1998

Päkapikumaale, mis toimus 11. ja 12. detsembril kella 12-18, olid külastajatega kohtuma tulnud Saabastega Kass, Jõulumaag - Raudsete Sõrmede Kuningas Erlend Lõvi, Maagiline Beebi, Ülemtseremooniameister Doktor Saimon ja Võluprintsessid Saabastega Kassi Wõlutsirkusest Tallinnast. Tegevust jätkus Päkapikumaal nii suurtele kui väikestele. Avatud oli jõuluvana postkontor, meisterdamisnurgad lastele, muinasjututare ning joonistamisnurk. Lapsed said mängida, laulda ja võistelda. Ka emadel-isadel oli võimalus koos lastega võistlema tulla. Väikeselt jõulumüügilt sai osta jõulukaarte, ümbrikke, marke, jõulukaunistusi ja -kingitusi. Päkapikumaalt ei puudunud ka laste jõulujoogid, piparkoogid ja muud koogid. Toimus õnneloos-iga loos võidab. Väljas oli võimalus teha saanisõitu ja toimus traditsiooniline küünalde süütamine kuusel. Jõulupäevad lõpetas kaunis jõulumuusika.

Nahatööd-kaardid

Novembris õpetas kunstnik Kille Podekrat kaartide tegemist kasutades selleks nahka. Kaartite valmistamisel kasutasime kaarditoorikuid, värvilist paberit, viltpliiatseid, erinevat värvi nahatükikesi. Värvilist paberit kasutasime kaardi kujundamisel ja värvilistes nahatükkidest lõikasime välja erinevaid kujundid (kuused, kuueseoksad, südamed jne), mida kleepisime kaarditoorikule, heledamaid toone värvisime. Valmisid meeleolukad jõulukaardid.

Õhtupoolik professor Selma Teesaluga

Professor Selma Teesalu loengu teemaks oli "Toitumine ja tervis". Professor rõhutas, "kuivõrd tähtis on säilitada eestlastele ainuomane toitumiskultuur ning kriitiline mõtlemine liialdatud euroentusiasmi foonil". Ta õpetas, kuidas ennetada "uue sajandi epideemiat" osteoporoosi - hääletut haigust, mis võib jääda märkamatuks seni, kuni mõni luu murdub. (Osteoporoos - luude hõrenemine; muudab luud hõredaks ja nõrgaks, põhjustades kerget luumurdude tekkimist. Juba kerge kukkumine, raskuste tõstmine või isegi vaid köhimine - asjad, mis ei mõjuta terve inimese luud - võivad osteoporoosi korral viia luu murdumiseni.) Inimese luustikule annab tema kõvaduse kaltsiumfosfaat. Kaltsium ongi kõige vajalikum mineraal igapäevases toidus. Organismi keskmine päevane kaltsiumivajaudus 1 gramm. Selle katab umbes kolmveeerand liitrit täispiima, kefiiri või jogurtit. Piim ja piimatooted annavad organismile ka täisväärtuslikku valku. Keskmise segatoidu puhul saadakse kaltsiumi peamiselt piimast ja piimatoodetest 75%; teistest allikatest, nagu looma- ja linnulihast, kalasaadustest ja munadest - ca 11%; taimsest toidust ja muudest allikatest - ca 14%. Siinkohal oleks kasulik teada ka seda, missugused toiduained väljutavad organismist kaltsiumit: hapud marjad ja puuviljad; apelsini- jt puuviljamahlad; kihisevad karastusjoogid; alkohol, eriti veinid; äädikas; maavitsaliste hulka kuuluvad taimed (kartul, tomat, paprika jt.); oblikhapet sisaldavad taimed (rabarber, spinat, hapuoblikas); liiga rikkalik lihatoit (üle 200 g päevas) väheste taimsete lisanditega; liiga palju kohvi (üle 2 tassi päevas); liiga soolane toit; liigne C-vitamiini kasutamine pikema aja jooksul. Professor Teesalu hoiatas ka kunstliku magusaine aspartaami eest. Ta rõhutas, et kunstlikke magusaineid vajavad vaid suhkruhaiged arsti ettekirjutusel, teistele aga ei ole neid tarvis. Suhkur pole sugugi "valge surm" ning keha vajab mõistlikus annuses ka suhkrut, et kindlustada ajule energia saamiseks vajalik glükoos. Glükoosi kasutavad ka luustikulihased, südamelihas ja vere punalibled. Professori arvates tuleb eksisoovituste hulka lugeda ka inimeste hirmutamine kolesterooliga, mis tegelikult on kehaomane aine, ning "kolesteroolivabade" toiduainete, sh margariini reklaamimine. Proua Teesalu rõhutas margariini ebatervislikkust. Nimelt mõjuvad margariini tootmisel tekkivad transrasvad tervist kahjustavalt. Nad asuvad meie veresoonte kallale, tekitades ateroskleroosi. Viimane on aga südame-veresoonkonnahaiguste peapõhjuseks. Suurem osa margariinist jõuab meie toidulauale varjatult küpsetiste, friikartulite, krõpsude jms näol. Professor soovitas margariini asemel kasutada mono- ja polüküllastamata taimeõlisid ning kodumaist võid.

