2015

Mõisaköis hiivata, kurss helilainetele!

Las tuulevirve hõljutab laulu ja naeru ning ärgu tuntagu siin kunagi üksindust. Detsembris külastasime Varbuse Muusikamõisa, kus mõisa aidamaja on MTÜ Varbuse Mõisameeste Seltsi poolt suurejooneliselt renoveeritud kontsertide ja koolituste korraldamiseks ning ürituste osaliseks või täielikuks kultuuriliseks teenindamiseks. Ettetellimisel pakutakse renoveeritud hoones ka grupitoitlustust ning erinevate sündmuste teemalaudasid. Maja köögis tegutseb peakokk Oliver Tohva. MTÜ Varbuse Mõisameeste Selts on organisatsioon, mille eesmärgiks on arendada ajalooline Varbuse Mõisa süda atraktiivseks tõmbekeskuseks miljööväärtuslikus Postitee arenduskoridoris. MTÜ eestvedaja Kalev Lindal on Keldrimäe talu peremees, Kanepi segakoori dirigent, kultuuritegelane ja ettevõtja, aktiivne tegevuste initsiaator ja projektide realiseerija, piirkonna konkurentsivõime tõstmise aktivist, Varbuse Muusikamõisa kaasarendaja ja rahvusvaheliste suhete edendaja.

Varbuse mõisameeste Selts on pakkunud kultuurilisi teenuseid oma liikmete ja partnerite kaasabil lähemal ja kaugemal Eestis ja rahvusvahelisel tasemel.

Kuna ka meie klubi soovib tulevikus töötada välja kogukonnateenuseid, mida oma kogukonnale pakkuma hakata, siis võtsime ette käigu Varbuse Muusikamõisa, kus Kalev Lindal korraldas meile töötoa „Kogukonnateenused ja sotsiaalne ettevõtlus“. Arutelu oli väga köitev ning Kalevilt saadud kogemustepagas on märkimisväärne.

Pärast töötoas tarkuste kogumist algas meie ürituse teine osa: saime Varbuse Muusikamõisa poolt pakutavaid kultuuri- ja toitlustusteenuseid ka praktikas nautida. Majaperemeest Kalev Lindalit oli tulnud toetama rõõmsameelsed laulumehed Haaslava Meeskoorist, kes esitasid meile südamliku kontserdi. Kaunilt kaetud laua taga saime nautida Oliver Tohva valmistatud maitsvaid roogi.

Naisteklubi juubeliaasta puhul vaatasime slaidiprogrammi ja vastasime selle põhjal koostatud küsimustele – meenutusi oli palju ja toredaid. Oli naeru ja nalja, oli laulu ja tantsu ning ei puudunud ka jõulukingid. Õhtu möödus linnulennul. Mis võiks olla veel meeldivam, kui olla ümbritsetud toredatest sõpradest, nautida head toitu, mõnusat jooki ja meenutada koos veedetud toredaid aegu...

Pillimäng on igaühe õigus, julge pealehakkamine on juba pool võitu!

Naisteklubi Kolmapäev soovis muusika-aastat tähistada rahvamuusikakontserdiga Vastse-Kuustes. Kuna Kultuurkapitalile esitatud projekt seekord rahastust ei saanud, pandi pead kokku ja tulemusena korraldati rahvamuusikaõhtu koostöös Vastse-Kuuste raamatukoguga – nii said mõlemad osapooled oma sündmusele minevate kuludega hakkama. Niisiis – muusika-aasta oktoobrikuu teise nädala teisipäeva õhtul sai Vastse-Kuuste raamatukogu soojust ja muusikat täis, muusikahuvilistest rääkimata. Muusikalisele kohtumisõhtule Mooste Rahvamuusikakooli Pilliklubiga oli kogunenud üle kolmekümne kuulaja. Pilliklubi ühendab täiskasvanud pillimänguhuvilisi, kellele meeldib eelkõige enda ja kaaslaste rõõmuks iganädalaselt koos käia ja muusikat teha. Muusikaentusiaste käib Moostesse kokku lähemalt ja kaugemalt, pillimängus vähem ja rohkem kogenuid. Neid on alates 2012. aastast õpetanud ja juhendanud Mooste Rahvamuusikakooli direktor Krista Sildoja. Harrastusmuusikute eesmärgiks on sütitada oma eeskujuga kõiki täiskasvanuid, kel kunagi pillimäng pooleli on jäänud või kes pole senini julgenud pilli kätte võtta.

