Väikelaps

Väikelapseeaks loetakse vanusevahemikku 1-3 eluaastat. See on aeg, mil laps õpib rääkima, iseseisvalt ja vabalt ringi liikuma, iseseisvalt sööma. Kujuneb välja enesekontroll ja oma tahe, esile kerkib lapse "mina ise". Olulised arengut toetavad tegevused siinkohal on lapsele piisava liikumisruumi võimaldamine, lapsega rääkimine, mängimine ja lihtsalt üheskoos aja veetmine; tasakaalu leidmine lubatu ning lubamatu vahel. Lisaks pereliikmetele ja lapsehoidjatele lisanduvad lapse ellu uued tähtsad inimesed - mängukaaslased. Isiksuse arengus peetakse kolme esimest eluaastat otsustava tähtsusega perioodiks.

Esimest kolme eluaastat peetakse lapse arengus ülimalt oluliseks. See on aeg, mil laps areneb endiselt kiiresti ja reageerib muutustele eriti erksalt. Ka nüüd ei tohiks lapse arengu hindamisel ära unustada individuaalseid eripärasid. Pooleaastase vanusevahega lapsed erinevad üksteisest märkimisväärselt nii oma psüühilise ja kehalise arengu poolest.

Käesolevas peatükis tutvustatakse lapse füüsilise ja kognitiivse arengu seaduspärasusi ning antakse soovitusi üld- ja peenmotoorika arendamiseks ning eneseteenindusoskuste paremaks väljakujundamiseks. Antakse ülevaade lapse kõne arengust ja selle toetamise võimalustest – kuidas julgustada las nii, et temast saaks enesekindel rääkija. Fookuses on ka väikelapse sotsiaal-emotsionaalne areng - kuidas soodustada lapse iseseisvumist ning seada piire? Eraldi peatükk on jonnist ja sellega toimetulekust ning selgitatakse välja, millised peaksid olema väikelapse mänguasjad.

Õppematerjali täiendavad videod ja teadmisi aitavad kinnistada mõtlemisülesanded ning -küsimused.

Peatüki alateemad on järgmised: