2017

Jõulud on ukse ees! Jõulud on maagiline aeg!

Klubi traditsiooniline jõulupidu toimus Erastveres, pubis Temp ja Taar. Koht sai valitud sihilikult kodukohast kaugemal, et kellelgi ei tekiks vastupandamatut tungi koju jalutada. Pubi Temp ja Taar oli hubane ja armas koht, dekoreeritud peoruumi, kaunilt kaetud peolaua ja maitsvate jõulutoitudega.

Jõulud ja aastalõpp on rahu ja vaikuse, ent samas ka sära ja sädeluse aeg. Aeg möödunud aastale järele vaadata ja tuleviku tarbeks plaane teha.Nii ka meie, enne töö ja pärast lõbu. Klubi esinaine Mall esitas ülevaate aasta tegemistest, rääkis lõpetatud ja pooleliolevatest projektidest ja üritustest. Tegime uue aasta plaane ja valisime klubile ka uue juhatuse…ja alles siis sai pidu alata.

Tavaks on saanud pidu alustada šampuseklaase kokku lüües, et saaksime üksteisele head peotuju ja kaunist jõuluaega soovida. Lustakalt jõulupeolt ei puudunud ka jõuluvana küllatulek ja pakkide jagamine. Vitsu ei antud, küll aga jätkus kinke kõigile. Õhtu oli väga tore ja meeleolukas.

Kogemusõpe alternatiivsetest tarbetaimedest ja nende kasvatamisest

Kogemusõppe kolmas õpipäev viis koolitusel osalejad 30.septembril Tallinna Botaanikaaeda. Meie projekti põhikoolitaja karismaatilise Reti Randoja-Mutsi juhendamisel õppisime tundma tervendava aia (meelte aia) kujundamise ja rajamise põhialuseid. Tervendavas aias saab taimi vaadata, puudutada, nuusutada, vahel ka maitsta ja isegi kuulata – tunnetada läbi kõikide meelte. Meelte aed on suunatud ennekõike erivajadustega inimestele, aga ka aiandus- ja ravimtaimehuvilistele, tervisliku toitumise järgijatele, noortele. Loomulikult ei suutnud me loobuda ekskursioonist troopikasse korüfee Urmas Laansoo enda juhtimisel. Tuntud botaanik ja mitmete raamatute autor, mees, kes on meile tuttavaks saanud nii ajakirjanduses kui raadio- ja telesaadetes taimedest ja nende kasvatamisest rää-kides, on Tallinna Botaanikaaias veetnud kõik keskkooliaegsed vaheajad ja seal pidevalt töötanud alates 1985. aastast. Ta on kirjutanud botaanikast ja taimede kasvatamisest nii erialaajakirjades kui ka ajalehtedes ning rääkinud taimedest raadio- ja telesaadetes. Tutvu-mine botaanikaaia rikkustega troopikas ja lähistroopikas, palmi- ja sukulentide majades Urmas Laansoo käe all oli puhas nauding – teave taimede kohta jõudis meieni erakordselt haaravalt ja samas humoristlikult.

Hilissügisel ja talvel toimunud õpiõhtutel toimus Reti Randoja-Mutsi juhendamisel õpipäevadel omandatu kinnistamine ning üheskoos saadi valmis alternatiivsete maitse- ja ravimtaimedega tervendava tarbeaia kujundusplaan

Kogemusõpe alternatiivsetest tarbetaimedest ja nende kasvatamisest

Kogemusõppe teine huvitav ja avastusterikas õpipäev toimus 27.augustil Räpina Aianduskoolis, kus tutvusime taimeeksperdi ja Räpina Aianduskooli õpetaja Toivo Niibergi juhendamisel tootsipeenra rajamisega ning haljastuses kasutatavate köögiviljade ja tarbetaimedega. Aianduskooli auditooriumis toimunud huvitavale ja informatiivsele loengule järgnes praktiline õpikäik kooli aias. Toivo Niibergil oli kõikide taimede, nende kasvatamise ja kasu-tamise kohta väga palju vajalikku ja huvitavat öelda, ka saime kõiki taimi käega katsuda ning nende lõhna nuusutada ja maitsetki proovida. Küsimistel, imestusel ja avastustel ei olnud lõppu...Kuna aianduskooli maitse- ja ravimtaimi ootas väljakaevamine peenarde ümberkujundamise eesmärgil, siis jagas Räpina Aianduskooli maitsetaimede kuningas õpipäeval osalejatele erinevate huvitavate taimede võrseid koos kasvatussoovitustega. Nõnda me siis proovime saadud teadmisi ja kogemusi rakendada nii koduaedades kui ka ühiselt rajatavas tarbetaimede aias.

