2014

Klubi jõulupidu

Klubi jõulupidu toimus küngaste ja orgudega ümbritsetud Tigete Puhkekeskuses, mis asub vaikses Alakülas, 2,5 km kaugusel Lootvina järvedest. Esmane vastuvõtt ja puhkekeskuse poolt pakutud peolaud jättis soovida..., mis ei suutnud aga meie tuju rikkuda. Hea tuju olime omalt poolt kaasa võtnud! Mall alustas avakõnega, tegi aasta kokkuvõtte meie tegemistest ja rääkis pisut ka tulevikuplaanidest. Ja siis võis pidu alata, hubases ja jõuluhõngulises peoruumis. Meil oli väga tore jõuluvana kaugelt põhjamaalt Lootvina külast, kel oli kaasas jutukas ja hea huumorisoonega jõulueit. Paki lunastamiseks pidi igaüks midagi tegema, kes laulis, kes luges luuletust, kes rääkis anektooti... Peol saime osa jõuluetendusest, lauludest ja mängudest. Koduteele minnes oli soe tunne südames, et tänavune jõuluaeg on avatud!

Tõmblukud lilleõiteks

Mõte tõmblukud lilleõiteks keerata sai alguse mullu Vastse-Kuuste raamatukogus käsitöö näitusmüügil nähtud-uuritud koduvalla käsitöömeistri Urve Laane valmistatud kaunitest tõmblukuprossidest. Ja kellel siis poleks kodus seismajäänud vanu riideesemeid, mille küljes ka täiesti kasutuks muutunud tõmblukk. Mõeldud-tehtud. Palusimegi ühel septembrikuu juhatuse koosolekul oma juhatuse liiget Heli Hennu, kes eelmisel hooajal kultuurimajas tegutsenud ja kõvasti populaarsust kogunud käsitöötuba juhendas, et ehk ta teeb endale lukukeeramise knihvid selgeks ja õpetab neid meilegi. Ja peab ütlema, et Heli oli endale töövõtted väga täpselt selgeks teinud ning õpetas-juhendas meid nii hästi, et peagi said kõik nokitsejad valminud ehtest rõõmu tunda. Oma käsitööõhtuga tahtsime kaasa lüüa täiskasvanud õppija nädala tegemistes ja kogeda toredat tunnet, et oled oma kätega vanale seismajäänud esemele uue elu andnud.

Täname südamest Helit, kes on väga täpne, tähelepanelik, kannatlik, abivalmis ja heatujuline.

Ühisnädala Vastse-Kuuste ümarlaud

Kas ja kuidas peaksid MTÜ-d omatulu teenima? Üldse ilma rahata ajavad läbi väga vähesed vabaühendused. Milline on aga parim viis enda rahastamiseks? Toodete ja teenuste müük on viimasel ajal muutunud populaarsemaks, kuid sellega on seotud ka ohud ja riskid. Arutame koos, kas ja kuidas ühendada raha teenimine ning MTÜ eesmärkide täitmine. Jagame häid näiteid ning hoiatavaid lugusid. 25. novembril toimus Vastse-Kuuste raamatukogus ühisnädala üks Põlvamaa ümarlaudadest "Kas ja kuidas peaksid MTÜd omatulu teenima?". Ümarlaua korraldas koostöös Põlvamaa Arenduskeskusega naisteklubi Kolmapäev. Räägiti MTÜ-de rahastamise viisidest, toodete ja teenuste müügist ning sellega seonduvatest ohtudest ja riskidest. Arutleti, kas ja kuidas ühendada raha teenimine ning MTÜ eesmärkide täitmine. Teema oli huvipakkuv ning tekitas hulgaliselt ideid ja mõtteid.

Kokkutulnud seltskonda ohjas Aune Lillemets Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikust.

Eriti vahva oli see, et meid külastasid ka väikesed kadrisandid.

Loore võimlemine

Alustab taas esmaspäeval, 6.oktoobril kell 20.oo Vastse-Kuuste Lasteaias

See võimlemine on suunatud tehniliselt õigele sooritusele,

õigele hingamisele ning sellega seoses paremale tervisele ja hakkamasaamisele.

Võimlema hakkame kord nädalas esmaspäesiti kell 20.00.