Konkursist "Kodukoht kauniks"

23. juuni õhtul kuulutati Valgemetsa Puhkekeskuse saalis välja konkursi "Kodukoht kauniks" võitjad. Vastavalt konkursikomisjoni otsusele kinnitati 1998. aasta valla kaunimaks koduks perekond Paidra eramu Vastse-Kuustes, kaunimaks taluks perekond Kimaski majapidamine Kiidjärvel ja heakorrastatumaks firmaks Mati Vaino OÜ Karilatsi Kalamajand.

Kevadine laadapäev Vastse-Kuustes

Järjekordne laadapäev toimus Vastse-Kuuste aleviku spordiplatsil. Müüjail oli pakkuda vilja- ja ilupuude ning roosiistikuid, lille-, maasika- ja köögiviljataimi, lillesibulaid, seemneid, väetisi ja taimekaitsevahendeid, tibusid ja noorkanu, lillepotte, käsitöötooteid, kosmeetikat ja veel palju mitmesuguseid tööstuskaupu. Kõhutühjust laadalised tundma ei pidanud: maitsmist ootasid seljanka, hamburgerid, koogid-kohvi, jäätis, maiustused ja karastusjoogid ning isegi soolaoad õlle kõrvale. Loteriitelgi esine oli rahvarohke senikaua, kuniks jagus pileteid. Peaauhindu oli seekord kaks: Karilatsi PÜ poolt vasikas ja Rondo POÜ-lt põrsas. Vasika võitis Enn Jürgenson ning põrsa Eino Tagel. Kõigi loteriist osavõtnute vahel loositud lisaauhinna fotoaparaadi võitis Kristiina Kaigas. Et iga loos võitis, siis kaotajaid ei olnud.Laadaprogramm pakkus tegevust ja vaatamist kõigile. Huvitava kavaga esines saksa lambakoerte klubi "Uran" Tartust. Populaarne oli hobune Maiu, kes pidi ratsutada soovijaid teenindama õhtuni. Ka batuudil hüppajaid jätkus kogu päevaks. Kui kohale jõudsid politseiautod, ei tahtnud sõita soovijate järjekord lõppeda. Laadapäev lõppes simmaniga ansambli "MG" muusika saatel.

Kodukoht taas korda 1998-2005

Vallavalitsus tegi sel aastal kevadiste heakorratööde läbiviimiseks territooriumide jaotuse firmade, asutuste, ühiskondlike organisatsioonide, majaomanike ning suurte majade elanike vahel. Naisteklubi iga-aastaseks koristusterritooriumiks sai ja jäi aastateks 1998- 2005 Vastse-Kuuste valla staadion ja selle ümbrus.