Kohtumisõhtul kuulsime rohkem ja vähem tuttavaid meloodiaid viiulitel, karmoškadel, akordionil, mandoliinidel ning kitarril. Märkamatult leidsime end tuttavamatel viisidel esinejatega kaasa laulmas.

Kõik Pilliklubi kümme liiget jutustasid kuulajatele oma lood muusika ja pillimängu juurde jõudmisest. Jutustused mõjusid tõepoolest sütitavalt ning tekitasid nii mõneski kuulajas tahtmise lemmikpill kätte haarata ning õpinguid alustada. Sest nagu kõigi pillimängijate lugudest selgus: julge pealehakkamine on tõepoolest juba pool võitu!

Et meie muusikaline kohtumine toimus täiskasvanud õppija nädala ajal, on heameel lisada, et Mooste Pilliklubi karismaatiline juhendaja Krista Sildoja on käesoleval aastal esitatud Põlvamaa aasta koolitaja nominendiks.

Õnnitleme Kristat – nüüd juba laureaadi tiitli puhul – ja täname Pilliklubi suurepärase muusikaelamuse pakkumise eest!

Naisteklubi Kolmapäev projekti „Kogemused ja teadmised tugevusteks“

Lillekonteinerid talverüüs ja lehed riisutud

Sügisese leheriisumise aeg on läbi. Korda on saanud ka mitmed Vastse-Kuuste aleviku üldkasutatavad alad. Oktoobrikuus said talvisesse rüüsse meie puhkekohtade lillekonteinerid. Enne naisteklubi Kolmapäev korraldatud novembrikuist talgupäeva riisus ja tegi korda laadaplatsi puhkekoha hakkaja seltskond, kuhu kuulusid Hilja Jõks, Kairi Jõks, Eve Lõiv, Lia Rootslane, Liidia Jaomaa, Kersti Matson, Kalle Matson, Irene Jupets, Malle Sammalkivi ja Vello Jalas. Kogu suve jooksul aitasid klubiliikmetel lillekonteinereid hooldada Pille Bebelev ja Liia Saarepuu. Tore, et mitmed inimesed ei oota kutset talgupäevale, vaid lihtsalt võtavad kätte ja teevad mõne koha korda. Meeldiv, et inimeste arv, kes tahavad oma kodualevikku ka oma kodu ukselävest kaugemal korras hoida, muutub – ja seda suurenemise suunas.

Metsamoori tervisekoolitus: elujõud ja elurõõm taimedest

MTÜ Vastse-Kuuste naisteklubi Kolmapäev on tegutsenud 20 aastat. Oleme jõudnud punkti, kus oleks vaja analüüsida oma senist tegevust, aga eeskätt seda, mis suunas ning mil viisil me tahame edasi liikuda, kust leida sisemist kütust ja motivatsiooni edasiseks tegutsemiseks, kuidas leida ja kasutada taaskäivitusenergiat. Leidsime, et parim viis motivatsiooni ja uute ideede leidmiseks on hetkeks oma igapäevategemistest eemalduda, kohtumaks teiste vabatahtliku töö tegijatega, omandamaks kogemusi kogukonnateenuste pakkumise valdkonnas ning tutvumaks turismiteenuste pakkumise võimaluste ja viisidega – kõike seda eesmärgil, et oma klubi edasiseks tegevuseks (tegevussuuna muutmiseks?) midagi kasulikku kõrva taha panna. Nii algaski naisteklubi Kolmapäev projekt „Kogemused ja teadmised tugevusteks“ õppereisiga Harjumaale Murastesse ja Naissaarele. Samal eesmärgil järgneb õppereisile koolituste sari, mis algab tervisliku mõtlemise koolitusega, sisaldab stressi ja stressihaldamise teemat ning lõpeb koostöö ainetel – kõik ikka selleks, et nii meie naised kui kogu meie kogukond tervemad ja toimekamad oleksid, et koostöö meie kodukoha inimeste vahel toimiks kõrgemal tasemel, et meie „sädeinimesed“ leiaksid taas uut motivatsiooni ning et ikka ja jälle leiduks uusi inimesi, kes kodukoha arenguks oma panust anda sooviksid.

