2016

Mis võiks olla veel toredam, kui reis koos sõpradega. Meie suvine reis leidis aset 8.-10. juulil ja toimus Leetu. Hommikul istusime mugavasse Tuuliku Reisid bussi ja juba õhtuks olime Leedus. Esimene peatus jalgade sirutamiseks ja kohvipausiks oli Lätimaal, kaunis järveäärses puhkekompleksis Mazais Ansis (Väike Ants) kus oli meeldiv teenindus, head toidud ja ... lihtsalt ilus! Teel Leedumaale peatume Bauska lähedal asuvas ajaloolises Kuramaa hertsogi suveresidentsis Rundale lossis. Rundale oli von Bironi suvepalee, mis praegu muuseumina tegutseb. Restaureeritud hoones on külastajatele avatud teine korrus, kus asusid kunagised valitseja esindussaalid, hertsoginna buduaar, osa hertsogi eluruumidest, raamatukogutuba ja muud ruumid. Lossi ümbritseb kauni roosiaia ja purskkaevuga prantsuse stiilis park.Virtuaalne rännak

Rundāle lossi ja aia saamislugu ulatub 18. sajandi algusse, kui Vene keisririigi kõrval eksisteeris ka Kuramaa hertsogiriik. Paiga sünnilooga on seotud baltisakslased, keisrinna Anna Ivanovna ja muidugi Rastrelli. Viimase tuntuimad tööd, nagu Talvepalee ja teised lossid, ilmestavad Neevalinna siiani, kuid loss Rundāles oli tema esimeseks suureks tööks, mille ehitamist alustati 1736. aastal. Peeter I vennatütar Anna Ivanovna oli Kuramaal abielus, kui temast sai 1730. aastal Venemaa keisrinna. Keisrinna soosik Kuramaa päevilt oli hertsog Ernst Johann von Biron ja keisrinna toel hakati Rundālesse 1736. aastal ehitama Kuramaa hertsogi suveresidentsi.Anna Ivanovna surma järel ei käinud von Bironi käsi hästi, kuid Katariina II tagastas talle suveresidentsi. Pärast von Bironite lahkumist Lätimaalt on loss kuulunud ka Katariina noorele soosikule Platon Zubovile.I maailmasõja ajal kasutasid sakslased lossi laatsaretina.,1919. aastal rüüstasid seda avantürist Bermondt-Avalovi jõugud. Pärast maareformi (Läti Vabariigi ajal) oli lossis kohalik kool. Alles 1933. aastal läks Rundale ajaloomuuseumi haldusse ja algas esimeste ruumide sihipärane restaureerimine. II maailmasõda hoonet ei kahjustanud. Seda tegi kolhoosikord: 1946. aastal muudeti osa ruume viljalaoks, omaaegsest hertsogi söögisaalist tehti aga võimla./internet/

Edasi suund Palangasse, ööbimiskohta, kuhu jõuadsime kella 21 paiku. Meid võttis vastu lahke ja sõbralik pererahvas ja ootas kõigi mugavustega külalistemaja Vejo Bure, mis asus 200 meetrit merest ja männimetsast, 5 km Palanga kesklinnast. Nn apartemendid on 4- ja 6-kohalised (sealjuures voodid-diivanvoodid 2 kaupa eri ruumides), igas apartemendis külmkapp, veekeedukann, mikrolaineahi, duširuum ja WC. Õhtusse mahtus jalutamine rannas ja grillimine. Niikaua kui meie naistekamp patseeris ja imetles rannas päikeseloojangut, tegeles meie meespere, kelleks olid Ants ja Kuulo, grilliõhtu ettevalmistustega. Mõnus koosviibimine toimus alles pärast päikeseloojangut.