Vastse-Kuuste vald möödanik ja Põlva vald tulevik

Pulmad või matused?

Vastakad tunded.

Käes ei ole lõpp vaid uue algus!

Vastse-Kuuste valla esimene mittetulundusühing, Naisteklubi Kolmapäev (asutatud 1995) kollektiiv sai kutse peole, sest et 1199 elanikuga Vastse-Kuuste valda Põlvamaal varsti enam pole. Nagu ka Ahja, Mooste ja Laheda valda. Need neli ja Põlva vald panevad leivad ühte kappi ning laupäeval, 19.08.2017 peetakse Vastse-Kuuste valla lõpupidu.

Ühinevas Põlva vallas oli 01.01.2017. aasta seisuga 14379 elanikku. Vallas on 1 vallasisene linn (Põlva), 3 alevikku (Ahja, Mooste ja Vastse-Kuuste) ja 69 küla. Valla pindala 705,82 km². Viie valla ühinemine tekitab paratamatult teadmatust, ka hirme tuleviku ees, aga me oleme tugevad, me saame hakkama ja tulevik saab minna vaid paremaks.

Kohtumiseni Valgemetsas! Nõukogude ajal 1960. aastatel rajati külla Valgemetsa pioneerilaager, mille maadel tegutsevad nüüd Valgemetsa puhkeküla ja noortelaager.

Vastse-Kuuste valla algusaastatel 1990ndatel toimusid Valgemetsas rahvarohked valla jaanipäevad, hiljem ühiselt jaanipäevi enam ei tähistatud. Küll aga on toimunud Valgemetsas kaks valla laulu- ja tanstsupidu: 12.05.2012 Vastse-Kuuste valla I Laulu- ja tantsupidu “ Kui Vanemuine murumaal läks kanndlelugu lööma…” ja 25.05.2013 Vastse-Kuuste II Laulu- ja tantsupäev “Iga vesi jõuab ükskord jõkke…” Ja nagu selle jätkuks või lõpuks ka 19.08.2017 Vastse-Kuuste valla lõpupidu.

Kus midagi toimub, seal paraku ka midagi juhtub. Ilmateenistus lubas vihma, äikest ja isegi rahet. Ilmataat oligi väga tujukas, vaevalt olid esimesed peolised kohale jõudnud, kui algas tugev tunde kestev vihmasadu. Omad korrektuurid tegigi vihmane ilm, algselt välja kuulutatud vallalipu heiskamine lükkus edasi…ja kokkutulnutel tuli varjuda kaitsva katuse alla. Aga vihmase ilmaga ongi ju hea taaskohtude armsate inimestega.

Peo avas vallavanem Lennart Liba (1993-2017), seejärel said sõna volikogu esimees Inge Kalle (1996-2002 volikogu liige ja 2002-2017 volikogu esimees) ja valla esimene vallavanem ja volikogu esimees Hele Oidermaa (1990-1993).

Esimestena Eestis taastasid omavalitsusliku staatuse 25.septembril 1990 Muhu vald ja Kuressaare linn, järgmised olid Vastse-Kuuste, Ülenurme ja Vinni vald, kes said omavalitsusliku haldusüksuse õigused 1.novembril 1990. Kõnedes meenutati möödunut ja räägiti tulevikust. Kõlama jäi, et ühinemine on aja märk ja väikestel valdadel on üha raskem üksi toime tulla ja kodanikele kvaliteetset avalikku teenust pakkuda. See, et me oleme uuest aastast Põlva valla osa, ei tähenda, et meie kandi inimestel pole rohkem põhjust kokku tulla. Ikka on, selleks, et nautida teineteise seltskonda ja tegemisi. „Kas mäletad?“ kõlas sel õhtul paljude kohale tulnute suust.