Meie augustikuus toimunud õppereisi esimeseks sihtpunktiks oli Harjumaal Harku vallas asuv 1670 elanikuga Muraste küla ning seal tegutsev 182-liikmeline Muraste Külaselts. Selts sai alguse kodukandi arengu eest hea seista tahtvate elanike koosistumistest ja mõttevahetustest. Üsna kiiresti jõuti arusaamale, et koos tegutsedes on võimalik tekkinud ideed ellu viia – nii loodigi 2009. aastal MTÜ Muraste Külaselts. Külaseltsi logol olev tunnuslause „Muraste – loodus kodus” võtab kokku küla olemuse – tegemist on põlis- ning uutest asumitest koosneva suure külaga, mida ümbritsevad meri, rabamets ning selle südames paiknev looduskaitseala. Muraste külaselts esindab Harku vallavalitsuses Muraste piirkonda, olles oluliseks koostööpartneriks valla ametnikele.

Meid võeti vastu äsja kohalikus koolimajas avatud kogukonnakeskuse ruumes. Vastuvõtt oli väga soe ja sõbralik, seltsi juhatuse esimees Andrus Saliste andis meile sisuka ülevaate Muraste külas tegutseva seltsi tegemistest, projektidest ning pakutavatest kogukonnateenustest. Juhatuse liige Aule Kikas tutvustas meile lähemalt kogukonnakeskust ja selles toimuvat tegevust, kohalikku kooli ning kogu küla.

Muraste külaseltsi külastades saime kinnitust sellele, kui tähtis on vabaühenduste omavaheline koostöö ning ühiste väärtushinnangute ja põhimõtete kujundamine ning seeläbi nii üksteisele, kohalikule omavalitsusele kui ka ettevõtetele heaks partneriks olemine. Edasiviivaks jõuks tunnistavad Muraste külaseltslased ka head sõna ning õnnestunud projekte, koostegemise õhinat ja patriotismipisikut, rääkimata rõõmust ja rahulolust tehtu üle.

Murastest suundusime edasi Naissaarele, kus turismiteenust pakuvad mitmed firmad ning tegutseb ka Naissaare Arendus MTÜ, mille tegutsemisvaldkonnaks on ajalooliste kohtade ja ehitiste jms vaatamisväärsuste käitus. Naissaarega tutvumist võib pidada üpris ekstreemseks kogemuseks mitmes mõttes. Nimelt saime kogeda praeguse ajahetke kohta enneolematult ükskõikset suhtumist klientidesse ning ebakvaliteetset teenust, samas aga ka mõne teenuseosutaja tahtmist pakkuda saare külalistele sisukaid hetki ning huvitavaid elamusi.

Ekstreemsust pakkus kindlasti ka see, et elektrit toodetakse saarel generaatoritega ning vähemalt meie majutuskohas need öösel ei töötanud. Mobiilileviga oli tegemist ning interneti kasutamisest ei maksnud loomulikult unistadagi. Ekstreemsed olid lisaks lugematutele roostes miinikestadele, rongi- ja autovrakkidele ning arvukatele militaarehitiste varemetele ka Naissaarel liikuvad põhilised sõiduvahendid – nõukaaegsed sõjaväe- või lihtsalt veoautod. Ringi kihutamas oli näha ka ATV-sid ja jalgrattaid. Ekstreemsust pakkus ka saarel asuv kitsarööpmeline raudtee – Naissaar olevat ainuke saar maailmas, kus on ligikaudu 40 kilomeetrit raudteed 20 ruutkilomeetri kohta ja kus otse sadamast saab rongiga kõrtsi ja muuseumi sõita. Meie saarel viibimise hetkel oli rong kahjuks rivist väljas, nii et võisime seda lihtsalt mälestuseks pildistada ning kasutada ekstreemse vagunsauna võlusid. Ja kas liikusime saarel sõjaväeveokaga või jalgsi, ikka kohtasime enda ümber ekstreemselt suuri prügihunnikuid.