Teine päev viis meid Kura säärele, mis on aastast 2000 kantud UNESCO maailmakultuuri pärandi nimistusse. Väljasõit ööbimiskohast Klaipeda sadamasse, sealt kümmekond minutit praamisõitu Smyltenesse ja olimegi kitsal maaribal, millel läänes piir Venemaaga. Edasi jätkuski päev Neringa poolsaarel- mis on Kura maasääre osa ja kuulub Leedule. Neringa kaldaid uhuvad Kura laht ja Balti meri. Poolsaar on umbes 90 km pikk ja mõned kilomeetrid lai, täis liivaluiteid, millel on kombeks aeg-ajalt tuule tõttu teise kohta rännata.

Päev algas jalutuskäigu ja kohaliku laada külastusega väikeses kalurikülas Jodokrantes, kus külastasime ka müstilist Nõidade mäge. Metsaga kaetud mägi on täis puuskulptuure, mis on Leedu meistrite poolt loodud ja muinasjuttudest ja muistenditest kantud. Mõni on sellinegi kuhu saab ka istuda. Aga iga kord peab siis teadma mis nõiaga on tegu. Mõni nõid tahab sulle rahapada anda, aga ainult siis kui sa talle meeldid. Siiani ei olevat keegi talle veel meeldinud… Alguses on teerada lai, päikeline ja asustatud heade muinasjututegelastega: hiiglane Neringa, kalur Kastinis ja tema truu naine jne, edasi läheb teerada kitsamaks ja algas „kuratlikkus”, möödume põrguväravatest, kus kurat ise meid juba ootamas. Siis aga kireb kukk ja vaimud põgenevad, justkui polekski neid olnud. Teerada laieneb, taevas selgineb ja meie ees on pillimehed ja tantsupaarid...

Lääne poole sõites saime näha kormoranide pesitsuspaika ja lindude väljaheidete tõttu elutuks muutunud metsa, mis oli sünge ja külmavärinaid tekitav, ebamaine hall koht tumedaid linnutonte täis puudega. Kormoranid ei ole looduskaitse all, nad pesitsevad kolooniatena, toituvad kaladest ja neid kütitakse arvu piiramiseks. Kormorani arvukuse piiramisel on abi ka hallvarestest, kes kavalusega varastavad pesadest mune. Kormoraanidest pole Eestigi puutumata jäänud, 2014.aastal loendati meil 16136 paari kormoraane.Kormoraan sööb päevas ~400 grammi kala.

Nida poolsaare suurimaks vaatamisväärsuseks on kohalikuks Leedu Sahara kõrbeks kutsutud liivadüünid- hiigelsuured tuule mõjul liikuvad luited, mille teelt on kolmesaja aasta jooksul põgenenud terved külad lausa kolmel korral. Selle ilu imetlemiseks tuleb sõita päris poolsaare tippu. Taas väike jalutuskäik suveniirikioskite vahel ja edasi liivadüünidele. Kuna turiste käib seal rohkesti ja igasugune inimtegevus ohustab düünide säilimist, siis on rajatud laudtee päikesekella juurde, kus sai hingematvaid vaateid nautida ja ikkagi ka liivaluidetel uidata.

Klaipedas vaatasime delfiinide showd. Mida kõike nad tegid! Nad tegid õhus saltosid, laulsid ja tantsisid, mängisid korvpalli ja joonistasid värvidega isegi Leedu lipu. Tundus, et neil oli oma treeneritega väga sõbralik ja usaldav suhe, aga hinge jäi tunne...kas neile see kõik ikkagi ka tegelikult meeldib ja kas neil on seal väikses akvaariumis hea olla... aga samas show oli väga vahva.

Leedu suuruselt kolmas linn Klaipeda, endise nimega Memel, on üks Läänemere edukamaid sadamalinnu, kuid selle mõnusalt kodune vanalinn on täis hubaseid restorane, pubisid ja kohvikuid. Õhtul võtsime ette pika jalutuskäigu hästikorrastatud ja puhtas vanalinnas, lisaks nautisime Leedu rahvusroogasid välikohvikus ja vaatasime suveniire peaaegu iga kioski juures.

Päeva lõpuks oli plaanis Palanga mereannas lainetemängu jälgida, õhtusel muulil päikese-loojangut imetleda ning suvituslinna öömelust ettekujutust saada. Ööelu on omamoodi lummav- värvilised tuled, katkematu inimvool, muusika ja melu. Palanga peatänav Basanaviciaus koosneb söögi-joogi-suveniiride müüjatest, pubidest ja sekka mõni pisut peenem söögikoht. Välikohvikute ja restoranide avatud ustest kostab kõiksugu muusikat, nina püüab isuäratavaid toiduaroome. Pool sellest territooriumist võtavad enda alla kõikvõimalikud atraktsioonid ja sõiduvahendid ja neid ei ole üks või kaks, neid on kümneid ja kümneid. Tänaval teenivad raha muusikud ja tänavakunstnikud. Loojangujärgses hämaruses, mil mehed on alkoholi mõjul hakanud nägema naisi parimas valguses, ilmuvad välja pikavarreliste sametpunaste roosidega lilleneiud. Päike näitab loojumise märke ja kõik see rahvamass liigub mööda tänavat ühtlaselt ranna poole ja ees avaneb lainetav meri ning kaugele merre ulatuv betoonpostidel seisev ligi poole kilomeetri pikkune kai. Kui selle tee lõppu kõnnid, siis seisad mere kohal ja võid ääretut merepiiri ning päikeseloojangut nautida ja näha kuidas päike merre vajub.Lummav!

Järgmise päeva hommikul saabus reisi üks oodatum osa – suplus meres. Kaunis liivarand, me kõndisime mööda randa mitmeid kilomeetreid. Ja siis, laintesse heidan end... super-hüper-megavinged suured lained. Paljudele oli see selle suve esimene mereskäik. See oli tõeliselt mõnus! Oli karastav, jahutav ja uut energiat andev.

Siis bussi ja oleme peatselt taas Leedumaa suvitajate paradiisis Palangas, külastame merevaigumuuseumi, mis asub endises krahv Feliks Tiskeviciuse lossis ja seda ümbritseb Palanga botaanikaaed. Merevaigu kollektsioon koosneb umbes 28 000 objektist, millest umbes 15 000 sisaldab merevaiku tardunud putukaid, ämblikke või taimi. Välja on pandud umbkaudu 4500 museaali, paljud neist ehted või muu kunst. Ekspositsioon tutvustab hinnalisi arheoloogilisi leide ja juveliiritöid eri ajajärkudest. Muuseumis võib näha merevaiku kogu oma rikkuses ja värvivariatsioonides. Lisaks kõik mõeldavad esemed, mida merevaigust on võimalik teha, suursugustest ehetest mängutraktorini.

Lossi ümbritseb imeline park, ussikuninganna Egle kuju, lehtla ja roosiaed, tiigis on kohal ka luigepaar ning hulk ringi sebivaid parte. Pargis asub üks iidne liivadüün, mida tuntakse Birute mäena. Legendi kohaselt elas seal suurvürst Kestutise abikaasa Birute. Selle luite peal asub 1869. aastal ehitatud ja Pühale Jürile pühendatud kabel. Mäe jalamil asub Birute kuju ja koopia Lourdes grotist.

Leedut iseloomustavad ristid. Riste leidub igal pool. Isegi metsateel võib konutada hiiglasuur puust rist. Kuid eriti palju on neid kuhjatud nn ristimäele. Tagasiteel tegime peatuse Šiauliai lähedal asuval Jurgaicio linnamäel, et oma silmaga vaadata müstilist Ristimäge. Alates 1851. a hakati Ristimäele püstitama riste ning seda tehakse tänaseni. Kümnete tuhandete maasse pandud ristide ümber kuhjub omakorda sadade tuhandete väikeristidega hunnikud, mida tuulehoog paneb vaikselt ja veidi müstiliselt helisema. Siin on ka Estonia hukule pühendatud rist, mis teadaolevalt pidi olema parempoolses ristikäigus, aga mida leida on ilmvõimatu.