Õhtu peaesineja legentaarne ansambel Justament on Eesti rahva südameid vallutanud juba ligi 37 aastat. Eesti Muusikaauhinnad 2016 galaõhtul anti neile preemia "Panus Eesti muusikasse". Ansambel Justamendile meeldib kõige rohkem mängida oma lugusid, mida kirjutavad Lunge, Kalda ja Vassiljev. Justamendi meeleolukas laul ja muusika sobis, olenemata vanusest, kõigile peolistele ja tantsupõrand oli pilgeni rahvast täis. Oli tantsu ja oli ühislaulu. Ansambel lõpetas oma esinemise lauluga “Maa tuleb täita lastega”.

Järgnevalt ootasime seda hetke, kui lavale tulid Kosmikud (?). Kosmikud on musta huumoriga depressiivrocki ja kosmopunkbänd. See depressiivrocki viljeleva ansambli laulude teemad on haigus, surm, õnnetused, koomaseisund jne. Ja kõike seda kantakse ette ülemeeliku positiivsusega./internetist/ Enamus vanemaealisi pidulisi olid peolt selleks ajaks juba lahkunud, aga noored rokkisid täiega.

Seekordne bändidevalik õigustas end, oli midagi nii noortele kui vanematele ja ansamblid publikupuuduse üle kurtma ei pidanud.

Õhkkond peoõhtul Valgemetsa Puhkekülas oli kosmiliselt sõbralik, täis naeru ja lusti. Ei saa ka mainimata jätta peoruumi sisekujundust: esinejatele oli ehitatud lava, saali laes rippusid värvilised elektritulede vanikud ja saal oli kaunistatud kaskedega. Rikkalik peolaud lõi suurepärase peotuju ja jättis ilusa mälestuse. Pidulistele pakuti lihapada, grillribi, võileiba, torti ja kõiksuguseid lahjasid ja alkoholita jooke. Aitäh Lennart, Inge, Katrin ja kõik teie abilised, kes selle meeleoluka peo korraldasid. See oli üks tore pidu heas seltskonnas.

Kogemusõpe alternatiivsetest tarbetaimedest ja nende kasvatamisest

1.Aiandustalu perenaine Heli Viedehof pakkus õppepäeval osalejatele lisaks teadmistele ka suurepäraseid lõhna- ja maitseelamusi...

2....ning tutvustas tervislike ürdi-, marja- ja köögiviljahoidiste valmistamise saladusi.

3.Skulptuur „Püha Jüri võitlus lohega“ Tori kiriku juures (skulptor Mati Karmin).

4.Lavassaare Külaseltsi juhatuse väsimatu esinaine Merle Lillak seltsi valdusi tutvustamas.

5.Lavassaare Külaseltsi poolt renoveeritavasse raba kontorisse sõitsime muuseumi rongiga.

Juunikuus alustas naisteklubi Kolmapäev uut koolitusprojekti „Kogemusõpe alternatiivsetest tarbetaimedest ja nende kasvatamisest“.

Koolituse esimene õppepäev viis huvilised Pärnumaale Audru valda Tamme aiandustalu ürdiaeda. Tamme talu ürdiaed on pärjatud EHE (Ehtne ja huvitav Eesti) märgisega – ökoturismi kvaliteedimärgis, millega tunnustatakse loodussõbralikke ja keskkonnasäästlikke turismitooteid ja -teenuseid, mis pakuvad ehedat elamust ja väärtustavad pärandkultuuri. Talu perenaine Heli Viedehof tutvustas oma kollektsiooni uusi ja põnevaid maitse-, lõhna- ning ravimtaimi. Hõrkude taimearoomide keskel liikudes ning erinevaid huvitavaid maitseid nautides saime teada, kuidas kasvatada maitse-, lõhna- ja ravimtaimi rõdukastides, pottides, erinevates anumates ja amplites, millised ürdid sobivad koos kasvama ja kuidas suve jooksul anumates kasvavate taimede eest hoolitseda. Lisaks ka seda, kuidas taimi oma tervise ja maitse heaks kasutada.

Talu müügiplatsilt leidsid meie rohenäpud eest väga rikkaliku valiku maitse-, lõhna ja ravimtaimede istikuid, talu poest aga kümneid potsikuid erinevate kohapealses talutootmises valmistatud maitsvate ning tervislike ürdi-, marja- ja köögiviljahoidistega. Õppepäeva lõpetuseks viis perenaine maitserännakust väsinud „taimetargad“ kuuma suvepäikese eest varjule Tamme talu lummavasse aiakohvikusse, kus saime maitsta talus kasvavatest ürtidest valmistatud teed ja pirukat.