Heakorratööde läbiviimiseks koostati koristusgraafik:

Lastepäevakodu Kaar- oma territoorium

Naisteklubi kolmapäev- kultuurimaja ümbrus kuni staadioni jooksurajani

Vastse-Kuuste kool- park, tiigist kuni asula kesktänavani, vallamaja teest kuni kultuurimaja teeni (v.a. tuletõrjegaraaži tagune), kooli aed+ tänav kooli aia tagant, koolimaja esine tänav.

Ridaelamu elanikud- oma territoorium+tänav ridaelamu eest, kultuurimaja juurde minev ja tänavaääred kuni tuletõrjegaraažini.

Ambulatooriumi maja elanikud ja ambulatooriumi töötajad- maja eet olev asfaldplats, maja ees olev haljasala kuni keskkänavani, maja tagune haljasala (Taeviku aia ja Simso tänava vaheline kolmnurk)

Vastse-Kuuste valla eramute omanikud- oma krunt+tänav (või tee) koos tänava või teeäärtega oma krundi ulatuses.

Vallavalitsus- vallavalitsuse ümbrus+tee koos teeäärtega kuni peatänavani.

Adolf Hinn- vallamaja juures oleva lauda ümbrus kuni peatänavani.

Vastse-Kuuste OÜ -biopuhasti ümbrus teest kuni puudeni, kuivati ümbrus kuni kooli võimla seinani.

OÜ Vastse-Kuuste Soojus- puurkaevu san.tsoon, biopuhasti ümbrus alates puudest kuni kraavini, katlamaja ümbrus maja nr.4 asfaldplatsist kuni katlamaja ja muruplatsi lõpuni, põllutööristade platsi aiani, aiamaadeni.

Õpetajate 8-krt. Elamu elanikud- maa-ala peatänavast kuni ühislaudani.

Maja nr.1 elanikud- peatänavast kuni maja nr.2 haljasalani, õpetajate maja juurde minevast asfaldteest kuni ühistute kontori juurde mineva tänavani (tänav k.a.).

Maja nr 2 elanikud-maja nr. 1 asfaldplatsist kuni maja nr. 3 haljasalani, endise gaasihoidla ümbrus ja pool puurkaevu san. tsoonist, ühistute kontori juurde minev tänav.

Maja nr. 3 elanikud- maja nr.2 asfaldplatsist kuni maja nr. Nr.4 haljasalani, pool puurkaevu san. tsoonist ühistute kontori juurde minev tänav.

Maja nr. 4 elanikud ja raamatukogu- maja nr.3 asfaldplatsist kuni katlamaja haljasalani, ühistute kontori juurde minevasta tänavast (tänav k.a.) kuni aiamaadeni.

Ühislautade ja garaažide omanikud- ühislautade ja garaažide ümbrus.

Maja nr.6 elanikud- peatänavast kuni maja nr.8 haljasalani, maja nr.6 juurde minev tänav (maja otsas), prügikasti plats.

Maja nr. 8 elanikud- maja nr. 6 asfaldplatsist kuni garaaži seinani (garaažide lõpuni)

Maja nr.7 elanikud- peatänavast kuni veevõtukohani, veevõtukohast kuni aiani, prügikastist kuni kombainikuuri teeni.

OÜ Otto-Taavi- kombainikuuri teest kuni sidekontori (tänavavalguspostini), oma territoorium.

Vastse-Kuuste sidejaoskond- oma territoorium, peatänava ääred tänavavalguspostist kuni teeristini.

Töötud- teeäär biopuhastist kuni kooli aiani 5m ulatuses, bussijaama ümber ja vastas olev muruplats.

Karilatsi POÜ, Vastse-Kuuste PÜ, OÜ Rondo, OÜ Lootvina farmerid- kõigi neile kuuluvate tootmishoonete ümbrused.