Ristimäele, millega on seotud mitmed pärimused, pandi dokumenteeritud alus 1851. aastal. Legend pajatab, et millalgi pärast Leedu ristiusku pööramist olevat seal kabel koos lapsega maa alla vajunud ja kui naine oma lapse sealt jälle kätte saanud, oli sellel olnud kuldrist kaelas. Teise legendi järgi tapeti seal keegi reeturist keelekandja, kellele pandi rist. Igatahes väljakaevamistel on leitud seal paiknenud kindlustuse jälgi. Põhiliselt tõlgendatakse Ristimäe tähendust kolmeti: puhas katoliikluse sümbol, rahvuslik-religioosne vastupanu, kõikide ristide kogum.

1961. aasta 5. aprillil tegi nõukogude võim Ristimäe puhtaks, aga juba öö jooksul olid sinna uued ristid püsti pandud ja külv jätkus, sest inimesed olid Siberist tagasi tulnud, oli, mida mälestada ja seda ka välja näidata julgeda. 1978. aastal laastas Ristimäe tulekahju ning 2006.aastal sai Ristimägi taas tulekahjus kannatada. Põlengus hävisid mäe tipul puitristid umbes 50 ruutmeetri suurusel maa-alal..

Leedu kirik vaatas Ristimäele kuni 1993. aastani väga kõõrdi, aga siis tuli sinna paavst Johannes Paulus II ja andis oma õnnistuse. Ristimäe ette rajati paavsti saabumise puhuks neljale sambale toetuv puidust poodiumiga sakraalne katusealune kui vabaõhukabel. /internet/

Ei saa me ilma Lätita...Kella 22. jõuame Riiga ja kuna kõhud on tühjad, siis teeme peatuse toredas LIDO vabaajakeskuses, mis on tõeline toitude paradiis- suurepärane lai valik ja maitsvad toidud, võimalus valida oma soovi järgi ja kiire teenindus. Õnneks on seal ruumi palju, inimesi vähe, jääb aega ka õues ringi vaadata. Hoone on hiiglasuur palkmaja, mille kolmel korrusel on elava muusikaga Läti restoranid ja õllesaalid ning mängunurgad. Õues on lõbustuspark liuradade ja mängualadega.

Seejärel algab sõit koju marsruudil Riia- Vastse-Kuuste. Koju jõuame 11. juuli hommikul, pool neli, enne päikesetõusu. Veel üks väike ime oli sündinud! Päike oli kogu reisi vältel meiega!

Suvepiknik

Teisipäeval, 28. juunil avasime enda jaoks, valmiva 2,5 kilomeetri pikkuse Vastse-Kuuste kergliiklustee, sihtpunktiks kergliiklustee lõpus asuv, meie klubiliikme Anu kodu. Osalejad olid väga erinevate liikumisvahenditega, kes autodega sõiduteel, kes jalgratastega ja jalgsi kergliiklusteel. Teel olles imetlesime imeilusat paisjärvedega Leevijõe küla ja nautisime kaunist päikesepaistelist ja tuulevaikset ilma ning linnulaulu. On ikka mõnus küll kõndida ja jalgrattaga sõita, kui ei pea kartma tagant lähenevat automüra. Looduskaunisse kohta, Anu koduõuele kogunes 26. klubiliikmest 20. Enne töö ja lõbu pärast. Esimeseks päevakorrapunktiks oli 2015.aasta majandusaasta aruande kinnitamine. Klubi esimees Mall jagas selgitusi läinudaasta tegevuste kohta ja kõik said tutvuda aruandega, esitada küsimusi ja saada asjakohaseid vastuseid. Mall andis ka teavet juulis toimuvast õppereisist. Ja kuna eestlased on grillirahvas, ei jäänud meilgi muud üle kui lükata grill murule ja hullutada oma meeli maitsvate toidulõhnadega ning maiustada hea ja paremaga, mille eest hoolitses ikka nagu alati Anu. Meie suvepiknik oli eriline veel sellegi poolest, et meil oli oma ühemehe (naise) muusikabänd – klubiliikme karmoškamängija Mareti näol. Olime vaimustuses. Maret on väga lühikese ajaga selgeks õppinud suure hulga muusikapalu.