Meie õppurid on alati väga teadmishimulised ning ei lase kunagi käest võimalust koolituse põhiteema kõrval koguda teadmisi ka teistest valdkondadest. Nõnda ei jätnud ka seekordne koolitusgrupp varahommikusel Pärnumaa teekonnal külastamata Eesti Sõjameeste mälestuskirikut Toris ning sealsamas kõrval asuvat Tori Põrgut – jõe kaldajärsakus asuvat salapärast koopasuud. Kuuetunnise õppepäeva lõppedes jätkus aga kõigil veel tahtmist tutvuda Lavassaare Külaseltsi tegevusega. Seltsi juhatuse esinaine Merle Lillak tutvustas lisaks külaseltsile ka Lavassaares tegutseva Eesti kitsarööpmeliste raudteede ajalugu jäädvustava ja esitleva MTÜ Eesti Muuseumraudtee tegevust ning kahe seltsi vahelist koostööd. Loomulikult ei jäänud meil tegemata ka rongisõit.

Järgmine õppepäev alternatiivsetest tarbetaimedest ja nende kasvatamisest huvitatuile toimub 27. augustil Räpina Aianduskoolis, kus taimeekspert Toivo Niibergi juhendamisel tutvume tootsipeenra rajamisega ning haljastuses kasutatavate köögiviljade ja tarbetaimedega. Septembri lõpus toimuval õppepäeval on plaanis süveneda tervendava aia kujundamise ja rajamise saladustesse ning hilissügisel toimuvad auditoorse ja praktilise töö kombineeritud õpiõhtud õppepäevadel omandatu kinnistamiseks ning alternatiivsete maitse- ja ravimtaimedega tervendava tarbeaia kujundusplaani koostamiseks.

Koolitusprojekti käigus toimuva kogemusõppe tulemusel saadud teadmisi ja oskusi loodame kasutada Vastse-Kuuste aleviku olemasolevate puhkekohtade arendamisel ning uute alternatiivse sisuga puhkekohtade kujundamisel. Naisteklubi Kolmapäev projekti „Kogemusõpe alternatiivsetest tarbetaimedest ja nende kasvatamisest“ rahastab rahandusministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

Kevadlaat Vastse-Kuustes läks igati korda

2017. aasta Eesti laadakalender on muljetavaldav, sest kevadlaatasid, messe, turge, kohalikke talupäevi ja sündmusi on igal nädalal kümnete viisi. Kevadlaatade seas on üsna palju neidki, mis on toimunud aastakümneid järjest /Postimees, Maa Elu, 9.06.2017/.

Vastse-Kuuste kevadlaat, mis on siinkandis oodatuim suursündmus, toimus päikselisel ja soojal kevadpäeval ning nagu alati maikuu teisel poolel, seekord 20. mail. Rahva poolt hästi vastu võetud laat toimus sedapuhku juba kahekümne esimest korda. Ilmataatki vaatas rõõmsalt meie tegemisi pealt ja hoidis ilma terve päeva sõbralikult kevadise, mis meelitas kohale ka rohkearvuliselt külastajaid. Kõik need, kes kohale tulid, said nautida traditsioonilist laadamelu ja huvitavat ning vaheldusrikast laadaprogrammi.

Kauplema tuldi üle kogu Eesti ja kaupmeestel oli laadalistele pakkuda laias valikus kaupa igale maitsele: kaubeldi istikute, taimede, seemnete, talukauba, käsitöö, sepiste, ehete, mänguasjade, vanavara, riiete, loomade ja lindudega. Müüjate seas oli palju vanu tuttavaid, aga ka uustulnukaid. Eriti populaarsed olid muidugi istikute müüjad, sest aeg oli just nii kaugel, kus majaesine ja lilleamplid ootasid lilli ning peenrad taimeistikuid. Värviküllasest õitemerest sai igaüks endale meelepärased välja valida ja silmailu kõrval said rohenäpud endale soetada kõiksugu istikuid, köögivilja- ja maitsetaimi ning miks mitte ka mõnd looma- või linnupoega.

Nagu korralikule laadale kohane ja selleks, et laadalised aktiivse ostmise ja kauplemisega ennast liiga ära ei väsitaks, pakuti laadal vahepaladeks kultuuriprogrammi nii kuulamiseks kui vaatamiseks.

