kauneid tooteid vaadates-valides ei unustanud me siiski ka oma põhieesmärki – korvipunumise õpitoa läbitegemist. Korralik korv sai valmis kõigil – ka neil, kes arvasid, et nemad selle keerulise käsitööga küll toime ei tule. Tänu selle eest meie lahkele juhendajale Helju Tammikule! Lahkudes oli naistel lisaks enda põimitud korvidele süled-seljad Avinurme puidumeistrite kauneid tooteid täis. Tulvil headest muljetest ja õnnelikud enda põimitud korvide üle, asusime teele Peipsi äärde, suunaga Vasknarva. Tegime väikesed vahepeatused Tudulinna kiriku ning Rannapungerja tuletorni juures. Peipsiveer on huvitav ja põnev paik. Seda seetõttu, et siin on üks piirkond, kaks rahvust ja kolm kultuuri. Kaks rahvust on teada, aga mis on kolm kultuuri? Need on vanausuliste, baltisaksa ja eesti talupojakultuur, mis siin Peipsiveerel kohtuvad.

Meie eesmärgiks oli tutvuda nn vanausulistega, keda kutsutakse ka “sibulavenelasteks”. Peipsiveer on Eesti kõige pikema liivaranna ja ainulaadsete liivaluidetega, mille liiv on nii puhas, et kõndides tekitab heli, mida kutsutakse liiva lauluks. Vasknarva sõites läbisime kauneid rannakülasid, kus on ka palju kämpinguid ja endisi pioneerilaagreid. Tee peale jäid sellised külad nagu Kauksi, Kuru, Uusküla, Katase, Alajõe, Remniku, Smolnitsa. Ja ongi Vasknarva. Vasknarva on kunagi olnud Vastne Narva, nii et vasendusega ei ole Vasknarval mingit pistmist. Vasknarva Prohvet Eelijase klooster on külakese au ja uhkus. Klooster on Kuremäe kloostri filiaal ja avatud vähem kui kümme aastat tagasi. Nunnasid on ka alla kümne. Kloostrit ümbritseb kõrge müür, mille väravad arvasime olevat suletud. Kohalik kalamees soovitas aga väravale koputada, mida ka tegime. Abivalmis nunn küsis luba, et meid kirikusse lasta. Enne jõudis veel noomida, miks naised ei kanna kleiti. Et seltskond naiselikum paistaks, saatsime kleitide-seelikutega naised eespool minema. Kloostrimüüride vahel valitses imeline vaikus, mida katkestasid kileda häälega kuke hüüded.

Kirik vaadatud, küünlad altaritele asetatud, asutasime minekut maailma lõppu, ehk siis Gorodenka külla. Teekond kulges piki Narva jõe vasakut kallast. Kogu tee oli meil tasuta vaade välismaale (Venemaale). Kui aastaid tagasi oli Venemaa pool haledavõitu, siis nüüd tuli tõdeda, et palju on muutunud. Meile paistsid uhked külad ja ka ilmselt turistidele mõeldud hooned. Läbisime Jaama, Karoli, Permisküla ja Kuningaküla. Niiöelda lõpus Gorodenkas on tõkkepuu ees ja tuleb ots ringi keerata.

Ja oligi aeg minna ööbima. Selleks korraks oli majutuskohaks valitud Villa Marika, mis paikneb peaaegu Peiptsi järve kaldal Alajõe külas. Teisel päeval sõitsime piki Peipsi kallast lõuna poole. Läbisime tuttava tee Rannapungerjani, edasi Lohusuu, Mustvee (mida nimetatakse vanausuliste ealinnaks), Raja, Omedu, Kodavere, Kallaste. Kallastel põikasime randa, kus paljandub ainulaadne punane liivakivi. Järgmine suurem peatus oli Alatskivi, kus külastasime lossi, mida peetakse üheks kõige kaunimaks ja romantilisemaks mõisaks Eestis.

Alatskivi kalmistu nurga juurest suundusime Nina külla, mis on vanim selle kandi kaluriküla. Nina külas võib kevaditi näha suuri rüsijää kuhjatisi, mis vahel on seal lausa jaanipäevani. Maalilised ridakülad Kolkja, Kasepää, Varnja. Need on tänavkülad, mis on omavahel kokku kasvanud. Kolkjas käisime vanausuliste muuseumis, kus kohalik giid Anna, kes on ise vanausuline, rääkis meile toredaid seiku oma elust ning piirkonna ajaloost. I-le panime täpi sibula- ja kalarestoranis, kus pakuti vanausuliste toite.