Osavõtusoovist andke teada telefoninumbril 501 3954 (Mall Kõpp).

Osavõtt on tasuline.

Võimlemismatt või vaip tuleb endal kaaasa võtta.

Naisteklubi Kolmapäev sibullillede kasvatamise tarkusi kogumas

Täiskasvanud õppija nädala (TÕN) ajal on tähelepanu keskpunktis inimese õppimine ja enesetäiendamine kogu elu jooksul, mis on üks põhieeldusi toimetulekuks muutuvas maailmas. Kuigi TÕN toimus oktoobris, korraldatakse kogu vabariigis teabe- ja õppepäevi, kursuseid või loenguid, nõustamis- ja teavitamistegevusi juba ka septembris. Et septembris on just paras aeg sibullillede istutamiseks, otsustas naisteklubi Kolmapäev alustada oma TÕNiga varakult ja minna aiandusalaseid tarkusi taga nõudma. Palju polnud vaja mõelda- võtsime suuna Ahja vallas Mustakurmu külas Issaku Peetri talus tegutseva sibullillede kasvataja Andi Normeti poole. Andi Normet õpetab katmikala lillekasvatust nii Eesti Maaülikoolis kui ka Räpina Aianduskoolis. Ta on praktik, kes tegeleb lillekasvatusega juba 20 aasta ringis. Andi Normet on mitme raamatu autor "Gladioolid aeda", "Liiliad aeda", "Sibullillede ajatamine", "Maalehe gladiooliraamat". Lisaks sibullillede kasvatamise alasele nõuannetele saime teadmisi paljude huvitavate kaugetelt maadelt toodud puude ja põõsast kohta, mis kasvavad Issaku Peetri talu õuel. Loomulikult ostsime kaasa hulgaliselt nartsissi- ja tulbisibulaid, istutasime need oma koduaedadesse ja mis muud, kui jääme kevadist õiteilu ootama. Täname lahket Issaku Peetri talu peremest Andi Normetit huvitava ekskursiooni ja õppetunni eest!

Sportlik ja huvitav päev sõpradega

Septembrikuu esimene laupäev tõi meie juurde sõbrad Tahkuranna Naisseltsist, keda olime juba ammu oodanud. Veetsime koos huvitava ja sportliku päeva, millesse mahtus lisaks tutvumisele Vastse-Kuuste aleviku haljastusega, aleviku ning lähipiirkonna kaunite koduaedadega ning Kiidjärve külakeskusega ka matk looduskaunitesse kohtadesse. Oleme rõõmsad, et saime liikumisaastale kohaselt matkates tutvustada külalistele oma koduvalda ja -maakonda. Päeva lisaboonuseks oli muidugi sõpradega suhtlemine ja kogemuste vahetamine. Täname toetuse eest Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgruppi ning lahkeid peremehi ja perenaisi, kes meie jaoks ega leidsid ja meid oma valdustesse lubasid: Marje ja Toomas Anni, Helgi ja Eino Tenso, Krista Pikk, Margot ja Ever Kihho, Margus Loks, Mati Vaino.

Kihnu

„Seal väiksel Balti merel on üks väikene Kihnu saar Minu igatsus tema järel, mil ükskord sinna saan” Kihnu- iidne meresõitjate, kalurite ja hülgeküttide saar, 7 km pikk ja 3,3 km lai. Paljude aastate jooksul on Kihnu mehed veetnud suure osa ajast merel ja jätnud saare asjad naiste ajada. Kihnu naistest on saanud saare käsitööd, tantse, mänge ja muusikat sisaldava kultuuripärandi kaitsjad ning edasikandjad. Saarel on neli küla: Linaküla, Rootsiküla, Sääreküla ja Lemsi. Linakülas asuvad kool, kirik, koduloomuuseum ja rahvamaja, Rootsikülas tuletorn ning Kihnu kuulsama mehe –Kihnu-Jõnni- sünnikodu. Säärekülas asuvad vallamaja ja lennujaam, Lemsi külas sadam. Tuulisel, vihmasel ja jahedal kevadpäeval, 13 juunil (reede) kell 16.45 istusime Vastse-Kuuste kooli juures mugavasse bussi, sihiks Munalaiu. Varsti olimegi Munalaiu sadamas kust parvlaev „Amalie" meid Kihnu poole sõidutas. Ligi tund sõitu ja olimegi saarel, ees ootamas kaks mõnusat ja põnevat päeva. Legendaarsed on Kihnus nii Kihnu Jõnn kui tema viimase laeva järgi nime saanud võõrastemaja Rock City koos oma kuulsa kõrtsiga, mille peamaja avati juba 1967. aastal. Esmalt suundusime meiegi Rock Citysse, oma ööbimiskohta, et järgmiseks päevaks välja puhata.