Laadapäeva avas, juhtis ja informatsiooni jagas Vastse-Kuuste vallavanem Lennart Liba. Tema järel sai mikrofoni enda kätte meie oma valla šarmantne noor laulumees Tauri Anni, kelle rahvalik laul rõõmustas paljusid laadalisi kogu laada vältel. Esinejatest oli kohal Räpina meeste show-tantsurühm „Nõtked ja karvased“ oma lustiliste tantsudega. Kultuuriprogrammis oli ka sel korral kindel koht oma valla isetegevuslastel. Laadal esinesid kultuuriseltsi Viruskundra segarahvatantsurühm Vihista Viisku ja Vastse-Kuuste kultuurimaja line-tantsurühm Kener meeleoluküllaste tantsuprogrammidega.

Trikitav kloun Ummi ja Ranna Rantšo lustakas loomapere (ponid, jäärad, lambad ja kitsed talledega, sikud, šoti mägiveise vasikas ning jänesed) rõõmustasid nii suuri kui väikseid laadalisi. Esmakordselt oli võimalik jälgida koerteklubi Säde koerte demonstratsioonesinemist – treeningut ja võistlust. Tulevikus saab nende tegemistele tihti kaasa elada, sest juba sügisel valmib Vastse-Kuuste laadaplatsil treeningkoerte spordihall. Vaatamist ja kaasaelamist, publikut ja publiku heakskiitu jagus kõigile esinejatele.

Tegevust ja lustimist jätkus ka pisematele laadalistele. Lapsed said lasta teha endale näomaalingu, sõita elektriautoga, keerutada end zorb-pallis, hüpata batuudil, sõita poni või hobusega ning tutvuda erinevate loomadega. Esmakordselt pakkus laadal seiklushuvilistele adrenaliini ja põnevust ratastel põgenemistuba – tõsielupõhine väljapääsu otsimise mäng.

Käsitööhuvilistel oli võimalik osaleda taaskasutuse õpitoas ja kaunistada oma suvise piknikulaua tarbeks salvrätitehnikas plekkpurk.

Laadal oli palju toredaid kauplejaid, igal täis- ja pooltunnil esinejad, õnneloos ning laadasöögid ja -joogid, töötas rohevahetus. Lisaks laadafotograafide tegutsemisele maa peal tiirutas juba kolmandat aastat järjest laada kohal droon, et jäädvustada laata ka pilvepiirilt.

Tundub, et juba aastaid käib ühel maikuu päeval käsikäes kevadiselt pakatava loodusega koos ka muhe laadaseltskond. Kas ka järgmisel aastal? Laada innustav kogemus oli see, kuidas paljud valla elanikud ühise asja nimel koos pingutasid. Taas on suur töö tehtud ja järjekordne laat ajalugu. Aitäh kõigile tublidele abilistele!

Naisteklubi Kolmapäev tänab kõiki, kes laada korraldamist toetasid ja meile appi tulid: Vastse-Kuuste vald, Vastse-Kuuste Soojus OÜ, Koerteklubi Säde, Karilatsi Kalamajand OÜ, Valgemetsa Puhkeküla OÜ, Lamikaluste OÜ, Rovelle OÜ, Annuka talu, line-tantsurühm Kener, MTÜ Kultuuriselts Viruskundra, Lennart Liba, Triin Sasi, Karilatsi Küttepuud, Hiie Asur, Piret Saarmets, Eelika Lüll, Annika Härma, Marek Ranne, Andreas Hämäläinen, Kuulo Kade, Heikki Kund, Toomas Kõpp, Martin Küla, Alina Vals, Merit Kallas, Rait Niinemägi, Lembit Sasi, perekond Nigul, Aapo Rammo, Janek Rosenthal, Tauri Tohvri.

Teeme ära!

Vastse-Kuuste aleviku Teeme Ära talgupäeval, mis toimus sel aastal 23. aprilll, koristati asula infovärava (Eide-Taadi haljasala), turuplatsi, Trolli ja keskhaljastusala ning seal asuvaid puhkekohti, samuti bussijaama ümbrust. Alevik sai taas prahist puhtamaks ja lillekonteinerid täitusid kevadiste rõõmsavärviliste võõrasemadega. Talgupäeval osales 24 talgulist.