Alix AS -kaupluseesine plats tehnilise hoolde punkti seinast kuni hoone peaukseni ja suure muruplatsi.

Tomarex AS- oma territoorium

OÜ Rakera- -oma territoorium

Valgemetsa OÜ- oma territoorium

Põlva TÜ kauplus- kaupluse ja laohoone ümbrus kuni asfaldteeni, parkimisplats.

Eesti Raudtee- Vastse-Kuuste jaamahoone ümbrus, raudtee maa-ala raudteejaamast kuni Vastse-Kuuste ülesõidukohani, k.a. ülesõidukoht, Laane, Valgemetsa, Taevaskoja ja Kiidjärve raudteejaama territoorium.

AS Vastse-Kuuste apteek- oma territoorium.

AS Maila- oma territoorium (Koorvere saekaater, Kiidjärve puidutsehh).

Kiidjärve metskond- Kiidjärve park (murdunud puud).

AS Vastse-Kuuste Lihatööstus- oma territoorium+jalakäiate sillast kuni suurfarmi sissesõiduteeni, aia ja Põlva-Taru maantee vaheline maa-ala.

Karilatsi 8-krt. Elamu elanikud- üle jõe tulevast teest kuni Kastavuse krundini, Vastse-Kuuste Karilatsi teest kuni jõeni.

Lootvina 8-krtelamu elanikud- elamu ja majandushoonete ümbrus kuni Vastse-Kuuste Lootvina teeni.

EE Legia koos majaelanikega- Lootvina kaupluse ümbrus kuni teeni.

Vooreküla sidejaoskond- oma territoorium

Külas Obinitsas

Aprillis olime külas Obinitsa seltsimajas lihavõtte pühi pidamas. Värvisime , veeretasime ja koksisime mune, kiikusime ja laulsime kiigelaule, õppisime tantse. Avatud oli käsitöö näitusmüük, lihavõttepostkast, lihavõttekohvikus sai osta rahvustoitu, külastasime Obinitsa Seto Muuseumi.

Moekunstnik Anita Arst

Märtsis külastas meid moekunstnik Anita Arst. Moekunstnik usub, et värvide mõjuga arvestamine aitab elus paremini toime tulla ja ta kirjeldas iga värvi kindlaid omadusi ja toimet.. Oranzh annab jõudu, on soe, innustav ja sõbralik. Sobilik spordiriietuses, annab jõudu ja jaksu. Sinises mõjud asjaliku ja usaldusväärsena, sinisel on palju toone, ühest sinisest võid teha õhtukleidi, teisest sinisest aga rahuliku kontorikostüümi. Roheline sümboliseerib eneseusku, sitkust ja usaldatavust ja rahustab lahkhelide puhul jne. Värvid mõjutavad meeleolu ja suudavad esile kutsuda mitmesuguseid tundeid. Loeng oli väga huvitav.

„Pagariproua“

Veebruaris vaatasime Vanemuise väikeses majas S. Schwartz muusikali, „Pagariproua“ Muusikali tegevus rullub lahti väikeses ja unises Concorde linnakeses, kuhu saabub uus, ent eakas pagar, kelle ilus ja noor naine armub linnapea sekretäri. Kogu linna tasane elu ja rutiin keeratakse kohe pea peale. Meelviv oli igapäevaaskeldustest välja pääseda, nautida kauneid meloodiaid, toredaid osavõtjaid ja hubast teatrimaja.

Krista Ruus ja spordipäev

Jaanuaris kuulasime psühhiaater Krista Ruusi loengut probleemidest, mis inimesi tabavad, kuidas ja kust abi saada ja lahendasime teste. Kuna liikumine on igal juhul tervisele kasulik, otsustasime minna matkale. Meeleolukas talvine matk- spordipäev toimus Valgemetsas, mille lõpetasime Valgemetsa lastelaagri saunamajas, kus ootas meid kaetud laud ja oli võimalus saunas käia.