Laupäeva hommikul oli meile vastu tulnud rõõmsameelne giid, SA Kihnu Kultuuriruum juhataja Uiõ-Matu Mare ehk Mare Mätas ja siis algabki ringreis mööda omapärast keskkonda, kus räägitakse mõnusa murdega, millest on raske aru saada ka kõige parema tahtmise juures, saarel elavate inimeste elust. Käisime kohalikus koduloomuuseumis, kirikus, Mõnu talus, Kihnu Jõnni sünnikohas, tuletornis ja kohtusime Kihnu Virvega.

Kihnulased teavad, et ühe paiga saavad eriliseks teha ainult inimesed. Kihnu koduloomuuseum räägibki Kihnu loo, Kihnu mehe ja naise, nende igapäevaelu ja tavade, tööde ja pidude kaudu. Endises koolimajas asuva muuseumi väljapanek on neljas toas, see juhatab külastaja ringipidi toast tuppa ja ühe teema juurest teise juurde. Kihnu inimeste lugu algab lapsepõlvest, mänguasjadest ja esimeset aabitsast. On meestetuba, mille põrand on valge nagu lõputu jääväli, kus hülgejahti peeti. Muuseumis on kuulsaid Kihnu mehi - kodu-uurija Theodor Saart, metskapten Enn Uuetoad, hõbedasepp Peeter Rooslaidu tutvustav väljapanek ja isegi Kihnu Jõnnu elusuurune vahakuju. Ja on naistetuba, täis kindamustreid ja seelikutriipe. Kõik Kihnu saare naised kannavad rahvusmustrilisi seelikuid ehk körte, kört jutustab selle kandja kohta justkui värvilist lugu, mida ainult teadja oskab lugeda. Neid körte on kihnu naisel mitu: igapäevane töölkäimise kört, leinakört, pidulik kört ja veel mitu-mitu körti erinevateks tegemisteks. Iga naine valmistab kördi endale ise. Mõnel naisel oli neid isegi mitmeid kümneid ja abielunaistel on, uskuge või mitte põllesid ligi 130 ringis. Seeliku allääres on kindlasti punane kant, mis kaitseb kõige kurja eest. Omapärane on seegi, et Kihnu naised kannavad rätikuid. Kihnu saare kõige kõvem traditsioon on Kihnu pulm. Pidu peetakse nii peigmehe kui ka pruudi pool, see kestab kolm päeva ja pulmalisi 300 ringis. Kahjuks tuleb ehtsat Kihnu pulma, kus nii pruut kui ka peig on saarelt pärit, üha harvem ette. Kihnlased kardavad, et kas tänapäeval neid ehtsaid Kihnu pulmi enam näebki. Muuseumi ruumides toovad hääli ja elevust katkendid dokumenteelfilmidest. Ja lõpuks maaligalerii. Mitte kõigi meremeeste elu ei keerle sadamakõrtsis viina ja naiste ümber. Hulga Kihnu meeste vaba aja on täitnud maalimine ja viiulimäng.