Juttu jätlus pikadeks õhtutundideks ja koduteele asusime pärast päikeseloojangut. Meeleolukat õhtut, mõnusate sõpradega jäävad meenutama fotod.

Valla 20. kevadlaat ja talupäev

Laadamelu jätkus laada lõputundideni.

Kokku said Ranna Rantšo sõbralikud loomad ja linnud ning meie südamlikud lapsed.

Rahvalikke laule esitas tuntud ja armastatud vallatute naiste punt – ansambel Seelikukütid.

Hea tuju lõi rõõmsameelsete ja kelmikate meeste punt – Lahedad Mutid.

Tsirkus Mir On Show – see on klounid, nutikas koer ja tsirkusetrikid. Lahe värk!

Tantsulustist pakatava rahvatantsurühma Vihista Viisku meeleolukas, mereaastast kantud tantsuetteaste.

Lõbusad ja lustlikud line-tantsurühma Kener tantsijad.

Laada korraldajad: naisteklubi Kolmapäev tragid naised – natuke mõtlikud, endaga rahulolevad ja jätkuvalt täis tegutsemislusti.

Facebook: Kevadlaada pildid

21. mail toimus Vastse-Kuuste alevikus järjekordne, seekord juba kahekümnes, suur ja lõbus laada- ning talupäev. Head asja pole vaja muuta – kes on käinud, see teab! Ja laadal käijaid on iga aastaga aina rohkem – sõpru, naabreid, tuttavaid lähedalt ja kaugelt. Kevadlaat on ju peale kauplemismõnu ka kohtumispaik.

Tegevust oli nii suurtele kui väikestele ja erinevalt varasematest aastatest jätkus külastajaid laada lõpuni. Nagu kevadlaadale kohane, müüdi palju populaarseid ampli- ja rõdutaimi, lille-, puude ja põõsaste istukuid, köögiviljataimi jms. Laadal pakuti ehedat toidukraami, kohalike väiketootjate kaupa, käsitöömeistrite käsitööd, rõivaid, jalanõusid, nikerdusi ja palju muud toredat.

Paljud külastajad veetsid laadal terve päeva, sest lisaks laadamüüjatele pakkusid korraldajad ka tihedat kultuuriprogrammi. Laadalistele pakkusid rõõmu ja lusti valla kollektiivid: rahvatantsurühm Vihista Viisku (juhendaja Katrin Peil) ja line-tantsurühm Kener (juhendaja Ene Risttee). Lisaks valla taidlejatele võis nautida ansambli Seelikuküttide laule ning laadale andsid õige särtsu Lahedad Mutid Lahedalt. Tsirkus Mir On Show etendust kogunes vaatama suur hulk laadakülalisi. Lastele oli põnev ja tegevusterohke lasteala, kus sai tutvust teha erinevate Ranna Rantšo loomadega, töötas ponide õpituba, sai sõita hobusega, hüpata batuudil, veereda pallis, ronida turnimisredelil, sõita elektriautodega jne. Käsitööhuvilistele olid avatud taaskasutuse õpituba, kus sai koju kaasa meisterdada toreda mälestuseseme. Töötas rohevahetus, kus oli võimalik oma ülearune taim vahetada vajaliku vastu ning saada teavet taimede kasvatamise ja hooldamise kohta.

Meie erilised tänusõnad kuuluvad neile, kelle abiga laat ja talupäev teoks said: Kohaliku omaalgatuse programm, Vastse-Kuuste vallavalitsus, OÜ Vastse-Kuuste Soojus – Maldur Muttik, Uno Hintser ja Aivar Toompalu, Alasi Auto, OÜ Karilatsi Kalamajand, Valgemetsa Puhkeküla OÜ, perekond Oidermaa, Annuka talu, OÜ Laudsepp – Tarvo Asur, Hiie Asur, OÜ Lamikaluste, OÜ Rovelle, Eelika Lüll, line-tantsurühm Kener, segarahvatantsurühm Vihista Viisku, Kuulo Kade, Heikki Kund, Alina Vals, Andreas Hämäläinen, Aapo Rammo, Harry Henn, Toomas Kõpp, perekond Nigul, Tauri Tohvri.

