2003

Minevikust tulevikku läbi rahvakommete

Niisugust nime kannab naisteklubi Kolmapäev projekt, mille raames toimus ka lõppenud aasta Jõulumaa Põlva Talurahvamuuseumis Karilatsis. Tore, et Jõulumaad külastas väga palju lapsi ning ka hulgaliselt lapsevanemaid ja õpetajaid. Veel toredam, et meie Jõulumaale leidsid tee ka Maarja Küla elanikud. Loodetavasti ei kahetsenud keegi, sest tegevust Karilatsis jätkus. Jõulumaa külalistele tutvustas rehielamus meie esivanemate elu-olu ja kombeid ning jõulukombestikku kohalik taluperenaine (muuseumi varahoidja Tiiu). Tutvuti ka talviste sise- ja välitöödega ning tööriistadega. Kahemehesaega puude saagimist ja nende riita ladumist said kõik proovida, kangastelgede taha kuduma kahjuks kõik ei mahtunud. Metsaeit (muuseumi direktor Reet) juhendas aga kudujaid nii hästi, et ka kõik ümbritsevad asjast selge pildi said. Lustlike näärisokkude Köki ja Möki eestvedamisel mängiti vanu rahvamänge, mõistatati mõistatusi ning võisteldi vankriratta veeretamises, saapa toobrisse viskamises ja looga alt läbi ronimises. Lõkke ääres valati õnne ning maitsti jõulutoite. Paika ei pidanud täiskasvanute jõulumaa eelsed väited, et lapsed verivorsti ja hapukapsast ei armasta. Enamik sõi ikka mitu portsu. Rahvamajja jõuluehteid valmistama suundudes viidi ühiselt naabertalu ukse taha ka Tahma-Toomas. Rahvamajas ootasid lapsi lisaks päkapikkudele, kes ehete valmistamisel abiks olid, ka päkapikkude poolt suure-suure sussi sisse toodud kingitused.

Suhtlemisoskusest ja suhtlemisest ajakirjandusega

Novembris rääkis meile suhtlemisoskusest ja suhtlemisest ajakirjandusega suhtekorralduse spetsialist Aune Past, kelle esinemine oli väga emotsionaalne ja kaasakiskuv ning kujunes elavaks vestluseks.

Kohtumine Maret Maripuuga

Oktoobrisse mahtus veel Maret Maripuu, Tallinna Linnavolikogu esimehe külaskäik. Kohtumisel proua Maripuuga puudutati mitmeid aktuaalseid teemasid, nagu vanemahüvitis, lastetoetused jne.

Rahvusvahelise maanaiste päeva tähistamine Pärnus

18. oktoobril võtsime täies koosseisus osa rahvusvahelise maanaiste päeva tähistamisest Pärnus teatris "Endla". Üritusel oli hulgaliselt osavõtjaid üle kogu eesti, nii et oli võimalus suhelda mitmete naisseltside liikmetega.Väljas olid ka naisseltside tegevust tutvustavad materjalid. Pidulikul koosviibimisel tervitasid koosolijaid Eesti Maanaiste Ühenduse, Pärnu linna ja maakonna esindajad ning proua Maret Maripuu. Üritus lõppes "Endla" teatri etendusega "Meie linnake".

Balti riikide maanaiste konverents Jelgavas Lätis

10.-11. oktoobril võtsid klubi esindajatena Tartu Maanaiste Liidu delegatsiooni koosseisus Irina ja Mall osa Balti riikide maanaiste konverentsist. Konverentsil arutleti paljudel mittetulunduslike naisorganisatsioonide jaoks vajalikel teemadel, nagu vabahariduskoolitus, koostöövõrgustik jne.

Puhjast Peoleoni, kõrvalepõikega Kassarile

Naisteklubi Kolmapäev liikmed mõõtsid sel suvel Eestimaad päris kõvasti. Kilomeetreid kogunes kahe tuhande alla. Alustagem järjekorras ja kodule lähemalt, nagu meiegi tegime, ehk kõigepealt käisime tutvumas Valgesooga.

Edasi viis tee meid Puhja IX maanaiste seltside kokkutulekule.

Koos spordiklubiga “Känguru” võtsime osa Võnnu kihelkonnapäevast Järvseljal.

Kaks klubiliiget võtsid osa Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu suvekoolist Tallinna lähedal Peoleo hotellis, kolm kogusid tarkust Taevaskojas Kohaliku Omaalgatuse Programmi projektikirjutamise koolitusel.