Samas on Tallinnast kümnekonna kilomeetri kaugusel asuv Naissaar kui väike paradiis oma ilusate liivarandade ja seal kasvavate suurte roosade õitega kibuvitstega, saart katvate metsade ning siia-sinna pillutud rändrahnudega.

Oma asukoha tõttu on Naissaarel läbi sajandite olnud oluline kaitsefunktsioon. Saarel asuvad kaitserajatised ning suurtükipatareid rajati juba Vene tsaar Peeter Suure ajal. Nende eesmärk oli sulgeda kahuritulega ligipääs Tallinnale Soome lahelt. Unustamatult ekstreemse ja rõhuva mulje jättis Naissaare lõunaosas asuv mahajäetud nõukogudeaegse miinitehase ladude kompleks – mitmekordsete okastraataedade ja ohutustsoonidega piiratud platvormid, millel tänaseni säilinud tühjakspõletatud või õhatud miinide kestad.

Naissaarel kogetut kokku võttes võib öelda, et saime unustamatult ja ekstreemselt militaarsel ning unustamatult ja ekstreemselt paradiislikul saarel teada, kuidas asjatundmatu ja lugupidamatu teenuse osutamine võib turismiobjektide külastaja muljed ja meeleolu ühe hoobiga rikkuda ning kuidas asjatundlik ja sisukas teenus külastaja muljed ja meeleolu ülevakski võivad muuta.

Õppereis Piiriveere Liider tegevusgrupi piirkonda

Juunikuus korraldas Põlvamaa Partnerluskogu oma liikmetele ja piirkonna mittetulundusühenduste esindajatele õppereisi Piiriveere Liider tegevusgrupi piirkonda. Piirivere Liider ühendab Räpina, Mikitamäe, Värska, Orava, Meremäe, ja Misso valda. Meie vallast osales õppereisil MTÜ Kodukant Lootvina ning naisteklubi Kolmapäev neljaliikmeline esindus: Tõnu Lumi, Heli Henn, Mall Kõpp ja Eda Venski. Tutvusime Räpina, Lüübnitsa, Värska ja Obinitsaga ning sealsete arendustega, mis ellu viidud LEADER programmi toel. Külastasime Räpina Loomemaja ja Räpina Äriabikeskust, Räpina sadamat, Lüübnitsa külakeskust, Värska orienteerumisklubi Peko külamaja, Vana Jüri Seebikoda, Obinitsa Seto seltsimaja, avastasime Podmotsa külas tegevusgruppide koostööprojektiga „Elu kahe maailma piiril“ rajatud kollase raami, osalesime Värska Veekeskuses toimunud seminaril. Täname Põlvamaa Partnerluskogu huvitavate ja sisukate päevade eest! Õppereisil saime taas tõestuse, et tänu aktiivselt tegutsevatele kogukondadele ning LEADER programmi toel on elu kahe maailma piiril täiesti võimalik.