Kasepää küla läbimisel peatusime uuel lauluväljakul, kus möödunud aastal peeti Peipsi-äärsete maakondade laulu-ja tantsupidu. Laulukaareks on Peipsi järv ja vaatajad on näoga Peipsi poole. Väga põnev koht laulmiseks. Edasine sõit kulges Varnjani nii: mõlemal pool teed majaderida, nende taga loksub ühel pool järv ning teisel pool laiuvad põllud ja heinamaad. Peipsi-äärsetest küladest jäid meelde kõrged sibulapeenrad, roostes autovrakid, erksavärvilised erinevas lagunemisastmes ja erineva arhitektuuriga majad, tuttuued häärberid, hoovid, mis on kohati kasvanud võssa, krantsid ning külaelanikud istumas külatänava ääres pinkidel. Vanausuliste külad on ühesuguse õhustikuga, kus suviti elanike arv paisub ja tänavatel on palju lapsi. Teede ääres käib kibe kauplemine aiasaaduste ja kalaga.

Tagasiteel läbisime Koosa, Sookalduse (kus on metsiku nartsissi kaitseala) ja Tartu. Selleks korraks jälle suvekoolis käidud ja palju uut kogetud- nähtud. Olid ilusad ja huvitavad päevad.

22. mai - Vastse-Kuuste valla 14. kevadlaat ja 6.talupäev

Kevadlaat ja talupäev lõi eelmise aasta rekordi nii kaupmeeste kui külastajate poolest. Enneolematult suurele müüjate ja külastajate arvule Vastse-Kuuste laadal ja talupäeval aitas kindlasti kaasa suviselt kuum ilm, mis meelitas kõiki umbsest toast välja värsket õhku nuusutama ja päikesesära nautima. Tegemist jagus laadaplatsil küllaga nii suurtele kui väikestele ja nii juhtuski, et kes juba kord laadale tuli, veetis seal päris mitmeid tunde. Korraldajate poolt pakutud mitmete põnevate, lõbusate ja mõnusate ajaveetmise võimaluste kõrval oli ju tore lihtsalt pere või sõprade-tuttavatega istuda, laadatoidul ja -söögil hea maitsta lasta ning uudiseid vesta. Mida müüdi. Lihtsam oleks küsida, mida ei müüdud… Väga suur valik erinevaid istikuid, taimi, seemneid, lillesibulaid ja - juurikaid, väetised ja muu aiatööks vajalik, toidukaubad suitsukalast ja -lihast ning kodusest rukkileivast juustu, jäätise, saiakeste ning käsitsi tehtud kommideni, kaunite käsitöötoodete lai valik: kaltsuvaibad, keraamika, puukujud ja muud puidust tooted, ehted, käsitsi maalitud sallid, heegeldatud ja kootud esemed, lõngad, käsitööriistad, kõikvõimalikud tööstuskaubad. Lugemisaastale kohaselt ei puudunud ka vanad raamatud. Nagu ikka laadapäeval, pakuti laadalistele koduõlu, kalja ja mitmeid maitsvaid roogasid. Oma käsitööd pakkusid ka Maarja küla elanikud.

Mida õpiti. Sepatöö õpikojas õpetasid sepistamise saladusi naabervalla Ahja mehed Teet Laur ja Siim Otsa. Puuraiduri õpikoda juhtis puukujude meister, juurtelt Vastse-Kuuste mees Ott Olesk. Vigursaagija poolt talupäeva jooksul peaaegu valmis saanud skulptuur Turueit omab Vastse-Kuuste elanike jaoks laiemat tähendust –nimelt saab skulptuurist meie aleviku mullu valminud turupaviljoni valvur ja sümbol.

Mida vaadati. Heino Seljamaa Teater Kohvris oli nii päris väikeste kui ka natuke suuremate laste jaoks väga haarav. Oma oskusi ja jõudu demonstreeris ning kogemusi jagas hammasatleet Voldemar Kuristik.

Mida veel tehti. Rodeohärja taltsutamine ei õnnestunud lihtsalt päevajuhil Contral ega ka teistel kangetel poistel. Soovijad said endale kauni näomaalingu. Laadaplatsil liikus ka selline kummaline sõiduvahend, milles veereda ja end seejuures püstiasendis hoida oli üpriski keeruline. Hobusõitu sai teha nii vedruvankriga kui ka ratsutades.