Suur tänu ka teile, armsad külastajad ja müüjad. Loodame, et kõik tundsid end meie laadal ja talupäeval mõnusalt ning jäid Vastse-Kuustes veedetud päevaga rahule.

Teeme ära

Eestimaa ja eestlased on oma üleriigiliste koristustalgutega kogu maailmale innustavaks eeskujuks. Igal aastal korjatakse loodusest kokku tuhandeid tonne prügi ja viiakse sinna, kus on selle õige koht. Teeme Ära talgupäeval, mis toimus 24. aprillil, koristati asula keskhaljastusala, infovärava haljastusala, turuplatsi haljastusala, bussijaama ümbrus ja Trolli haljastusala. Osales 15 inimest. Alevik sai taas prahist puhtamaks ja lillikonteinerid täitusid lilledega. Me tegime seda jälle.

Oi aegu ammuseid... 19.aprill kell 19 Vastse-Kuuste kultuurimajas

Oi aegu ammuseid! Oi aegu ammuseid! Kui saaksin korraks tagasi veel teid.„On laupäevaõhtu, 12. oktoober 1968. Telekas on just lõppenud populaarteaduslik film „Kunstnik Petrov-Vodkin“. „Miski „Horoskoop“ hakkas!“ hüüab pereema kaasale, kes Mustamäe kitsukeses köögis parajasti Žiguli õlle pudelit avab. Mees kehitab õlgu. Pole ta „Horoskoobi“ saatest midagi kuulnud. Tema ootab „Aktuaalset kaamerat" ja seejärel Kesktelevisioonist ülekantavat olümpiamängude avamist Mehhikost. Siis aga kostab signatuur: „Kui laulnud Helgi Sallo, Uno Loop, post palju kirju toimetusse toob...". Kaamera sõidab suures plaanis saatejuhi ees laual olevate prillide peale, kes need siis andresvihalemliku naeratusega ette paneb. Nii saab alguse iga „Horoskoobi“ saade. Kaks nädalat hiljem potsatab pereisa juba aegsasti enne „Horoskoobi“ algust teleri ette. Eestimaad on haaranud „Horoskoobi“-palavik. Juba pärast teist-kolmandat saadet on televaataja võidetud. Tuhandeid postkaarte lennutatakse Lomonossovi tänavale telemajja. „Horoskoobi“ esimese hooaja lõpuks jõuab kirjade ja postkaartide hulk režissöör Elmo Lööve sõnul 35 OOOni...../Meie Vald, detsember 2015/

"Horoskoobi" lauludega rõõmustasid kuulajaid Kiidjärve naisansambel "Laulurõõm" ja Mooste Rahvamuusikakooli Pilliklubi. Lõbusaid vahepalu "Horoskoobi" aegadest vestis Tiia Tenno. Meenutasime horoskoobi-aegu ja nautisime meeleolukat muusikaõhtut.Tundsime südamest rõõmu, et sai teoks see tore muusikaõhtu, millega tähistasime ka klubi 21. sünnipäeva.

Teatrietendus

17. aprill "Naeru akadeemia" algusega kell 16 Tartus, Vanemuise väikeses majas.

On sügis Tokyos. Komöödiakirjanik ja teatritrupi "Naeru Akadeemia" lavastaja on valmis saanud uue näitemängu ja tahab selle kiiresti lavale tuua. Näidendi etendamiseks tuleb saada tsensori luba, kuid see on Jaapani kultuuris tavaline rutiin. Paraku pole äsja ametisse astunud tsensoril vähimatki huumorimeelt…

Nädal aega kestev vaimne vägikaikavedu peab välja selgitama, kas huumor, vaimukus ja vaba vaim suudavad seljatada juhmi käsumajanduse.

Tervema ja toimekama kogukonna poole