Jalutuskäik Anneli ja Maidu Patrail´i kaunis Mikko talus

18. märtsil toimusid Vastse-Kuuste alevikus naisteklubi Kolmapäev poolt algatatud heakorratalgud. Talgutel osales kokku 20 inimest, nendest 13 naisteklubi liiget. Lisaks naisteklubi liikmetele, kes elavad alevikus, olid heakorratöödel naised Leevijõe külast, Kiidjärvelt, Valgemetsast, Voorekülast. Siiski oli tore tõdeda, et lisaks kaheksale Vastse-Kuustes elavale naisteklubi naisele esindas alevikku veel seitse teotahtelist ja tublit inimest. Kurb on aga see, et tegelikult elab ju Vastse-Kuuste alevikus mitusada tööealist inimest ning seega tekib küsimus – kas ülejäänuid siis üldse ei huvita oma kodualeviku heakord ning oma elukeskkonna kenaks ja hubaseks muutmine. Heakorratalgutele kutsusime juba kuu aega tagasi vallalehe kaudu, samuti jagasime kuulutust Facebookis ning naelutasime aegsasti aleviku infotahvlitele. Talgud jätkuvad veel, sest praegu tegeldakse lehtede, prahi ja okste äraveoga, mida korraldavad Vastse-Kuuste Vallavalitsus ja OÜ Vastse-Kuuste Soojus. Siinkohal tänud vallavanem Lennart Libale ja OÜ Vastse-Kuuste Soojus juhile Maldur Muttikule!

Suur-suur aitäh ka kõigile talgulistele – eriti teistest küladest Vastse-Kuustesse appirutanuile! Et meie talgud kuulusid ka Teeme Ära! talgute hulka, saavad kõik talgulised tänuks ja mälestuseks talguhundi passi.

Eriline tänu kuulub aga Tiia Aarlale, kes pidevalt perenaise pilguga alevikus ringi vaatab ning seal, kus vaja, korda loob. Ka on ta võtnud südameasjaks bussijaama korrashoidmise.

Nii meie haljasalad kui bussijaam on meie aleviku visiitkaart – mõelgem sellele ja tegutsegem vastavalt!

Vastse-Kuuste naisteklubi Kolmapäev 20

10. aprillil tähistasime klubi 20. sünnipäeva. Oma külaskäiguga austasid meid Põlva maavanem Ulla Preeden, Vastse-Kuuste vallavanem Lennart Liba, Tartu Maanaiste Liidu ja Põlvamaa Partnerluskogu esindajad, klubi alalised toetajad ja sõbrad koduvallast ning kaugemaltki, samuti kohalike MTÜ-de ja vallaasutuste esindajad. Õhtut aitasid sisustada muusikud Ivar Kanarik ja Hillar Surva ning Lasva rahvamaja näitering. Aitäh kõigile sõpradele, kes meid meie tähtsal päeval meeles pidasid!

Partnerluskogu tänas Põlvamaal Leader programmi elluviijaid

Tänusündmusel, mis toimus 19. veebruaril Mooste Folgikojas, anti ülevaade lõppenud programmiperioodist ja tunnustati piirkonnale enim mõju avaldanud projektide elluviijaid seitsmes kategoorias. Rõõm on tõdeda, et Vastse-Kuuste valla aktiivseid ühinguid ja nende juhte tunnustati viies kategoorias ja tunnustamise vääriliseks hinnati seitse projekti. Loe lisaks: Uudised Kõige rohkem projekte oli möödunud perioodil just selles kategoorias, kokku 75. Niisiis, teine kategooria – projektid mis on muutnud meie piirkonda turvalisemaks ja kaunimaksMall Kõpp – Vastse-Kuuste Naisteklubi Kolmapäev

Tegusate naiste eestvõtul ja LEADER toel muudeti kaunimaks Vastse-Kuuste alevik. See on ilus näide kohalikust algatusest. Vastse-Kuuste naisteklubi „Kolmapäev“ liikmed ei hakanud ootama, kuni keegi teeb, vaid lõid ise käed külge. Korraldati haljastusalane koolitus, koostati haljastusplaan, otsiti ideid väljaspool Eestit. Eriti kaunis on alevik kevadel, mil silmailu pakuvad krookused. Mis enda tehtud, on ka hästi hoitud.

Vanemuises ballett "Raimonda"

19. märts ballett „Raimonda“ Vanemuises

Kaunis Raimonda pannakse mehele Jean de Brienne'le, tema hing ja süda aga ei kuulu oma abikaasale. Kui Raimonda esmakordselt kohtub saratseen Abderahmaniga, toimub vastastikune äratundmine. Lavastus lõpeb traagiliselt - Jean de Brienne tapab Abderahmani. Kusagil teises ajas on aga võimalus, et armastajad lõpuks kohtuvad.