Kuidas õigesti toituda

Tänaseks on jõutud tõdemuseni, et paljud haigused on seotud vale toitumisega. Inimesed kogu maailmas otsivad vastust küsimusele, kuidas õigesti toituda. Õigest ja tervislikust toitumisest räägiti ka mai lõpus Vastse-Kuuste raamatukogus toimunud loengul “Õige hommikusöögiga erksam, aktiivsem, hoogsam”. Oma teadmisi ja kogemusi jagasid Põlva Wellnessi Õige Toitumise Kooli toitumistreenerid Kaja Puusta ja Ene Lugamets.

Naisteklubi Kolmapäev 15-aastane

* 15. sünnipäeval meenutasid naisteklubi Kolmapäev liikmed oma tegemisi läbi aja ja üle aja slaidiprogrammi vaadates ja lauldes.

Lühidalt klubi senisest tegevusest

* Naisteklubi “Kolmapäev” on asutatud 12. aprillil 1995. aastal, ametlikult registreeritud 1999. aastal.

* Klubi eesmärgiks on läbi maanaiste ning nende perede kogu külarahva eneseteostuse ja toimetulekuvõime tõstmine, maanaiste koolitamine, külaliikumise hoogustamine, kogukonnaliikmete omaalgatusvõime tõstmine.

* Momendil on klubis 21 liiget. Klubi tegevust juhib viieliikmeline juhatus (praegu Mall Kõpp, Irina Retkova, Maret Kallas, Kersti Rammo, Anu Kõiv).

* Klubi on Tartu Maanaiste Liidu liige aastast 2003, Põlvamaa Partnerluskogu liige aastast 2006.

* 1997. aastal algatasime heakorranädala “Kodukoht korda!”, kaasates ettevõtmisse koduvalla elanikke.

* Meie korraldatav kevadlaat toimub 2010. aastal 14. korda ja talupäev 6. korda. Laat on kujunenud Vastse-Kuuste valla suursündmuseks.

* Jõulumaad korraldasime seitse aastat, seejärel andsime teatepulga edasi Põlva Talurahvamuuseumile.

* Maanaiste koolitusi oleme korraldanud aastast 1996. Valik meie koolitusprojektidest:

•Ettevõtlik ja aktiivne naine – abi eneseteostuseks ja toimetulekuks külas.

•Eri kultuuride tavad ja kombed meie ühiskonnas.

•Maanaine kui kodanik muutuvas ühiskonnas.

•Maanaise enesehinnang, selle kujundamine tööturul püsimajäämiseks.

•Loovus vormub tegudeks: ruumikujunduse, lapitöö, aiakujunduse ning koduaia rajamise ja hooldamise moodul.

•Tee iseendani ja enese muutmiseni.

•Ettevõtlikkus on hoiak (algab sügisel 2010).

* Viime läbi Täiskasvanud Õppija Nädala raames üritusi ja koolitusi.

* Igal aastal toimub Kolmapäeva suvekool.

* Muude projektide kõrvalt tegeleme jõudumööda kohaliku kultuuripärandi uurimisega.

* Meie toetajad läbi aastate: Vastse-Kuuste Vallavalitsus, Kohaliku Omaalgatuse

Programm, Eesti Kultuurkapital, Maaelu Edendamise Sihtasutus, Hasartmängumaksu

Nõukogu läbi maakondlike TÕNi projektide, kohalikud ettevõtjad ja asutused, pereliikmed ja sõbrad.

Tee iseendani ja enese muutmiseni

Naisteklubi Kolmapäev eneseabikoolituse projekt “Tee iseendani ja enese muutmiseni” algas möödunud aasta septembrikuus. Poole aasta jooksul saime kuulata seitset loengut neljalt lektorilt: Viive Einfeldt, Toivo Niiberg, Terje Paes ja Jüri Ennet. Koolituse teema oli ilmselt vajalik – mida loeng edasi, seda rohkem kogunes Vastse-Kuusteraamatukokku rahvast loenguid kuulama.

Kuulajate arvu rekord – 57 inimest – püstitati tuntud psühhiaatri Jüri Enneti loengul. Kuidas välja selgitada enda tugevad küljed, teada saada, milles väljendub sinu geniaalsus, ära tunda just see õige oma mägi, mille otsa jõudes oled õnnelik… Kes ei tahaks seda osata? Kes ei tahaks jõuda äratundmiseni, et ta ongi andekas? Kõiki neid teemasid puudutaski doktor Ennet. Koolituse jooksul saadud teadmised tekitasid aga huvilistes taas uusi küsimusi ning osalejatelt saadud tagasiside ütleb, et sügisel oodatakse samalaadse koolituse jätkumist.

Koolitusprojekti toetasid Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Vastse-Kuuste Vallavalitsus.