Alljärgnevalt antakse ülevaade imiku arengu verstapostidest ja iseärasustest. Arengu erinevad aspektid on omavahel väga tihedalt seotud ja vaatluse all on keskmised näitajaid. Iga arenguetapi edu või mahajäämus mõjutab kõiki teisi aspekte ja inimese arengut tervikuna.

Esimese eluaasta tähtsaim arenguülesanne on põhiturvalisuse ja usalduse väljakujunemine.

Meelte areng

Juba üsasiseselt on veel sündimata laps valmistunud uute muljete vastuvõtmiseks. Peale sündi õpib ta kõigi oma meelete abil maailma tundma. Meelte arengu toetamiseks on vaja neid stimuleerida. Eristatakse viite meelt:

• kuulmine;

• nägemine;

• haistmine;

• maitsmine;

• puudutused/kompimine.

Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on miski, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda.

Tahtlikud ettepalneeritud tegevused ja matkimine näitab, et lapse intellekt areneb intensiivselt. Laps õpib mõtlemist läbi tegevuste ja jäljendamise.

• Esimestel elukuudel võluvad imikuid eeskätt objektide kontuur, köitvad on suured pinnad kontrastselt erinevate elementidega. Imiku tähelepanu tõmbab ja hoiab esemete liikumine, must-valged kontrastid, valjuselt, kestvuselt ja helikõrguselt erinevad helid ja muusika. 3.elukuust eristavad imikud juba hästi värvust, mahuliste ja tasapinnaliste geomeetriliste figuuride vormi, üldiselt ka heledaid ja eredaid värve.

• Taju võimaldab imikul keskkonnas toimuvat uurida. Mänguasjaga mängides saab laps informatsiooni selle kohta, millise tunde tekitavad erinevad materjalid või millise tunnetuse tekitavad kergemad ja raskemad peos hoitavad esemed. Läbi taju õpib laps ka objektidega manipuleerima - õpib, mida esemega teha saab.

• Imik tajub hääli juba enne sündi emaüsas ning tunneb peale sündi näiteks oma ema ja isa hääle ära, sest see heli on eelnevalt juba pikaajalisse mällu salvestunud. Samuti on imik võimeline ema lõhna järgi teistest täiskasvanutest eristama.

• Nägemine, kuulmine, haistmine ja maitsmine on seega sama olulised kui kompimine. Erinevatelt meeltelt laekuv info on esialgu lahus, koordineeritult hakkavad meeled töötama lapse tegevuse kaudu. Esimese kolme kuu jooksul koordineeruvad nägemine ja kuulmine, 3-6 kuu vanuses hakkab koordineeritult toimima nägemine-kuulamine-kompimine.

• Esimestel elukuudel on imiku mälujälg on ainult paar sekundit pikk ja tähelepanu ulatus väga väike. Imik ei mäleta minevikku ega taju tulevikku. Ta ainult hoomab, et on midagi varem näinud.

• Imikud ei mõista asjade püsivust – kui midagi nende vaateväljast kaob, on see kohe ka meelest läinud (J. Piaget kognitiivse arenguteooria I staadium), kui näiteks ema toast lahkub, on ta imiku jaoks lõplikult kadunud ja seepärast hakkabki laps nutma. Alates 6.elukuust eelistab laps uusi ja põnevaid objekte tuttavatele esemetele ja mõne aja pärast mäletab ka temale tuttavaid ja korduvaid tegevusi: riietamine, mähkimine, vannitamine, söömine, samuti nagu tuttavaid inimesi (ema, isa, õed/vennad). 8.elukuust mäletab laps juba taost hetkeks lahkunud ema.

• Imiku mõtlemisvõime on tihedalt seotud tajuga. Alguses on imikud võimelised mõtlema konkreetset olukorda tajudes, samas suutmata aga veel mõtlemist kasutada tegevuste planeerimiseks. Näiteks võib imik sattuda segadusse, kui näeb korraga mitme inimese peegelpilti.

• Uute oskuste omandamisel on väga oluline lapse tähelepanu ja keskendumisvõime. Täiskasvanu on vahendajaks lapse suhtlemisel esemelise maailmaga. On märgatud seost ka näiteks täiskasvanu tähelepanelikkuse ja lapse käitumise vahel - mida tähelepanelikum on lapsevanem või -hoidja olnud lapse suhtes, seda kauem tegeleb imik asjadega ja seda rohkem aega kulutab ta esemete uurimisele.