Muuseumi vastas, üle tee asub kirik, mis on valminud 1784. aastal luteri usu pühakojana. Aastatel 1846-1847 läksid kihnlased peaaegu täies koosseisus üle õigeusku. Praeguse väljanägemisega Kihnu Püha Nikolai kirik avati 1862.aastal. Selleks ajaks olid kihnlased vahetanud usku ja kirikuhoone oli tsaar Nikolai I käsul antud õigeusu kogudusele. Kihnu saarel on säilinud tugevad tavad, mida järgitakse ristsetel, laulatusel, matusetalitusel, kirikukalendi tähtpäevadel ja liturgiatel ja mis on kogukonna ühtekuuluvuse kinnitus. Kogudust teenib preester Viktor Ivask ehk isa Viktor, kes elab Põlvamaal, Mammastes. Meilgi oli võimalus osa saada kihnlaste jaoks tähtsast sündmusest - laste ristimisest. Lapsi ristitakse suguvõsade kaupa, igal suguvõsal on oma ristimise aeg kirikus ja ristivanemaid võib olla 20 ringis. Tseremoonia lõppedes tehakse kiriku ees pilt, millel on ristitu, tema ristivanemad ja preester. Pühapäeva hommikul olime taas kirikus, liturgial (jumalateenistusel). Tahtsime näha ja osa saada ühest ehtsast Kihnu jumalateenistusest... Kirikukoori laul oli nii võimas, et tekkis tunne nagu oleksime kontserdile sattunud.

Edasi suundusime Mõnu tallu, Kihnu teeneka käsitöömeistri Rosaali Karjami ehk Ärmä Roosi sünnikodu õuele, kus esitamisele tulid laulud-tantsud. Pinkidele olid laotatud saarekirja vaibariided, et kuulajail-vaatajail istumine mõnusam oleks. Vaipadega oli kaetud ka taluõu, see oli kui lava folklooriaansambli “Kihnumua” esinejaile.

Nautisime naiste ja laste laulu ja tantsu ja imetlesime käsitöö väljapanekut, mis oli paigutatud Mõnu talu nelja kambrisse. Käsitöö on ajast –aega olnud Kihnu naiste elu lahutamatu osa. Tüdrukud õppisid juba maasta madalast emalt-vanaemalt käsitöövõtteid. Läbi aegade on kihnu naised olnud väga leidlikud, luues vähese materjaliga suurepäraseid käsitöid. Seetõttu on igal riidetükil ja-ribal oma otstarve. Kui põlle- või sitsijakiriidest midagi üle jääb, saab nendest säärepaela tutte või titemütse teha.

Surnuaia peavärava lähedale on maetud kuulus kapten Enn Uuetoa (1848-1913) ehk Kihnu Jõnn, kes on sündinud Kihnu saarel ja kelle põrm toodi Taanist Kihnu 1992.a . Mälestuskivi on püstitatud Rootsikülla märkimaks kange mehe sünnikohta. Juba väikese poisin köitis ja meelitas teda meri. Kihnu Jõnn oli kuulus laevakapten ja hukkus tormisel sügispäeval koos oma viimase laeva "Rock City'ga" Taani rannikul 1913-ndal aastal.

Ja päeva lõpuks tuletorn, Kihnu tuletorn, mis asub saare lõunatipus Pitkänä neemel. Ta on Inglismaal valmistatud detailidest kokku monteeritud 1864. aastal, seega 150.aastat tagasi. Kihnlased kutsuvad tuletorni puagiks. Tuletorni kõrgus mere- ja maapinnast on vastavalt 31 ja 29 m. Tuletorni juurde jõudes selgus, et see on avatud veel kümme minutit. Meil õnnestus siiski üleval ära käia, kust avanes fantastiline vaade saare lõunatipule ja merele.

Kihnus on muutlik loodus, kus männimetsad vahelduvad võsaga, rannaniidud liivanõmmedega, kõrgemad kohad vesise sooga.Oi neid risti-rästi looklevatel teekesi, ime, et ära ei eksi. Üheks eripäraks on ka see, et kuuski saarel ei kasva. Õhtuks oleme saarele ringi peale teinud ning buss viib meid taas Rock Sitysse

Laupäevaõhtune üllatuskülaline oli aga otse loomulikult ei keegi muu kui Kihnu Virve. Kes meist ei teaks tema laulu „Mere pidu”, mille laulis kuulsaks ansambel „Kukerpillid” Virvel rääkis elust, inimestest, naljakatest juhtumistest, külaelust. Tal jooksis jutt omaloodud lauludega pooleks üle kolme tunni ning me ei väsinud teda kuulamast, imetlemast ja tema naljade üle naermast. Meid võlus Virve elurõõm, lihtsus ja positiivsus. Esimese asjana kõlab ikka kõrvus ta krutskeid täis naer. Ta kaisutas kõiki ühtviisi soojalt - väga armas ja omane inimene. Kust ta küll võtab, olles nii auväärses eas (86) sellise energia, saabus ta ju alles hommikul tuurilt. Lahkudes ta ütles: „ Ma tahasin teiega veel kuskil kokku saada.” Jääme meiegi ootama seda kohtumist.