Talgud liidavad ja õpetavad meid kogukonnana tegutsema, ühiselt plaani pidama ja lahendusi leidma. Aitäh talgulistele, kes vaatamata ilmataadi külma-, lume- ja vihmavempudele talgutele tulid, ning tublidele meestele Vastse-Kuuste Soojusest, kes järgmisel päeval kogu alevikust prahihunnikud ära vedasid ning koolipargis kõvad talgud tegid! Tegime taas kord ära, andes panuse kodualeviku heakorrastamiseks.Talgust osavõtjad saavad Talguhundi passi ja passi omanikele on preemiaks Pokumaa külastus 1 euro eest. Loomulikult saab talguhunt kaasa võtta kogu pere, iga pereliikme eest tuleb tasuda samuti vaid 1 euro (piisab ühest talguhundi passist pere kohta). Soodustus kehtib 1. maist kuni 31. augustini. Kohapeal tuleb ette näidata talguhundi pass ja isikut tõendav dokument. Talguhunt saab endale maikuu lõpuni vormistada ka tasuta kaks National Geographicu numbrit sisaldava kinketellimuse, soodsamalt Photopointis fotosid trükkida ning aiamööblit ja aiatarbeid soetada. Vt lähemalt http://www.teemeara/talgulistele/pass/pakkumised-talguhundipassi-omanikule.

Hallo, Kosmos...Kas sina oled telefoni juures?

Naisteklubi Kolmapäev naiste esimene kokkusaamine toimus kosmonautikapäeval, kolmapäeval, 12.aprillil 22 aastat tagasi. Siiski ei saanud klubi toona nimeks Hallo, Kosmos!, vaid Kolmapäev - seda esimese kokkusaamise ja järgnevate paljude aastate kooskäimise päeva traditsiooni järgi. Niisiis tähistasime selle aasta külma kevade 12.aprillil oma klubi 22. sünnipäeva. Tulime kokku, et olnut meenutada ja tulevikuplaane teha. Oli meeleolukas ja tundeküllane ning samas ka töine sünnipäevaõhtu.

Meeldejääv muusikaelamus ansamblilt Rondellus

Shakespeare oli väga „musikaalne“ kirjanik ja muusikal on tema loomingus oluline koht. Kolmekümne kahes Shakespeare´i näidendis ja viiesajas tekstilõigus on vihjeid muusikale, keerulistest metafooridest praktiliste remarkideni. Sageli tsiteerib ta tolleaegsete tuntud laulude esimesi ridu, paljusid neist lauludest ka arvatavasti tema näidendite lavastustes esitati. Enam-vähem kindlad selles võime siiski olla ainult mõne laulu puhul. Paljude laulude meloodiad on säilinud tolleaegsetes lauto- või klahvpillikäsikirjades. Et mõista Shakespeare´i tekstide mitmekihilisust, nautida tema teravmeelsust, tema sõnamängu meisterlikkust ning ilu, peaksime tundma tema ajastu (muusika) kultuurilist tausta. Shakespeare´i aeg oli ka inglise muusika õitsengu periood, mil renessansiaegne armastuse- ja naudingukultus kõlas nii lossides kui tänaval.

Kavas: keskaja muusika, meeleolukad renessansiaegsed armastus- ja joogilaulud, muusika Shakespeare ́i näidenditest.

Vanamuusikaansambli Rondellus kontsert „Shakespeare ja muusika“ tõi meid 4.aprillil taas Vastse-Kuuste raamatukokku, kus oli hulgaliselt muusika- ja luulehuvilisi. Ansambel esitas Shakespeare’i ajastu muusikat ning tuntud vanamuusik Robert Staak – üks 24 aastat tagasi loodud ansambli asutajatest – rääkis muusika olulisusest kuulsa kirjaniku loomingus.Näited Shakespeare’i loomingust rõhuasetusega muusikal ja erinevatel renessansiajastu pillidel ning mitmetähenduslikust sõnamängust, mis tõlkes tihti kaduma läheb, tekitasid publikus elavat huvi. Tavapäraselt suurepärases vormis Rondellus ning huvitatud ja kaasaelav publik tekitasid tol kevadõhtul meie raamatukogus eriliselt mõnusa loomingulise õhkkonna. Nii kogunetigi kontserdi lõppedes ansambli ümber ja juttu jätkus kauemaks…

Vanamuusikaansambli Rondellus koosseisus musitseerisid: Maria Staak (vokaal, rataslüüra), Johannes Christopher Staak (vokaal, rataslüüra, torupill, plokkflöödid), Robert Staak (lauto, löökpillid).