Imiku kognitiivne areng kulgeb igal lapsel veidi erinevalt. Täiskasvanult ootab laps tähelepanu, tegelemist ja pühendumist. Samuti soodustab kognitiivset arengut vastav keskkond: arendavate mänguvahendite olemasolu, võimalus ringi uudistada ja turvaliselt koos täiskasvanuga maailma avastada.

Laps on sünnist alates sotsiaalne olend. Emotsionaalsed ja sotsiaalsed suhted mõjutavad oluliselt lapse arengu kõiki aspekte.

Esimese eluaasta jooksul on laps täiesti sõltuv teda hooldavast täiskasvanust. Erik Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria kohaselt tekib lapsel selles vanuses usaldus ümbritseva maailma vastu vaid juhul, kui tema füüsilised tarbed ja psühholoogilised vajadused kiindumuse järele on rahuldatud. Suhtlemine on valiva iseloomuga: lähedasele inimesele imik naeratab ja tunneb teda nähes rõõmu, võõraid inimesi kohates võib tekkida võõristustunne.

Kiindumus on positiivne emotsionaalne side, mis areneb lapse ja tema hooldaja vahel. Mida tundlikumalt reageerib täiskavsanu lapse signaalidele (nutt, naeratus, käe sirutamine, liibumine), seda tõenäolisem on turvalise kiindumusseose kujunemine. Mida turvalisemad on esimesed aastad ning lapsepõlv üldse, seda lihtsam on täiskasvanuna olla hea suhtleja. Imikutel on 8.-9. elukuuks välja kujunenud mälu nende jaoks eriliste inimeste kohta. Selles vanuses muutuvad imikud sageli võõraste suhtes ettevaatlikuks ja kartlikuks (Keller 2018).

Võõrastamine on kindel märk ema ja lapse vahelisest emotsionaalsest sidemest. Tähtis on meeles pidada, et võõrastamine on osa lapse normaalsest arengust.

Kui imik satub väljapoole harjumuspärast keskkonda ning teda ümbritsevad võõrad inimesed, võivad tal tekkida kohanemisraskused:

• Imik kardab, nutab, söögiisu väheneb, uni halveneb.

• Imik ei nuta küll terve päev, kuid ta ei ole ka lõbusas tujus.

• Imik ei taha mängida, vaikib rusutult, nutab vaikselt.

• Võib ilmneda ka agressiivne suhtumine teistesse lastesse, seda siis teisel elupoolaastal.

Imikute puhul ei saa veel rääkida sõnakuulmatusest või käskude/keeldude ignoreerimisest.

• Imikud ei saa veel põhjendustest aru ja eneseregulatsiooni selles osas neil välja kujunenud ei ole.

• Imikud ei tee vahet õigel ja valel ega heal ja halval käitumisel, imiku meelest tähendab hea seda, kui ta saab oma tahtmise ja halb on see, kui keegi teda takistab.

• Imikut ei tohi sõnakuulmatuses süüdistada.

• Samas saab imikueas alguse mõistmine, et mingid asjad on omavahel seotud ja üks asi põhjustab alati teist (J. Piaget moraalieelne staadium). Näiteks tekib seos nutu ja ema reageeringu vahel: imik tahab sülle - hakkab nutma - ema tuleb ja võtab lapse sülle.

Lapse seksuaalsus avaldub sünnihetkest alates. Esimene eluaasta on lapsele oma keha tundmaõppimise koha pealt oluline!

• Imik on sõltuv nendest täiskasvanutest, kes viibivad tema läheduses.

• Imikule saavad osaks puudutused, hellitused, hääled ja teised füüsilised kontaktid. Seeläbi õpib laps tundma teda ümbritsevat maailma, saab kogemusi iseendast ja õpib tundma oma keha. Vannitamine, kreemitamine ja massaaž on lapsele tunnetuslikult väga vajalikud.

• Seksuaalsus kaasneb aistingute, turvalisuse ja lähedustunnetega.

• Sigmund Freudi isiksuse arenemise teooria järgi on imikud oma arengus oraalses faasis, imiku suu on seksuaalse naudingu primaarseks paigaks. Laps naudib kõike, mis on seotud imemise, söömise, hammustamise ja suhupanemisega.

• Imik uurib ennast, avastab oma käed, jalad, näo, suu ja suguelundid. Oma keha tundmaõppimise kaudu saab ta positiivseid kogemusi ja emotsioone.