Kui hilisõhtused saunamõnud nauditud said, ujumas käidud ja oma voodi üles leitud, võiski teraapilise merekohina ning metsakahina saatel unne vajuda. Ees ootas meid pühapäevane külaskäik Kihnu kirikusse jumalateenistusele ja siis veel natuke rannamõnusid ja oligi aeg kodutee jalge ette võtta. Kihnu on eriline. Kihnus olles nautiseme rahu ja vaikust ja rõõmustasime, et Eestis on veel paiku, kus moodsad ajad pole suutnud esivanemate tavasid välja suretada.

Vastse-Kuuste kevadlaat ja talupäev

MTÜ Naisteklubi Kolmapäev on käivitanud projekti sotsiaalse ettevõtluse äriplaani koostamiseks Vastse-Kuuste alevikus asuvale tulevasele Loomeaidale.

Projekti „Sotsiaalse ettevõtluse äriplaani koostamine Vastse-Kuuste Loomeaidale“ eesmärgiks on analüüsida, välja sõeluda ja välja töötada Vastse-Kuuste valla keskuses Vastse-Kuuste alevikus renoveeritava multifunktsionaalse loome- ja ühistegevuskeskuse jaoks sobivad ja perspektiivsed teenused.

Projekti juhtiv MTÜ Vastse-Kuuste naisteklubi Kolmapäev hindab õppeköögi, koolitustegevuse ning toitlustusega seotud teenuste võimalusi ja tasuvust.

Eesmärkide elluviimiseks viib naisteklubi Kolmapäev kogenud eksperdi ja kogukonna toel läbi töökoosolekud oluliste sihtgruppidega ning koostab projektiperioodi lõpuks Vastse-Kuuste Loomeaidale realistliku ja kohalikku kogukonda kaasava sotsiaalse ettevõtluse äriplaani.

Projekt kestab neli kuud, 1. jaanuar – 30. aprill 2014.

Kontaktisik on projektijuht Mall Kõpp.

e-post: mall@vkuuste.ee, telefon: 5013954

Projekti „Sotsiaalse ettevõtluse äriplaani koostamine Vastse-Kuuste Loomeaidale" rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital toetuse suurus on 1904 eurot.

Naisteklubi Kolmapäev on tegutsemisel juhindunud vabaühenduste eetikakoodeksist, vt ka http://ngo.ee/eetikakoodeks

Projekti kaasamine toimub kaasamise hea tava järgi. Vt ka http://www.siseministeerium.ee/16792/

Inga Talvise käsitöö ja elustiili raamatu "Õnnelikud päevad Jaago talus" esitlus

Esitlus toimus 9.jaanuaril Vastse-Kuuste raamatukogus. Esitlus toimus 9.jaanuaril Vastse-Kuuste raamatukogus.„Õnnelikud päevad Jaago talus“ ei ole niivõrd käsitööraamat kui austusavaldus teatud elustiilile. Elustiilile, mis väärtustab lihtsat elu ja asju, (vana)vanemaid, lapsi, peret, isetegemist, uuskasutust, head toitu, säästlikku eluviisi ja maamõnulemist. Ja inimest, kes armastab ja austab iseennast.

Inga Talvis on oma väärtushinnangud lugudesse pannud. Positiivsed jutukesed perest, lihtsast elust, asjadest, isetegemisest - neid lugedes on energiasüst garanteeritud. Mõelge ise, - kui kirjutaja usub iga päeva võimalustesse ja käitubki vastavalt sellele, tehes pähe ka kõige tavalisemal hommikul soengu, pannes selga kleidi, tolmutades põsed roosaks – kas see ei innusta, ei pane mõtlema, et mina võin ka .

Loore võimlemine jätkub ka 2014.aastal

Võimlemine on suunatud tehniliselt õigele sooritusele, õigele hingamisele ning sellega seoses paremale tervisele ja hakkamasaamisele. Võimleme kord nädalas esmaspäeviti kell 20 lasteaia ruumes.

Juhendab Loore Sõna Põlva Haigla taastusravi osakonnast.