Kolmapäeva suvekool viis meid aga hoopiski Hiiumaale tutvuma Kassari kogukonna eluga. Kassari ajalooga tutvusime sealset muuseumi ning vana villaveskit külastades, sealsete elanike elu ja tegemistega saime tuttavaks Kassari Haridusseltsis ning Vanatamme puhkemajas. Kassari Haridusseltsi juured on 1922. aastas, mil tuli kokku Kassari Noorte Ühing “Edu”. 1931. aastal nimetati noorteühing ümber Kassari Haridusseltsiks. Samal aastal ostis selts tollase Keina Vallavalitsuse käest Kassari endise koolimaja Kiisi külas. Haridusseltsi ruumides korraldati igal aastal hulgaliselt üritusi: perekonnaõhtuid, maskeraadballe, spordipidusid, kõnekoosolekuid ja jumalateenistusi. 1940. aastal selts sundlikvideeriti. 1995. aastal Kassari Haridusselts taasasutati. Kogunesid inimesed, kes nägid ühistegevuses jõudu senise olemise paremaks muutmiseks. Saarel oli ju viimase 30 aasta jooksul suletud kool, raamatukogu ja sidejaoskond. Samal aastal sai selts tagasi talle kuulunud maja, mida ka kohe remonditi, et edasist lagunemist peatada. Riiklike abirahade eest telliti ehitusprojekt seltsimaja taastamiseks. Mõeldi selgeks Kassari arendustegevuse lähemad ja kaugemad plaanid, peeti kõnekoosolekuid, kus räägiti saare tulevikust.

1996. aastast on seltsil oma logo. 1997. aastal alustati oma ajalehega “Kassarimaa”, mis 15–20 leheküljelisena ilmub kaks korda aastas. Samal aastal korraldati külavanemate valimised. 1998. aastal avati seltsimajas raamatukogu. Toimus II Kassari koduloo konverents. 1999. aasta tõi Kassarisse Eestimaa Külade III Maapäeva töörühma “Osalusel põhinev otsustamine oma kodukoha üle; kohalik areng ja Euroopa Liit”. Kassari arengu pikemaajaliseks, järjekindlamaks ja tänaseid reaalsusi arvestavaks planeerimiseks viidi läbi sotsioloogiline uuring. On algatatud projekt Kassari koduloolise andmebaasi loomiseks. Haridusselts osaleb Kassari üldplaneeringu ja valla arengukava ettevalmistamisel. Traditsiooniks on saanud maikuised Hiiumaa külade kevadpäevad koos laadaga, kohtumised kirjanike ja kunstnikega, mitmesugused koolitus- ja väljaõppekursused. Seltsimaja raamatukokku on muretsetud arvutid ja internetiühendus, maja remonditakse jätkuvalt. Kassari Haridusseltsis tegutseb aktiivselt 30 inimest, mis teeb kümnendiku Kassari elanikest. Selts kuulub Eesti Saarte Kogusse, on liikumise Kodukant Hiiumaa ning Rahvaülikoolide ja Rahvaõpistute Seltsi liige. Kassari Haridusseltsi tegevust juhib praegu Merike Niimann. Vanatamme puhkemaja omanik ja perenaine Leonore Kääramees kuulub samuti Kassari Haridusseltsi aktiivsete liikmete hulka, olles huvitatud oma kodusaare tulevikust. Turismindusega tegelev tubli naisettevõtja tutvustas meile oma töid-tegemisi ja probleeme, mis pole kergete killast. Perenaine ei mõõda tööpäeva pikkust ega pea nädalavahetust – kõik on üks pikk tööpäev. Seda austustväärivam on Leonore tahe osaleda aktiivselt oma kodukoha arendustegevuses. Kassari elu edendajate tahe ja aktiivsus võtab lausa keeletuks. Mõtlemisainet sellest peaksime ammutama me kõik.

Naisteklubi Kolmapäev kevad

Kohtusime Vastse-Kuuste perearsti Jane Ottiga, õppisime tundma ja hooldama oma näonahka ning tutvusime firma "Marja Entrich" kosmeetikatoodetega, pidasime vanarahva kombeid järgides Vastse-Kuuste Kultuurimaja töötajate juhendamisel paastumaarjapäeva, käisime õpperetkel "Puhas loodus" Valgemetsas ning tutvumas Valgesooga. Koristasime koos spordiklubiga "Känguru" koolistaadioni. Pidasime klubi 8. sünnipäeva.

Laat - suur turupidamine