Jüripäev on õige aeg alustada kevadtöödega. Osavõturohke talgupäev toimuski jüripäeval, 23.aprillil. Koristasime vallale kuuluvaid haljasalasid ja platse. Aitäh kõigile tublidele talgulistele, kes ei kartnud ei vihma, rahet ega lund! Tegime taas kord ära, andes panuse kodualeviku heakorrastamiseks.

Teatrikuu ühiskülastus Vanemuise teatrisse, etendus "Arkaadia"

Kaasaegse inglise dramaturgia nimekaima näitekirjaniku Tom Stoppardi 1993. aastal Royal National Theatre’is esietendunud “Arkaadia” on vaieldamatult üks tänapäeva näitekirjanduse tippteoseid. Omapärase ajaloolise detektiiviloo tegevus toimub Inglismaal Derbyshire’i maakonna uhkes mõisas Sidley Parkis paralleelselt minevikus (1809, 1812) ja tänapäeval.

19. sajandi tasand keskendub mõisapreili Thomasina Coverly ning tema koduõpetaja Septimus Hodge’i koolitundidele, kuhu pidevalt sekkub ümbritsev igapäevane elu oma värvikirevuses – armulood, mõisa aia ümberkujundamine, Hodge’i sõbra lord Byroni külaskäik… Kaasajas toimetavad selle mõisa raamatukogus ja arhiivides teadlased, kes haistavad minevikus toimunud sündmuste tolmukorra alt põnevaid teaduslikke avastusi ning efektseid pealkirju akadeemilistes väljaannetes.

Loos on koomikat, traagikat, saladusi ja kirge ning salapärast aastate hõngu, mida hoovab vanadest hoonetest, kus on enne meid elanud, igatsenud, nutnud, naernud ja armastanud möödunud aegade inimesed. /Teater Vanemuine/

Etendus keskis üle kolme tunni ja selle aja sees oli üks vaheaeg. Saal oli rahvast pilgeni täis ja nii vaikset kuulajaskonda polnud me varem näinud. Tekst oli keeruline ja seda pidi väga pingsalt jälgima ja päris palju kaasa mõtlemaa, et mis seal sajandite taguses ajas siis ikkagi juhtuda võis. Osad vastused anti ette, aga mitte päris kõiki. Seega, kes suutis süveneda ja kaasa mõelda, sellel oli kindlasti väga huvitavam jälgida.

Avastasime Eestit

Osalesime Eesti Vabariigi 99. aastapäeva eel Vastse-Kuuste raamatukogus korraldatud teemaõhtul „Avasta Eesti“ . Külaliseks oli rännukirjanik Marko Kaldur. Külaline tutvustas oma Eesti-teemalisi raamatuid ning rääkis nende saamisloost. Osalejad said huvitavat teavet Eesti vaatamisväärsustest ja looduskaunitest paikadest ning häid reisinõuandeid. Marko Kalduril oli kaasas ka tema alaline rännukaaslane ja ühe rännuraamatu kangelane samojeedi koer Crak alias Valge Tähekiir. Avastamist oli palju ja tunnid möödusid kiiresti.

Katrin Uudekülli vanade fotode jäädvustamise õpituba

25. jaanuaril toimunud vanade fotode jäädvustamise õpitoas selgitas Kodukandi liikumise arendaja Katrin Uudeküll, kuidas saab igaüks oma perekonna ajaloo jäädvustamisele kaasa aidata.

"Vanad fotod esivanematest ja nende kodukohast, kuid ka meie endi lapse- ja nooruspõlvast jutustavad lugusid elust ja ajast, mis on väärtuslik pärand järeltulevatele põlvedele. Teamised päritolust ja põlvenemisest huvitavad iga inimest varem või hiljem. Sel puhul oled õnnega koos, kui teie perekonnas on jäädvustatud fotosid ja lugusid. Halvemal ja sageli esinevatel juhtudel ei ole enam kellegi käest küsida ning keegi ei tea öelda, millisel fotol on sina vanavanaisa lapse või noorena. Milline ta välja nägi? Kas sul on vanaemaga sarnaseid näojooni ja ilmeid? Igaühel tuleb tegutseda nüüd ja kohe, et päästa, mis veel võimalik. Meie seas on veel vanu inimesi, kes teavad ja mäletavad. Samuti on alles fotod. Tuleb need vaid üles leida," räägib Katrin Uudeküll.