1898. aastal Peterburi Maria Teatris loodud „Raimondat“ peetakse 19. sajandi viimaseks „suureks“ balletiks, millest on saanud klassikalise balleti kuldaja üks sümboleid. Kuigi Marius Petipa ja Aleksandr Glazunovi vaheline koostöö oli keeruline, saatis balletti Venemaal tohutu menu. Hilisema aja kuulsaimad lavastused on pärit Mihhail Fokinilt Ballets Russes'ile ja Anna Pavlovale, George Balanchine'ilt ja Konstantin Sergejevilt Kirovi Balletile, Rudolf Nurejevilt Ameerika Balletiteatrile ja Pariisi Ooperi Balletile ning Juri Grigorovitšilt Moskva Suurele Teatrile.

Lavastaja Jelena Pankova sõnul köidab inimesi „Raimonda“ juures ennekõik imeline muusika, mis näib alati olevat vastuolus originaalsisuga – kui ballett on kaunite divertismentide tulevärk, siis muusikas on jällegi selge dramaatiline ülevus, mis sisus nii selgel kujul ei avaldu. Kolmevaatuseline ballett on tihendatud kahte vaatusesse, säilitatud on Marius Petipa suurepärane koreograafia. Lugu oma säras ja värvilisuses on traagilisem ja elusam kui enne ehk kokkuvõtvalt – üks kaunis klassikaline ballett.

Vanemuises teatrietendus "Minu järel, seltsimees!"

15. veebruaril teaterietendus „Minu järel, seltsimees!“

1961. aastal põgenes Nõukogude Liidust Läände üks maailma balletiajaloo andekamaid meestantsijaid, Rudolf Nurejev. See sündmus pälvis terve maailma tähelepanu ning oli keeruliste poliitiliste malekäikude ja intriigide allikaks. Nurejevi Läände hüppamine sai ka kuulsa briti komöödiameistri Ray Cooney inspireerijaks, kes tantsija põgenemise ja tema peitmise Londoni eliitrajoonis on valanud vaimukasse farsivormi.

Kui komöödia aastate eest Londonis esietendus, käis ka Nurejev ise seda korduvalt vaatamas ning naeris laval nähtu üle südamest.

Jaanuaris olime kutsutud Vastse-Kuuste raamatukogu üritustele "Lootmata luua" ja "Ei jäta elamata".

Jaanuar Vastse-Kuuste raamatukogus

Jaanuaris olime kutsutud Vastse-Kuuste raamatukogu üritustele.

Lootmata luua

Muusika-aasta sissejuhatuseks kõlas Vastse-Kuuste raamatukogus 7. jaanuari õhtul muusika – avasime muusika saatel Hillar Surva akrüülmaalide näitust „Lootmata luua“. Harrastuskunstnikku ja -muusikut aitas sõnaliselt ning muusikaliselt tutvustada tema sõber Ivar Kanarik. Hillar Surva maale said soovijad imetleda jaanuarikuu lõpuni.

Ei jäta elamata

25. jaanuaril toimus raamatukogus Vahur Kersna raamatu „Ei jäta elamata“ esitlus. Kohtumine Vahuri ja tema abikaasa Liinaga oli südantsoojendav ja läks sügavalt hinge. Raamatukogu sai korraga soojust ja armastust täis... ei saa ju iga päev näha ja tunda, kuidas kaks inimest on nii lähedased, et lausa hingavad ühes rütmis.

Vahuri raamatut aga lihtsalt peab lugema, sest see üdini positiivne raamat muudab maailma meie sees ja meie ümber ning sellest on tõesti võimalik õppida, kuidas elada… kuidas mitte jätta elamata.

Loore võimlemine jätkub 2015.aastal

Võimlemine on suunatud tehniliselt õigele sooritusele, õigele hingamisele ning sellega seoses paremale tervisele ja hakkamasaamisele. Võimlejate rohkuse tõttu võimleme kord nädalas esmaspäeviti kell 18 ja 20 lasteaia ruumes.

Juhendab Loore Sõna Põlva Haigla taastusravi osakonnast.