Siin Katrin Uudekülli soovitused, mis kirja pandud tema koostatud voldiku teksti alusel.

Esiteks. Võtke perekonna fotokogu ja fotoalbumid ning kirjutage fotodele taha nimed, aasta ja kus foto on tehtud. Nii meil endil kui meie lastel ja lastelastel on huvitav vaadata fotodel oma esivanemaid lapse ja noorena, tuvastada sarnaseid näojooni. Seda saab aga teha ainult juhul, kui on kindlalt teada, kes on fotol.

Teiseks. Tehke perepilte (näiteks ema-isa ja lapsed, ühe pere lapsed noorukieas), portreefotosid ning fotosid põlvkondade kaupa (kolme, nelja või koguni viie põlvkonna foto – näiteks laps, ema, vanaema, vanavanaema), et teist jääks mälestus nii endale kui ka järeltulevatele põlvedele.

Kolmandaks. Mitte kunagi ärge visake vanu fotosid ära! Kui te fotodel olevaid inimesi ei tunne ja ei ole fotodest huvitatud, siis püüdke leida huvitatu suguvõsast või oma külast. Tema võib fotodel olevaid inimesi teada ning nõnda võib leida ka inimese, kes fotode vastu huvi tunneb. Üks võimalus on näidata ja pakkuda fotosid kõige lähemal asuvale koduloomuuseumile.

Need huvitavad ja mõtlemapanevad kohtumised toimusid naisteklubi Kolmapäev projektide raames. Toetas Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.

Pärandkultuuriõhtu Marju Kõivupuuga

12. jaanuaril Vastse-Kuuste raamatukogus toimunud pärandkultuuriõhtu külalise tuntud folkloristi Marju Kõivupuu arvates on meil põhjust olla murelikud, sest meie linnastunud ühiskond võõrandub üha enam meie kultuuripärandist. Ühiskonnas on toimunud kultuurikatkestus, nooremad hakkavad reaalsest elust võõranduma. Näiteks on külalise meelest ka pliiatsi teritamine muutunud tänapäeva noorte hulgas kõrgemaks pilotaažiks, sest ei osata nuga õigesti käes hoida. Nojah, aga kui laps endale noaga sõrme lõikaks, tuleks sellest ju üleriigiline pahandus... Kui aga Kõivupuu üliõpilane talle tunnistab, et tänu oma õpetajale sai ta 22-aastaselt teada, et Rannarootsi on midagi rohkemat kui vorst, siis peab ju midagi kapitaalselt viltu olema…

Kestmajäämiseks peaksime meeles pidama ja teadma, mida ühed või teised väljendid tähendavad, õppima, kuidas on varasematel aegadel erinevaid töid-tegevusi tehtud. Paljus toetume sellele, mida eelnevad põlvkonnad teinud või loonud – kasvõi näiteks pitsid, kindakirjad jne – paljud tähtsad asjad, mis säilitavad sidususe. Ka maastikud kannavad kultuurimälu. Kodukoha maastike väärtustamisega väärtustame kultuurimälu. Kohalugu oskame rääkida ainult meie siin ja eesti keeles.

Samas kutsus Kõivupuu kuulajaid üles olema nüüdsel infoajastul väga allikakriitiline, minna millegi uurimisel algallikani, mitte kasutada vahendatud selgitusi ja tekste. Info tuleb paigutada ajaloolisse konteksti ning mõelda, kas ja kuidas on aeg mõjutanud inimest, kelle andmeid kasutad.

Loore võimlemine

Perioodil 2.jaanuar-24.aprill. Suvel puhkame ja alustame septembrist.

VASTSE-KUUSTE LASTEAIAS.

See võimlemine on suunatud tehniliselt õigele sooritusele, õigele hingamisele

ning sellega seoses paremale tervisele ja hakkamasaamisele.

Võimlemismatt või vaip tuleb endal kaasa võtta.

Sujuvaks rühmade komplekteerimiseks pöördu oma kellaajasooviga Malle poole

(tel 501 3954, e-posti aadress mall@vkuuste.ee)